Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu RELATÓRIU VIZITA FISKALIZASAUN IHA REIJAUN ADMINISTRATIVA ESPECIAL OE-CUSSE AMBENO NO ZONA ESPESIAL EKONOMIA SOSI

Size: px
Start display at page:

Download "Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu RELATÓRIU VIZITA FISKALIZASAUN IHA REIJAUN ADMINISTRATIVA ESPECIAL OE-CUSSE AMBENO NO ZONA ESPESIAL EKONOMIA SOSI"

Transcription

1 RELATÓRIU VIZITA FISKALIZASAUN IHA REIJAUN ADMINISTRATIVA ESPECIAL OE-CUSSE AMBENO NO ZONA ESPESIAL EKONOMIA SOSIAL MERKADU I. INTRODUSAUN 1.1. Enkuadramentu Legal, Parlamentu Nasional hala o vizita fiskalizasaun bazeia ba art o. 92 0, art o. 95 0, n. o 3 alínea e), kombinadu ho art o n. o 3) husi Konstituisaun RDTL, no mos bazeia ba art o alínea c), kominadu ho art o alínea f) husi Rejimentu Parlamentu Nasional. Vizita ne e bazeia ba planu atividade ba tinan 2019 ne ebe koalia kona ba vizita lokal no mos bazeia ba deliberasaun ne ebe komisaun foti iha loron 15 Maiu 2019 no iha loron ne e kedas komisaun hato o pedidu autorizasaun ba Prezidente Parlamentu Nasional no tuir mai hetan despachu iha loron 16 Maiu Haktuir ba despachu refere, iha loron setembru 2019, komisaun realiza vizita fiskalizasaun RAEOA e ZEESM-TL ho intensaun atu hare no rona diretamente rezultadu husi implementasaun projetu sira iha reijaun refere Area Fiskalizasaun Delegasaun halo fiskalizasaun ba area ne ebe mak kabe ba kompetensia Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu, hanesan: MAP, SEFOPE, MTCI, Ambiente no Koperativa, maibe komisaun ba hare área sira ne ebe identifika ona hanesan: Vizita Irigasaun Tono, Vizita Jardim Lifau, Vizita Gruta Santo António Polsiva, Vizita Sentru Credito Union Enclave Oe-cusse, Vizita Grupu Oenapo Nabilan, Vizita Sentru Formasaun Juventude Numbei-Lalisuk, Vizita Hotel Ambeno, Vizita Grupu Figus Sol Nascente, Vizita Posto Alfandega Napan-Oesilo, Vizita Merkadu Fronteira Napan-Oesilo, Vizita Posto Imigrasaun Napan-Oesilo, no Vizita Posto Integrado Sacato Métodu Fiskalizasaun Métodu ne ebe komisaun uza iha fiskalizasaun ne e mak liu husi diálogu ho lideransa lokal sira liu husi reuniaun. Depois reuniaun membru komisaun ba terenu hodi halo observasaun direta ba konstrusaun no mos koalia direta ho populasaun sira. Depois observasaun komisaun reuniaun hodi halo avaliasaun ba dadus ne ebe iha molok aprova. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 1

2 1. Enkontru Delegasaun hasoru malu ho Prezidenete Autoridade RAEOA e ZEESM-TL interina, Sekretaria Rejional Turimu Komunitariu no Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural 2. Observasaun direta Hare projetu fiziku, koalia ho agrikultor sira no rona komunidade nia lamentasoens. 3. Análiza Cross check dadus ne ebe hetan husi vizita, liga ba ezekusaun orsamentu no dadus ne ebe mai husi governu, hodi hatene kona ba efisiensia no efikasia ezekusaun orsamentu, atu hatene kona ba balansu entre despezas no benefisiariu sira, no atu sukat meta polítika kona ba retornu ekonómiku Objetivu Vizita Objetivu husi vizita fiskalizasaun ne e: 1. Atu hare efisiensia no efikasia iha ezekusaun orsamentu jeral estadu bazeia ba kumprimentu lei no kualidade obra; 2. Rejista no identifika problema ne ebe iha, relasiona ho ezekusaun orsamentu (balansu ba benefisiariu sira no osan ne ebe gasta); 3. Atu hare diretamente prosesu no progressu konstrusaun husi projetu no polítika implementasaun projetu Delegasaun Delegasaun Komisaun D ne ebe hola parte iha vizita fiskalizasaun ne e kompostu husi deputadus, teknikus no motoristas hanesan tuir mai: 1. Deputadu Ricardo Baptista Xefe delegasaun 2. Deputada Olinda Guterres Membru 3. Deputadu José Virgílio F. Ferreira Membru 4. Deputadu Antoninho Bianco Membru 5. Deputadu António do Santos 55 Membru 6. Deputadu Alexandrino C. da Cruz Membru 7. Deputada Regina Freitas Membru 8. Deputadu Mariano Assanami Sabino Lopes Membru 9. Teknikus no Motoristas Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 2

3 II. REZULTADU ENKONTRU Antes dezloka ba terrenu komisaun hala o reuniaun ho Prezidente RAEOA e ZEESM-TL Interinu ho sekretaria rejionais sira hodi hetan informasaun jeral kona ba implementasaun projetu sira ne ebé realiza iha RAEOA, liu-liu projetu sira ne ebé kabe ba kompetensia komisaun D no informasaun importante seluk Informasaun husi Sekretaria Rejional Finansas RAEOA e ZEESM-TL ne ebe reprezenta Prezidente Interinu Sorumutu entre delegasaun Komisaun D no loke ho liafuan bem vindu husi Prezidente RAEOA e ZEESM-TL Interina, señora Leonia da Costa Monteiro, iha intrudusaun haktuir katak vizita Komisaun Ekonomia no Desenvolvimentu iha Oe-cusse hanesan vizita ba dahuluk, hafoin Oe-cusse tranforma nudar RAEOA e ZEESM-TL. Parlamentu Nasional, liu husi komisaun D iha kna ar ida mak atu halo fiskalizasaun ba atividade saida deit mak implementa iha terrenu liga ho orsamentu jeral estadu ne ebe mak kada tinan Parlamentu Nasional aprova hodi aloka mai iha reijaun ida ne e. Iha oportunidade ne e Sekretaria Rejional Finansas relata kona ba desenvolvimentu ne ebe mak implementa durante tinan hát iha RAEOA bazeia ba lei n o 3/2014-ne ebe Cria Região Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Estabelece Zona Economia Especial, Social Mercado Oe-Cusse Ambeno no Ataúro. Ho lei refere mak iha tempu neba Presidente Republika,Taur Matan Ruak nomeia no fó posse ba Dr. Mari Alkatiri nudar Prezidente RAEOA e ZEESM-TL hodi ezekuta no implementa lei ida ne e durante mandatu tinan hát, hahú husi 30 junhu 2014 to o 30 junhu RAEOA hanesan governu rejional ida ne ebe mak ho nia estrutura hanesan Prezidente Autoridade, Adjuntu Sekretaria Rejional nain 1 ne ebe toma konta ba área da Edukasaun, Social no Saúde no Sekretaria Rejional nain 5 hanesan Sekretaria Rejional Finansas, Sekretáriu Rejional Planeamentu Territorial, Sekreretáriu Rejional Administrasaun, Sekretáriu Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural, no Sekretária Rejional Turismu Komunitáriu. Exekusaun orsamentu jeral estadu iha primeiru mandatu, hahú husi 2014 to o 2019 ho total $561, dolares amerikanu ne ebe exekuta iha faze primeiru hamutuk $410, dolares amerikanu ho persentajen 71.74%, no saldu hela $171, dolares amerikanu hanesan jestaun ano anterioreas (ba tinan kotuk nian). Saldu jestaun ne e signifika katak orsamentu ho montante refere Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 3

4 konprometidu tiha ona ba projetus ne ebe mak ba primeiru 5 anos nian hanesan estrada liga ba Citrana, estrada liga ba Oesilo no mos ba uma hamutuk atus rua ba komunidade afeitados sira. Orsamentu jeral estadu ne ebe aloka iha 2019 hamutuk $76 miloens, maibe ministeriu finansas foin mak haruka $38 miloens, maibe seidauk kompleta no haruka ona karta ba Primeiru Ministru atu nune e ministeriu finansas bele halo tranferensia tanba exekusaun liu tiha ona montante ida ne ebe mak transfere tiha ona ba ne e. Receitas ne ebe rekolha husi 2014 to o 2019 hamutuk $33, dolares amerikanu mai husi receitas domestikas hanesan taxa, impostu 2%, 4% ne ebe aplika ba empresa sira. Kontraktor sira ne ebe mak halo konstrusaun infra-estruturas konsege hetan receitas domesticas hamutuk $18, dolares amerikanu. Husi receitas hirak ne e transfere ona ba governu sentral hamutuk $10, dolares amerikanu, tanba lei tributaria fó dalan atu rekolha receitas ne ebe tenki hatama ba konta estadu, tanba ne e kada tinan rekolha receitas. OJE ba tinan hat nian ne ebe mak husi governu sentral wainhira aprova iha Parlamentu Nasional, sira halo redusaun ba orsamentu estadu hamutuk $6, dolares amerikanu ne ebe mak halo redusaun husi OJE 2015 ate Momentu ida ne ebe mak kuandu tribunal kontas deteta wainhira iha relatoriu jeral 2017 la mensiona iha neba no la fó konfirmasaun iha ministeriu finansas, maibe ida ne e entre ministeriu finansas, RAEOA no tribunal kontas rezolve tiha ona. Saldu husi receitas domesticas hamutuk $2,794,9.00 dolares amerikanu. Tuir lei n o 3/2014 iha mos receitas propria ne ebe hela ba reijiaun mak iha ona $14, 750, dolares amerikanu. Exekuta planu prioridades RAEOA-ZEESM-TL ne ebe komplementar iha planu estratejiku desenvolvimentu nasional ne ebe mak realiza duni iha RAEOA mak setor desenvolvimentu infra-estruturas nudar primeira faze hanesan habitasaun, ordenamentu territoriu no cadastro, ne ebe mak halo tiha ona levantamentu kompletu iha tinan 2014, 2015 no 2016 no iha segudu periode halo kedas ona planu estratejiku reijiaun nian ba tinan lima, hahú husi 2020 ate 2025 ne ebe mak prontu ona. Iha mos meios komunikasaun no transpotes hanesan iha faze dahuluk planu estratejiku ne ebe mak reijiaun hala o dadauk mak infra-estruturas nian hanesan estradas, portus, aeropostos no saneamentos. Setor sosial hanesan saude, edukasaun, kultura, protesaun, solidaridade, egualidade generu, inkluzaun no desportu ne ebe mak implementa durante tinan hát nia laran. Setor ekonomia hanesan agrikultura, rekursus naturais no minerais mak hanesan halo levantamentu ba manganes iha Passabe, Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 4

5 turismu, industria, komersiu no formasaun profissional. Setor governasaun, seguransa, defesa, negocios estranjeiru no fronteira ne ebe hetan kordenasaun entre RAEOA ho nasional liga ho fronteira Citrana ne ebe mak la o diak teb-tebes. Kona ba seguransa no defesa ne e kompetensia nasional, maibe RAEOA iha kordenasaun ne ebe diak tebes ho parte rua iha Oe-cusse. Programa desenvolvimentu ne ebe implementa iha RAEOA ho konseitu ida ne ebe hanaran DBM (Design, Build and Maintenance) ou DCM (Dezenhu Contruão no Manutensaun) ne e mak obra sira ne ebe implementa dadauk ne e ho kualidade. Hahú husi 2015 ne ebe halo levantamentu ba uma komunidade sira ne ebe hetan afeitadus hamutuk 367 hodi halo konstrusaun estradas, edeficios no aeroportos. Prosesu kompensasaun ba uma komunidade sira nian ne ebe afeitadus ne e hare ba uma dut ne ebe iha ho kuartu no sala hira, konstrui fali uma fatuk ho kuartu no sala ne ebe hanesan. Konstrusaun obra sira ne e iha faze dahuluk husi 2014 to o 2018 ne ebe fó benefisiu ba komunidade hotu mak sentral eletricidade Inur Sacato ne ebe fornece enejia eletricidade 24 horas ba konsumidor hamutuk 16,614, husi 18 sukus iha RAEOA hela deit 1,185 konsumidores mak seidauk asesu ba eletricidade tanba distancia hela dok husi estrada ne ebe mak la konsege hetan linha distribuisaun, tanba ne e mak tuir planu sei tau deit painel solar. Benefisiu seluk ne ebe direta ba komunidade sira mak sistema irrigasaun Tono ne ebe mak uluk tinan ida halai natar dala ida, maibe agora bele halai natar dala rua. No mos estradas nasionais, estrada urbanas, drainagem, pontes, eluminasaun no eletricidade iha Pante Makasar. Infraestruturas sira ne ebe integradu no halo dala ida deit hanesan aeroportu ne ebe inagura tiha ona no aviaun ZEESM ne ebe tula ona passageiros hamutuk 51,690 passageiros ba no mai husi Oe-cusse-Dili-Suai. Projetu seluk ne ebe sei la o hela hanesan instalasaun clinica coração, hotel ambeno konstrusaun hotu ona, maibe iha hela prosesu buka empresa ne ebe sai jestor, no edeficio administrativu. Sistema be e mos ne ebe apoiu husi programa UNDP ne ebe mak halo instalasaun ba cidade tomak ne e mak beneficio hotu ona ba komunidade sira. Konstrusaun eskola no biblioteka iha Pasabe, Nitibe, Oesilo no Pante Makasar hamutuk 27 eskolas iha 2017, konstrusaun foun ba postu saude no klinika hamutuk 7 ne ebe mak utiliza ona hodi halo atendementu ba pasiente sira. Habitasaun afeitados husi komunidade sira RAEOA resolve hotu ona no komunidde sira hela tiha ona iha uma sira ne e. Iha mos programa cidade hanesan iha Pante Makasar halo tiha ona levantamentu Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 5

6 no estudu viavelidade ba iha Passabe, Oesilo, Nitibe no Citrana. Citrana tanba estrada husi Kupang liga ona mai ita nian no sei hasoru malu iha Citrana. Projetu desenvolvimentu kapital humanu iha 2015 haruka ema nain 22 ba estuda iha Kuba hodi tuir kursu kona ba agrikultura organika familiar no equipa ne e termina ona kursu no fila mai fó fali formasaun ba komunidade sira kona ba oinsa kuda modo iha uma hun sira. Servisu hamutuk mos ho SEFOPE iha 2015 haruka joven hamutuk ema nain 20 ba tuir formasaun iha sentru Tibar no Don Bosco, hafoin iha mos joven hamutuk nain 11 ba tuir treinamentu iha Sulawesi- Indonezia kona ba manutensaun ba eletricidade no joven hirak ne e sei koloka ba iha sentral eletricidade Inur Sakato, iha mos nain 6 mak ba hasai especialista ba Coração iha universidade Coímbra. Servisu fronteira hanesan alfandega, imigrasaun no polisia UPF ne ebe diak teb-tebes konsege halo ema movimentasaun tama sai iha fronteira la o diak no tuir planu sei loke tan fronteira ida iha Oesilo ho Citrana Informasaun husi Sekretaria Rejional Turismu Komunitariu Haktuir katak desenvolvimentu ekonomia ne ebe mak hala o husi diresaun sira hanesan turismu, komersiu, industria, ambiente no koperativa iha RAEOA, hahu husi 2018 to o 2019 mak turismu komunitariu. Iha planu ordenametu fahe ba kategoria rua hanesan turismu komunitariu no turismu urbana. Ne ebe hahú uluk ho turismu komunitariu ho objetivu ida deit mak hari turismu husi base no promove komunidade nudar save ba desenvolvimentu iha area turismu. Turismu komunitariu, sai nudar instrumentu atu hametin komunidade nia abilidade atu jere sira nia rikusoin hodi bele diversifika ekonomia lokal, preserva kultura, konserva ambiente no fo oportunidade ba interkambio. Misaun lolos mak haburas no promove indústria turismu ne ebe sustentavel, hodi alkansa diversifikasaun rendementu ekonomia husi komunidade iha RAEOA hanesan: Desenvolvementu Setor Turismu Prosesu desenvolvimentu setor turimu ne eb hahú, liu husi mapamentu atrasaun iha sub-reijaun 3 mak alkansa tiha ona ba iha suku 3 hanesan suku Bobocase, suku Bobometa no suku Costa, maibe servisu hamutuk ho parseiru sira hodi halo esbosu organiku ba turismu komunitariu ne ebe mak kompleta ona. Iha 2017 estabelece servisu komunitariu ne ebe foti fatin 2 nudar pilotu hanesan iha Fonte oefoco, Oesilo no iha 2019 halo iha Santo António nudar fatin ba turismu relijioso nian. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 6

7 Kona ba fatin turismu sira halo ona levantamentu dados no produs ona iha brosura, maibe fisikamente seidauk desenvolve tanba seidauk iha orsamentu. Hospitalidade tuir dadus ne ebe aprezenta katak kona ba dados restorantes hamutuk 24, hoteis 20 no quest house hamutuk Servisu Ambiente Halo Sosializasaun ba lei ambiental, limpeza públiku, kuda ai oan iha linha estrada urbana iha cidade no levantamento dadus ba centro jestaun lixo Servisu Indústria Iha programa ida hanaran bisnis incubator. Programa ida ne e atu hakibit grupu sira hodi iha kapasidade atu halo negosiu ho objetivu mak hari setor privadu sira liu husi reforsa grupu trabalhu indústria ki ik sira liu husi kapasitasaun, treinamento no kompetisaun ba ideas negosiu. Hamosu programa ida ne e tanba wainhira halo levantamentu dadus deteta katak grupu sira ne ebe hetan ajuda husi governu liu husi fundu subensaun públika kuaze 98% mak paradu, tanba ne e mak hamosu ideia ne ebe hanaran Oe-cusse Buessenes Incubator (OBI) ne ebe nokloke ba Oe-cusse oan hotu hodi partisipa iha kompetisaun. Sistema OBI ne e iha faze tolu hanesan faze dahuluk hamosu ideia, faze daruak iha viabilidade técnica (tecnical feasibility) no faze datolu mak iha viabilidade económica (economic feasibility). Husi OBI primeiru no segundu nian ne e prepara treinamentu ba grupu sira. Hahú husi 2017 partisipasaun grupu sira hanesan husi Sub-Rejiaun Pante Makasar 46 grupus, Sub-Reijaun Oesilo 42 grupus, Sub-Reijaun Nitibe 4 grupus no Sub Rejiaun Passabe iha grupu 1. Husi grupu hirak ne e, wainhira halo kompetisaun ne ebe passa ona mak bele hetan ajudus. Ajudus ne ebe fó laos osan, maibe fó deit materiais, hafoin kada semana tekniku sira tun ba monitoriza hodi hatene lolos progresu atividade ne ebe mak grupu sira hala o. Iha grupu segundu nian iha 2019 hare e liu ba iha ideas invovativo no kualidade husi grupu hirak refere ne ebe mak iha impaktu ba sosial ekonomia mak bele tama iha prosesu nia laran hanesan husi Sub- Rejiaun Pante Makasar iha 29 grupus, Sub-Reijaun Oesilo iha 7 grupus, Sub-Reijaun Nitibe iha 4 grupus no Sub-Rejiaun Passabe iha 4 grupus. Ideia inovativo ne e fahe ba kategoria hitu hanesan grupu sira ne e bele hamosu enejia, kreativu, manufaktura, kulinaria, turismu, teknolijia verde no hospitalidade. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 7

8 Iha 2017 grupus ne ebe registu hamutuk 96 no 10 grupus mak konsege hetan ajudus. Husi grupus 10 ne e iha grupu 9 mak sei ativu nafatin no grupu 1 mak paradu tanba iha konflitu interna ne ebe ikus mai sira diside hodi taka. Iha 2019 iha grupu 6 mak manan hodi hetan apoiu material. Grupu hirak ne e ho nia atividade ketak-ketak hanesan halo grupu kona ba reciclagem plástico, grupu pequena indústria, grupu aluguer de bicicleta (bike tour renting), grupu halo trigu husi fos namramu, grupu Spa liga ba salon, grupu produs tua husi hudi no grupu soldadura Servisu Komersiu Servisu komersiu nian mak hanesan registu empresa, halo monitorizaun ba sasan prazu, importansaun kareta, kontrola ba fronteira no alfândega. Total empresa ne ebe eziste iha RAEOA kompstu husi Kontraktor hamutuk 50, Loja mini market hamutuk 10, Kios no sembako hamutuk 198, Loja konstrusaun hamutuk 5, Loja fa a roupa hamutuk 17, Indústria batako hamutuk 10, Oficina hamutuk 9, Karpintaria hamutuk 15 no Rental hamutuk Servisu Koperativa Koperativa ne ebe rejistu hamutuk 6, kompostu husi Credito União 4 hanesan Credito União Enclave, Credito União komeli, Credito União KHF, Credito União Timor mafo no iha credito produsaun 2 hanesan Credito Produsaun Peskas Oe-sono no Credito Produsaun Tais Informasaun husi Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural Tuir Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural haktuir katak dezenvolvimentu agrikultura iha RAEOA, hahú husi 2015 to o 2019, liu-liu infra-estruturas bazika ba setor agrikultura hanesan tuir mai: Irigasaun Tono Konstrusaun barragem ba irrigasaun Tono hahu iha tinan 2015 no remata iha tinan Potensialmente fornese be e ba zone area natar hamutuk 1,717 hektares iha suku 4 hanesan suku Costa, suku Cunha, suku Lalisuk, no suku Lifau, Sub-Rejiaun Pante Makassar, no direitamente fo benefisiu ba uma kain 1,000. Husi total area iha leten, atinji ona area kultivu hamutuk 1,409 hektares ho uma kain 370 mak sidauk hetan benefisiu husi baragen Tono Embung (Reservatório) (Teknolojia kolheta be e rai okos no sistema contorno) Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 8

9 Embung (reservatório) ne ebe identifikadu hamutuk 6 unidades no tarjetu ba 2023 sei bele atinji to o 36 unidades. Sei implementa iha suku 18 husi Sub-Rejiaun 4. Funsaun mak atu fornese be e ba atividade produsaun hortikultura, aquikultura, fo be e ba animál sira, no be e mos ba populasaun, ba eskola no produsuan modo ba merenda eskolar. Normalmente, be e permanente iha embung (reservatório) sei akontese komesa iha tinan datolu no dahát depende ba udan ben ne ebe diak. Husi tinan 2018 be e iha embung (reservatório) 4 mak menus no balun maran iha fulan outubru Mini-Baragem (Kanalizasaun be e husi be e matan no sistema perfurasaun) Iha 2017 iha ona unidade 8 iha suku 8 iha Sub-Reijaun 4 hodi fornese be e ba atividadi produsaun hortikultura, aquikultura, fo be e ba animais, no be e mos ba populasaun, ba eskola no produsuan modo ba merenda eskolar Numeru iha leten sidauk inklui rehabilitasaun ba posu no sistema kanalizasaun be e hodi fornese be e ba atividadi produsuan agrikultura nian iha sentru abastesimentu sira Programa Produsaun Alimentar no Hortikultura, hahu husi 2015 to o Teknolojia produsaun hare membramo Iha RAEOA hahú iha 2018 adopta sistema teknolojia Jajar Legowo. Uza sistema ida ne e kuda hare tuir linha no facil atu hamos dut. Ho sistema ne e kobre ona ba área natar hamutuk 1,717 hektatres husi baragen Tono. Espera katak to o tinan 2023 RAEOA hakarak atinji 50% natar nain adopta sistema teknolojia Jajar Legowo. - Produsaun Modo no Aifuan iha Sentrus Abastesimentus RAEOA promove sentru abastesimentu ba produsaun hortikultura, liu-liu modo no aifuan iha suku 18 ne ebe uza sistema hortikultura organoponiku ne ebe mak resultadu 80% produsaun organiku. Porsentu 70 husi feto mak sai nudar operador prinsipal ba sentru abastesimentu sira. RAEOA fasilita no fo apoiu ba treinamentu tekniku ba produsaun no jestaun produsaun no fo apoiu ba fasilidadis no infraestrutura bazikas hodi hadia ona rendementu diaria iha sentru abastesimentu sira 200% kompara data nasional $1.00 dolar rendemetu diaria kada família iha Timor Leste. Movimentu produsaun hortikultura ne ebe organizadu hamutuk ho pareserus desenvolvimentu lokal. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 9

10 - Produsaun Kafe, Ainanas no Derok Midar Produsaun kafé iha ona hektares 36 ne ebe konsentra iha Lacufoan suku Costa, Nusaena suku Naimeco, no Abani suku Abani no espera katak to o 2023 sei aumenta sae ba hektares 60. Iha tinan ida ne e kuda ona ai kafé oan hamutuk ps. Kafé ne ebe dominante mak kafé arabika. Promove plantasaun industriais seluk hanesan cacao, cami, caizu, no mahagonia. Plantasaun Cacau sei konsentra iha Sub-Reijaun Oesilo tomak no sei kuda iha tinan ne e hamutuk ps. Produsaun derok midar no ainanas mos promovidu iha ne ebe konsentra iha Abani, Bobocase, Usitaqueno. Derok midar husi sentru abastesimentu NATNOPO iha Buneu-suku Bobocase produz ona derok hun Produsaun Aquikultura Iha Oe-cusse movimentu produsaun aquikultura hahu iha tinan 2013, iha Sub-Rejiaun 4 ho total area produsaun aquikultura hamutuk hektares 4 iha tinan Total distribuisaun fini ikan be e midar (tilapia) hamutuk iha tinan Iha tinan 2019 hahu integra no fasilita involvimentu setor privada Oe-cusse iha movimentu produsaun aquikultura. Bazeia ba planu ne ebe trasa ona katak iha tinan 2020 até 2021 sei hari empreza publika ba produsaun no investimentu aquikultura iha RAEOA. - Politika Konservasaun no Protesaun Agrikultura Iha 2016 RAEOA deklara intensaun politika konservasaun ba tinan 15 ne ebe sei hala o tuir modalidadi lubuk ida. Komesa husi tinan 2019 movimenta politika ne e liu-husi Kampanha Kuda Ai Miliaun Hitu Iha Oe-Cusse-Ambeno hahu husi 2019 to o 2023 Hamutuk Ita Hamatak no Hariku Timor- Leste. Tan ne e iha dia 09 Abril 2019 liu-ba Presidente Autoridade, RAEOA, reprezentante VIII Guvernu Konstitusional no Presidente República, RDTL mak halo lansamentu ba Kampanhia Kuda Ai Miliaun Hitu iha Oe-cusse-Ambeno komesa husi 2019 to o Dezenvolvimentu Pekuaria RAEOA investe ona iha indústria produsaun manu, liu-husi hari empreza públiku hodi kria sociedade produsaun agropecuaria ne ebe finansiadu husi Fundo Especial Desenvolvimento. Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural ho parseirus dezenvolvimentu lokal fo apoiu no fasilita ativdade produsaun animais nivel familia iha RAEOA. Programa vasinasaun animal iha RAEOA lao hela hamutuk ho MAP. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 10

11 Hafoin rona tiha aprezentasaun husi sekretaria rejionais sira, tuir mai deputadu sira apresia tebes, ho apresentasaun ne ebe mesak feto deit mak aprezenta. Aproveita oportunidade ne ebe iha deputadu sira hato o mos perguntas balun hanesan tuir mai: Tinan ida kuda hare dala hira; Serra que kuda hare iha area natar sira ne ebe kobertura husi baragem Tono; Produtividade plantasaun hare kada hektar; Oe-cusse bele hapara ka hamenus inportasaun foos; Foos membramo fa an ona ba ne ebe; no Oe-cusse bele hapara ka hamenus inportasaun kafe Tugu buaya. Hatan ba perguntas hirak ne e tuir Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural ho nia equipa haktuir hanesan tuir mai: Baragem Tono no Produsaun hare iha Oé-cusse Desde tinan 2017 depois konstrusuan baragem Tono remata, be e husi baragen Tono bele fornese be e diak liu uluk no bele ajuda natar nain hotu bele hala i natar dala 2 (kulheta dala rua), maibe iha area balun konsege hala i natar no kulheta dala 3 (tolu) ona tanba exesu be e ne ebé iha, no iha parti balun dok liu-husi baregem Tono, natar nain sira hala i natar dala ida deit tanba wainhira tama ona fulan julhu, wainhira mota Tono komesa menus, be e labele suli ba to o natar sira ne ebé dook iha ne ebe diferente ho fulan janeiru to o abril. Mesmu remata ona projetu konstrusaun ba baragem Tono, presiza atu kontinua konstrui tan canais sekundarias no loke tan kanais be e ba area foun dentru 1,717 hektares nia laran ne ebé siduak loke nudar area produtivu foun. Ida ne e inklui tiha ona iha Planu Asaun Anual Sekretaria Rejional Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural iha tinan 2018 no 2019 nian. Natar barak ne ebé existe ona dentru 1,717 hektares antes konstrusaun baragem Tono, reativa sira nia funsaun ba produsaun hare desde tinan 2017 to o ohin loron. Teknolojia Produsaun hare sistema JAJAR LEGOWO Hahu tinan 2018, Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural servisu hamutuk PNUD introdus teknolojia ida ho naran Sistema Jajar Legowo ho objetivu atu hasa e produtividade hare membramo. Aleinde teknolojia kuda hare ida ne e, apoiu mos input agrikola hanesan adubus NPK, Urea no Hormon Atonik. Liu husi apoiu input agrikola no adoptasaun teknolojia kuda hare ho sistema Jajar Legowo konsegue hasa e produtividade hare ba 8tn/ha kompara ho kuda hare ho sistema konvensional ho ninia produtividade 3tn/ha deit. Nune e mos iha tinan 2019, sistema jajar legowo resulta resultadu ba Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 11

12 produtividade hare 6.69tn/ha kompara ho produtividade hare ne ebe kuda sistema konvensional 5.71tn/ha. Husi resultadu esprimental ne ebe hala o dala rua ona hatudu katak adoptasaun teknolojia kuda hare ho sistema Jajar Legowo mak fo produtividade a as liu kompara ho sistema konvensional. Faze introdusaun ba teknolojia sistema Jajar Legowo remata iha tinan 2018 liu ba no komesa janeiru 2019 hahu ho faze espansaun ba sistema teknolojia refere, aumenta bebeik numeru natar nain interessantes atu husik sistema kuda hare konvensional ho sistema Jajar Legowo. Ho ida ne e, iha epoka segundo 2019 (junu-novembru 2019), ekipa servisu husi Departementu Agrikultura Basika no Familiar, Departementu Extensaun hamutuk ho PNUD kontinua halo espansaun ho skala ne ebe nato on ho estratejia foun no nafatin apoiu ka fo subsidiu Input Agrikola hanesan Adubus no Hormon Atonik. Laiha subsidiu ka distribuisaun gratuita ba Adubus, maibe aplika sistema colatoral 50%. Katak iha faze inisial guvernu iha nafatin obrigasaun atu fo apoiu adobus ba natar nain, maibe depois kada natar nain ne ebé adopta sistema foun ne e halo ona koilleta, natar nain sei selu deit hare kulit equivalente 50% husi kustu adubus ne ebé nia simu antes. Sistema colatoral ne e konkordadu no kada benefisiariu asina akordu ho ekipa tekniku husi Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural. Iha fulan agustu 2019, Autoridade RAEOA e ZEESM-TL sosa ona makina dulas no embase hare husi natar nain sira. Hare kulit ne ebe rekolha husi sistema colatoral sei dulas no fa an ba merkadu no ba programa merenda eskolar. Natar nain sira sei dulas mos sira nia hare iha makina dulas hare ne ebé monta ona iha sentru mekanizasaun agrikultura. No to o ohin loron rezultadu produsaun hare membramo kontinua fa an ba merkadu iha Oé-cusse no iha Dili. Fos membramo husi Oé-cusse konsega fa an ona ba iha Loja dos Agrikultura iha Timor Plaza, Dili, alende fa an ba individuais balun iha Dili liu-husi aranjamentu ligasaun pessoal husi ibun ba ibun. Produsaun Kafe Aleinde atividade produsaun hare, Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural hamutuk ho PNUD desenvolve mos potensial Variedade Kafe Arabika iha RAEOA. Total area produtivu ba plantasaun kafe hamutuk 154 hektares iha Suku Costa, Naimeco, Usitaqueno no Suku Abani. Iha tinan 2018, produsaun kafe iha Oe-Cusse menus tanba konsege produs deit 2.5 toneladas no durante ne e fa an ona kafe Oe-Cusse iha Dili, ba-loja Gajah Mada iha Atambua, Indonezia ho kuantidadi ki ik. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 12

13 Iha fulan Abril 2019 Autoridade, RAEOA e ZEESM-TL hamutuk ho Gabinete Presidente da República, RDTL no Reprezentante VIII Guvernu Konstitusional lansa ona Kampanhia Kuda Ai Miliaun hitu, atu haforsa no movimenta atividade kuda ai ba potensiais industriasi merkadu iha rai enclave ba tinan oin mai. Kampanhia kuda ai fuan ka ai ho valor ekonomiku hakbit kada familia ida-idak iha Oé-cusse atu partisipa iha potesia investimentu ekonomia sosial merkadu nian iha mediu no longu prazu nian. Hanoin katak depois tinan 2023, atividade kultivasaun no rehabilitasaun ba plantasaun kafe iha area 154 hektares bele ona kompete iha merkadu lokal no nasional, Oé-cusse sei bele atinji nia autosufisiensia rasik ba produsaun hare, cafe no produtus potensiais industrias merkadu agrokomérsiu nian kuandu bele fo kompetividadi no apoiu ba inisiativa organizadu ne ebé lao dadaun. Prudutus agrokomersiu Oé-cusse no hare membramo ne ebé dezenvolve dadaun sei sai potencial merkadu iha Timor-Leste nian ba ZEESM. Delegasaun Komisaun D realiza enkontru ho autoridade RAEOA iha salaun Alfandega-Palaban, (26/09/2019) III. REZULTADU VIZITA TERRENU 2.2. Vizita Grupu Oenapo Nabilan Delgasaun ba vizita grupu Oenapa Nabilan ne ebe lokaliza iha suku Lalisuk. Grupu ne e estabelese iha tinan 2016 ho iniciativa rasik ho membru hamutuk nain lima. Atividade mak produs nan maran ne ebe halo husi karau. Rezultadu ne ebe iha fa an ona ba iha merkadu no lojas sira iha Oe-cusse no mos iha Dili ho folin kada kotak $5.00 dolar amerikanu. Xefe grupu ne e haktuir liu tan katak kada semana sira bele produs kotak to o atus ida. Karau ne ebe sira utiliza ba produs na an maran sira sosa husi liur no mos sosa husi membru grupu. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 13

14 Grupu ne e kategoria grupu OBI (Oe-cusse Buissenes Incubator) ne ebe mak hetan mos apoiu makina ida husi RAEOA. Funsaun makina ne e hodi koa nan no lori ba habai maran, hafoin mak koloka iha kotak hodi distribui ba fan iha merkadu, lojas no supermekadu iha Oe-cusse no Dili. Tuir observasaun delegasaun nian notak katak atividade grupu ne e lao hela no rezultadu produsaun kuaze distribui hotu ba merkadu. Delegasaun vizita Grupu Oenapo Nabilan 2.3. Vizita sentru formasaun Juventude Delegasaun ba vizita sentru formasaun juventude ne ebe lokaliza iha suku Numbe-Lalisuk. Sentru formasaun ne e estabelese iha 2017 no hahú formasaun iha 2018 iha nivel 1 no nivel 2 ba iha area 5 hanesan alvenaria, karpentaria, eletricidade, kanalizasaun no soldadura. Durasaun ba formasaun tinan ida. Formador ne ebe iha hamutuk nain 5, kada area especialidade iha formador nain 1. Total formandus hamutuk nain 30. Tinan ne e aumenta tan area especialidade 1 kona ba hotelaria ne ebe mak sei hahú realiza formasaun iha fulan oin (outubru). Difikuldade ne ebe infrenta mak menus material pratika no rekursus financeirus, tanba iha area especialidade 5 no fulan oin aumenta tan 1 hamutuk area especialidade 6 ne e presiza aumenta material pratika no numeru formador. Iha parte seluk seidauk estabelese konselhu administrasaun no fiskál hodi nune e sentru ne e bele iha kompetensia hodi halo nia planu no jestaun ba nia orsamentu, maibe durante ne e seidauk iha no sei depende hela ba sentru formasaun Tibar. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 14

15 Tuir observasaun katak atividade apredizajem lao hela, tanba juventude sira iha vontade bot atu buka aprende liu tan, maibe ba futuru presiza melhora liu tan fatin ba formasaun no aumenta material pratika nian. Delegasaun vizita sentru formasaun Numbe-Lalisuk 2.4. Vizita sentru Credito Union Enclave Oe-cusse Delegasaun vizita sentru CUEO ne ebe lokaliza iha Numbei, suku Costa. Sentru ne e estabelese iha 2002 ho membru hamutuk ema nain 25. Atividade mak fó kreditu ba kliente sira hamutuk pessoas ho porsentu menus husi 2% kada fulan no orsamentu ne ebe investe ona ba kreditu kuaze $2 miloens. Atividade kreditu ne e fo deit ba iha ema sira ne ebe mak halo negosiu hanesan loja, kios no restorante. Delegasaun komisaun D vizita sentru Credito Union Enclave Oe-cusse Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 15

16 2.5. Vizita baragem irigasaun Tono Delegasaun vizita irrigasaun Tono ne ebe mak fisikamente konklui ona iha Tuir observasaun katak konstrusaun baragem irigasaun ne e iha kualidade no sei bele dura ba tempu naruk. Iha parte seluk delegasaun hare katak kanal irigasaun ne e be e la iha, tanba tempu bailoron hodi halo natar barak mak la halo. Tuir informasaun husi agrikultor sira katak be e ne ebe kanaliza liu husi kanal irigasaun ne e mai husi mota Tono ne ebe mak depende ba tempu udan no tempu bailoron la funsiona tanba be e laiha/maran. Delegasaun Komisaun D vizita irigasaun Tono 2.6. Vizita Hotel Ambeno Delegasaun vizita hotel Ambeno ne ebe mak fisikamentu konklui ona, maibe to o agora seidauk bele funsiona hanesan hotel, tanba seidauk iha empresa ruma mak atu sai hanesan jestor ba hotel ne e. Tuir informasaun ne ebe hato o husi responsavel ba hotel ida ne e katak iha ona empresa balun mak submete ona proposta, maibe equipa husi ne e sei halo hela estudu viavilidade ba proposta sira ne e hafoin empresa ne ebe passa mak sei kaer hodi halo jestaun ba hotel ne e. Hotel ne e kompostu husi 56 kuartus, sala no seluk tan. Total orsamentu ne ebe gasta ba konstrusaun hotel ne e kuaze $10 milhões resin. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 16

17 Delegasaun Komisaun D vizita hotel Ambeno 2.7. Vizita grupu Figus Sol Nascente Grupu figus sol nascente hari i ho ineciativa rasik ho nia atividade mak foka ba plantasaun ai figus, ne ebe kobre ona iha territoriu Timor Leste no iha RAEOA foin mak hahú semana rua iha fulan ne e (setembru 2019) ne ebe implementa uluk iha suku Lifau no suku Costa. Beneficios ekonomiku husi ai figus ne e hanesan bele produs ba cha, aimoruk, temperus no nia fuan produs tua. Husi rezultadu sira ne e balun tama ona iha supermerkadu balun iha Dili. Tuir planu sei kuda ai figus ne e hamutuk rihun ida (1000). Delegasaun Komisaun D vizita grupu Figus Sol Nascente 2.8. Vizita Jardim Lifau-Oe-cusse Jardim Lifau nudar fatin/lokal importante iha historia povu Timor Leste nian, tanba liu husi fatin ida ne e misionaris portugueza sira tau ain ba dahuluk iha Timor Leste iha tinan Nune e mos marka Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 17

18 historia ba povu Timor Leste katak kolonializasaun Portugueza ba Timor Leste hahu iha tempu ida ne e no ukun povu Timor durante tinan 450 no ikus liu Portugueza sai husi Timor iha tinan Iha tinan 2015 governu konstrui fatin ida ne e hodi komemora tinan 500 Portugueza tama iha Timor Leste, maibe to o agora empresa ne ebe responsavel la kontinua, tanba obra ne e iha hela prosesu justiça tanba implementa la tuir dezenhu no BOQ. Tuir informasaun husi autoridade RAEOA katak obra ida ne e nudar obra nasional ne ebe responsabiliza husi Ministeriu Turismu, Komersiu no Indústria no parte RAEOA husu ona ba governu sentral atu entrega ba RAEOA mak jere hodi bele kontinua hadia obra ne e, maibe to o momentu ne e seidauk iha desijaun husi governu sentral. Tuir obsevasaun iha terenu hatudu katak los duni obra refere paradu hela no presiza duni tur hamutuk entre governu sentral ho autoridade hodi rezolve, para ba oin hodi hadia fatin ne e diak liu tan, sai fatin turistiku ida ne ebe bele atrai turista internasional no nasional sira. Delegasaun Komisaun D vizita Jardim Lifau-Oe-cesse-Ambeno 2.9. Vizita Gruta Santo António Polsiva-Oe-Cusse Fatin ida ne e konsidera nudar fatin ba turismu relijiosa, tan ne e mak komunidade sira hola iniciativa rasik hodi hadia fatin ne e hanesan halo ponte manual ida hodi fasilita sarani sira ne ebe hakarak ba halo devosaun ba Santo António, nune e mos halo uma laku oan ida, iha uma laku ne e nia laran prepara fatin ba tur inklui prepra mos ho lilin, antes ba halo devosaun sosa uluk lilin foin mak lori ba hodi halo devosaun. Husi iniciativa ne e parte autoridade, liu husi Sekretaria Rejional Turismu Komunitariu apoiu orsamentu ho montante $2,900 dólares amerikanu hodi utiliza ba sosa ai ba konstrusaun ponte manual refere. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 18

19 Alende ne e komunidade sira kria ona grupu rua, ne ebe kompostu husi grupu feto no grupu mane hodi tau matan ba fatin refere hanesan halo limpeja, kuda aifunan no seluk tan. Delegasaun Komisaun D Vizita Gruta Santo António Polsiva-Oe-Cusse Vizita Postu Alfandega Napan-Oesilo Posto ida ne e desde estabelece iha 2004 to o agora seidauk iha postu ne ebe adekuadu hodi pessoal alfandega utiliza ba halo servisu ne ebe diak, liu-liu hodi fo atendementu ba populasaun no sasan sira ne ebe tama no sai iha fronteira Napan-Oesilo. Realidade ne ebe iha hatudu katak liu husi fiskalizasaun komisaun D ba iha fatin refere nota katak postu ne e nia kondisaun ne ebe que grave tebes hanesan hatudu iha imajen tuir mai, ho kondisaun ida hanesan ne e iha tempu udan sei labele hala o servisu ho diak. Delegasaun Komisaun D vizita posto alfandega Napan-Oesilo Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 19

20 2.11. Vizita Merkadu Fronteira Napan-Oesilo Merkadu ne e konstrui desde tinan 2012 ho intensaun atu fornese fatin transasaun entre Timor- Leste no Indonezia iha fronteira, maibe agora dadaun paradu hela. Tuir informasaun husi parte alfandega katak atividade fan sasan iha merkadu fronteira paradu hela tanba produsaun rai laran menus hodi fan maibe kompara ho indonezia nian mak barak. Tuir observasaun komisaun iha terenu hatudu katak maske atividade paradu hela presiza iha manutensaun, maibe delegasaun nota katak ambiente iha merkadu ne e nakonu ho du ut no facilidade merkadu refere kondisaun físika balun at ona no la iha indikasaun no informasaun husi RAEOA atu hadia hodi aproveita. Delegasaun Komisaun D vizita merkadu fronteira Npana-Oesilo Vizita Postu imigrasaun Napan-Oesilo Tuir observasaun iha terenu, hahtudu katak servisu imigrasaun no Polisia Unidade Patrolia Fronteira (UPF) servisu iha kondisaun ne ebé ladun diak. Tanba ne e, governu persiza konstrui postu integradu modernu iha Napan-Oesilo no ekipadu ho ekipamentus modernu kona ba teknolojia informatika, vijilansia no seguransa, komputador, internet, sistema vijilansia atu garante katak funsionamentu diak ba postu integradu no mós fiskalizasaun ba kontrolu ida ne ebé efisiente ba sasán no ema sira ne ebé liu husi fronteira. Buat sira ne e bele fasilita servisu sira husi parte: Alfandega, polisia fronteira, no mos karantina hodi halo atendementu ba ema no sasan hirak ne ebé tama no sai Timor-Leste, liu husi fronteira rai maran Napan-Oesilo. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 20

21 Delegasaun Komisaun D vizita posto imigrasaun no dormitório UPF Napan-Oesilo Vizita Postu Integrado Sacato - Imigrasaun Iha pessoal atual nain 3, maibe numeru ida ne e la suficiente no presiza lolos tenki pessoal nain 5. Sistema free visa implementa ona hahu dia 26 setembru Visa trabalhu aplika deit ba trabalhadores estranjeiru sira ne ebe hala o servisu iha kompanhia sira. Sirkulasaun veiculo indonezia nian tama iha RAEOA sem aplikasaun taxa. Sistema data base seidauk iha, tanba ne e kobransa receitas sei manual, no fulan-fulan mak hatama ba BNU. Difikuldade ne ebe sira infrenta mak hanesan: farda besik tinan lima ona seidauk atribui farda. Makina foto kopia mos la iha. Atu resolve sira hakat fronteira hodi ba fotokofia iha Indonesia. Situasaun ne e kleur ona desde uluk to o agora. - Karantina Iha pessoal ne ebe iha hamutuk nain 4, no problema ne ebe infrenta mak hanesan osan overtime hahu husi tinan 2015 to o 2019 sira la hetan inklui servisu iha sábado no domingo mos la hetan. Antes 2015 sira hetan overtime fulan ida 42 horas, kada hora selu $1,50.00 dolares amerikanu. Sira nia parte durante ne e seidauk hetan informasaun kona ba razaun tanba sa mak sira la simu ona osan overtime. Osan overtime ne e inklui hotu pessoal hirak ne ebe mak servisu iha posto Oesilo, posto Pasabe no Porto. Iha biban ne e Marçal da Costa Soares ``Teki Loro Sae`` nudar ajente karentina hato o nia problema kona ba diretu ba salariu mensal. Nia haktuir katak tuir regras ne ebe iha Marçal C. Soares ho level 4, escalão 3, maibe iha realiadade simu salariu level 4 escalão 2 nian komesa husi 2017 até To agora Marçal seidauk hetan explikasaun husi diresaun superior sira. Tan ne e, Marçal C. Soares husu sebele osan overtime ne ebe uluk sira simu atribui fali, tanba sira dehan ami servisu laiha férias, no sábado no domingo mos sempre iha servisu fatin. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 21

22 - Alfandega Kontrola sasan tama iha fronteira ho manual deit, tanba iha posto integrado Sakato la iha equipamento modernu hodi kontrola sasan tama sai hanesan RAY-X no RAY X ne ebe iha tau hela iha Palaban no nunca uza. Atu halo revista ba sasan posto Sakato la halo revista, maibe iha Palaban mak halo revista. Iha parte seluk, ajente alfádega sira hato o mos lamentasaun balun hanesan: Durante hala o viajen, husi RAEOA ba Dili, sira la iha perdiem. Servisu fora husi tempu mos la iha osan ba overtime, mesmu ke sira servisu laiha férias, no sábado no domingo mos sempre iha servisu fatin. Situasaun ne e lao tiha ona husi tinan 2015 to o agora. Promosaun durante ne e tenki tuir testing, mesmu ke sira servisu kleur ona la iha promosaun automátika. Nune mos escalão ba salario mos nunka sae. Servisu folga la iha, difikulta visita família. Rotativa 3 em 3 meses. Ho nune e sira sujere sebele iha regime especial ba sira tanba husi alfandega mak tinan-tinan sempre hatama receitas ba kofre estadu. Alende ne e iha mos difikuldade seluk ne ebe dificulta sira nia servisu hanesan meios komunikasaun la iha no transpporte hanesan veiculo 1 maibe at tiha fulan rua ona seidauk hadia no motorizada operasional 1 deit. Laoleka nudar fatin ne ebe fácil ema infiltra ho sasan ilegalmente husi Kefa-Oesilo. Exemplu foin dadaun iha veiculo 4-6 mak hetan apreensão husi UFP (Unidade Patrolia Fronteira). - UPF (Unidade Patrolia Fronteira) Informasaun ne ebe identifikadu no rekolha mak hanesan tuir mai ne e: Agua potável durante ne e membros UPF infrenta difikuldade atu hetan be e mos ba hemu no tein nian mos tenki sosa husi komunidade Indonezia. Kondisaun posto Leolbato, Kruz, no Passabe infrenta difikuldade be e mos. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 22

23 Presu be e mos kada tenki ida membru UPF sosa husi komunidade Indonezia ho folin 250,000 rupiah. Be e hodi haris no fasi roupa membro UPF ba fatin ida naran NOELEKAT ho distancia 3 kilometros husi Posto UPF. Painel Solar ne ebe uluk NGO fo hodi dada be e mos ba UPF durante ne e at tiha ona husi 2016, tanba la iha manutensaun no la iha esforsu husi SAS atu fo apoiu hodi halo manutensaun. Transporte durante ne e iha deit motorizada 2 maibe at kleur ona, tanba ne e membro UPF uza deit transporte privado hodi hala o kontrola. Veiculo Hilux ladiak ona no Hnater mak sei diak hela. Kondisaun estrada ho geográfico ne ebe todan, ita presiza veiculo operasional ne ebe foun no diak atu assegura operasaun servisu iha terrenu. Kondisaun servisu fatin no dormitório (toba fatin) mos ladiak. Durante ne e seidauk iha esforsu husi governo atu halo manutensaun ka halo fatin foun ba membro UPF hodi hala o knar ho dignidade. UPM (Unidade Patrolia Mar) la iha ro atu hala o potrolio iha tasi laran. Tanba ne e dala barak iha pesca ilegal hodi naok ikan iha ita nian tasi no UPM labele halo asaun hodi kaptura. Nune e mos wainhira migrante ilegais balun liu husi tasi mak tama mai ita nian rai difícil atu kaptura. IV. KONKLUZAUN NO REKOMENDASAUN Delegasaun Komisaun D vizita posto integrado Sacato 4.1. Konkluzaun 1. Irigasaun Tono fisikamente konklui ona maibe be e la iha (maran) nune e natar barak mak la halo; Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 23

24 2. RAEOA iha ona grupu ida ne ebe hahu ona halo plantasaun ba figus iha fatin rua hanesan Lifau no Costa, tanba figus ne e bele produs ba cha, aimoruk, tua no seluk tan, maibe presiza apoiu fundu ruma atu nune e grupu ne e bele lao ba oin; 3. Merkadu fronteira Napan-Oesilo la utiliza husi negociante sira hodi fa an sasan no husik abandonadu hela, nune e ambiente merkadu nakoru ho dut no facilidade balun komesa at ona; 4. Posto alfandega, posto UPF, imigrasaun no karantina iha Napan-Oesilo servisu iha kondisaun ne ebé ladun diak; 5. Jardim Lifau ne ebe konstrui iha tinan 2015 la konklui, tanba iha hela prosesu justiça, tanba kompanhia ne ebe responsável ba obra ne e implementa la tuir dezenhu no BOQ; 6. Grupu koperativa Union Enclave Oe-cusse ne ebe iha ona kliente kuaze rihun ida resin, maibe problema ne ebe infrenta mak seidauk iha sistema ne ebe bele kontrola no garante transparência; 7. Atividade formasaun ba joven sira iha Sentru Formasaun Numbei-Lalisuk iha area sira hanesan Alvenaria, Kanalizasaun, Karpintaria, Eletricidade no Soldadur lao hela, maibe difikuldade ne ebe infrenta mak menus formador no materiais pratika; 8. Funsionariu ne ebe servisu iha Posto Integrado Sacato, kompostu husi imigrasaun, alfandega, no karantina seidauk to o; 9. Servisu imigrasaun iha posto integrado Sacato la iha makina fotokopia desde uluk to o agora no atu resolve sira hakat fronteira hodi ba fotokofia iha Indonesia nian; 10. Funsioariu karantina, alfandega no imigrasaun iha Sacato, Oesilo, Passabe, no Porto seidauk hetan osan overtime durante 2015 ate 2019, inklui servisu iha sábado no domingo. No mos la iha promosaun automatika, durante ne e tenki tuir testing, mesmuke sira servisu kleur ona. Alende ne e escalão ba salariu mos nunka sae; 11. UPF (Unidade Patrolia Fronteira) iha Sacato, Oesilo, no Passabe sei infrenta hela problema hanesan be e mos, fatin servisu, dormitório no transportes Rekomendasaun 1. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu tau iha planu orsamentu ba futuru konstrui barragem ba be e hodi bele responde ba iha tempu bailoron naruk; 2. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu akompanhia no monitoriza nafatin ba grupu plantasaun figus iha Numbei-Lalisuk, hodi nune e atividade grupu ne e bele lao nafatin; Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 24

25 3. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu hadia facilidade sira ne ebe at hanesan haris fatin, sentina no eletricidade, nune e mos kanalizasaun be e mos ba iha merkadu fronteira Napan- Oesilo hodi nune e bele funsiona fila fali, tanba husik hela abandonadu durante tempu naruk; 4. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu tau iha planu orsamentu ba konstrusaun foun posto Integrado Napan-Oesilo ne ebe mak kondisaun uma grave tebes; 5. Rekomenda ba Ministeriu Turismu, Komersiu no Indústria atu entrega projetu konstrusaun jardim Lifau-Oe-cusse ba RAEOA hodi bele jere no kontinua hadia fatin ne e; 6. Rekomenda ba ministeriu kompetente atu estabelece sistema kontrolo ba iha Sentru Crédito Union Enclave Oe-cusse hodi nune e bele garante transparência; 7. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu tau iha planu orsamentu hodi apoiu ba sentru Formasaun Numbei-Lalisuk, hodi nune e sira bele halo rekrutamentu ba formador no sosa material pratika ba iha area formasaun sira hanesan Alvenaria, Kanalizasaun, Karpintaria, Eletricidade, no Soldadur; 8. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL ba oin aumenta tan funsionariu ba iha Posto Integrado Sacato, hanesan imigrasaun, alfandega, no karantina ne ebe mak seidauk to o hodi nune e bele hala o servisu ho diak liu tan; 9. Rekomenda ba RAEOA e ZEES-TL tau iha planu orsamentu hodi sosa makina fotokopia ba iha servisu imigrasaun postu integrado Sacato, hodi nune e bele fasilita diak liu tan sira nia servisu; 10. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu resolve osan overtime durante 2015 ate 2019 seidauk hetan, escalão ba salariu, no mos promosaun ba funsioariu karantina, alfandega, no imigrasaun iha Sacato, Oesilo, Passabe, no Porto ne ebe mak servisu kleur ona; 11. Rekomenda ba Komisaun B, atu kanaliza ba ministeriu kompetente hodi tau iha plano orsamentu ba kanalizasaun be e mos, konstrusaun dormitório, no sosa transportes ba polisia UPF (Unidade Patrolia Fronteira) iha Sacato, Oesilo, no Passabe. V. APROVASAUN Relatóriu ne e, hetan ona aprovasaun liu husi reuniaun ordinariu komisaun nian ne ebé realiza iha loron quinta-feira, 23 janeiru 2020, tuku 10h00, Oras Timor Lorosa e, iha sala Komisaun D Parlamentu Nasional. Prosesu aprovasaun hetan partisipasaun husi membrus komisaun nain 8 ho rezultadu aprovasaun a favor 8 kontra 0 no abstensaun 0. Ho nune e relatoriu fiskalizasaun ba RAEOA e ZEESM-TL aprovadu ho unanimidade. Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 25

LHOxfamOJE3May2019te

LHOxfamOJE3May2019te Observasaun no Analiza ba Politika Governu Iha Jeral Estadu La o Hamutuk Dili, 3 Maiu 2019 Outline Prioridade iha livru OJE Objetivu OJE Fontes Finansiamentu OJE Sustentabilidade Fundu Petrolíferu RAEOA-ZEESM

More information

República Democrática de Timor-Leste

República Democrática de Timor-Leste República Democrática de Timor-Leste Introdusaun Prinsipiu ne ebé durante aplika ba Orsamentu Jeral Estadu presiza tama vigôr no nia implementasaun hahú iha loron 1 fulan Janeiru. Wainhira seidauk vigôr,

More information

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

ViolasaunAmbientalDec2018pptx APRENDE HAMUTUK ESPERIÉNSIA AT KONA BA VIOLASAUN LISENSAMENTU AMBIENTÁL HUSI IMPLEMENTASAUN PROJETU BOOT SIRA IHA TIMOR-LESTE Diskusaun Nakloke iha Programa Ita ba Ita LH nia Public Fundraising. Dili,

More information

InflRD7te.pdf

InflRD7te.pdf Nota Informativa Kona-ba Inflasaun Iha Timor Leste Moda Inflasaun o 2010. Linha Azul iha grafiku ida- - aumentu ida- - uke média iha tinan neen tinan 2011. flasaun. Fátor prinsipál husi inflasaun mak ai-han

More information

ETAN for UNTL

ETAN for UNTL Solidaridade ba Timor Leste husi povo EUA no rai seluk. ETAN no IFET Charlie Scheiner, UNTL, 17 Abril 2009 http://www.etan.org East Timor Action Network/U.S. Rede Aksaun Timor Leste/EUA Hahu 10 Dezembru

More information

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1 4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 4/17/2019 Intro Sumariu Hodi Integra hamutuk pratika save konsumu manutolun iha kampana vasinasaun moras manu husi departementu

More information

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone: Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone: 3317202 E-mail: komunikasaun@estatal.gov.tl Suporta hosi: Programa Apoiu Governasaun

More information

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e suporta husi povu Amerikanu liu husi Ajénsia Estadus Unidus

More information

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtRes) Maiu-Junhu 2010 Atividade TNI indika tensaun tamba demarkasaun fronteira seidauk rezolve iha Oe-cusse 16 Julhu 2010 Sistema AtRes (Sistema Atensaun no Responde

More information

BriefingBankadaDez2018te

BriefingBankadaDez2018te PIB Petróleu PIB Naun-petróleu 2013 2014 2015 2016 $4,234 (75%) $1,415 (25%) $2,591 (64%) $1,454 (36%) $1,496 (48%) $1,609 (52%) $820 (33%) $1702 (67%) Produtivu (agric.& manuf.) $306 $310 $294 $305 Reseita

More information

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun A. Introdusaun Many Hands International nu udar ONG ida nebe mai hahu nia serbisu iha

More information

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua D. Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670-3321040 or +670-77234330 (mobile) email: laohamutuk@gmail.com Website:

More information

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu Anuál Ajénsia Nasionál Dezenvolvimentu RDTL nian 18 Jullu 2013 La o Hamutuk Institutu Timor-Leste

More information

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL DISKURSU SUA ESELÊNSIA, PRIMEIRU-MINISTRU REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE DR. RUI MARIA DE ARAÚJO NIAN BA LANSAMENTU BA TIMOR-LESTE NIA DOKUMENTU POLÍTIKA KONA BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS Dili 29 Agostu

More information

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx MODUL III JLIDERANSA Belun Rua No. 5 de Farol PO. Box 472 Telefone: +670 3310 353 www.belun.tl 1 Lideransa iha Organizasaun... 3 A. Jeitu no lalaok lideransa... 4 B. Komunikasaun... 5 C. Transparensia...

More information

TLDPMEconomia24Jul2014te

TLDPMEconomia24Jul2014te Komentáriu Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor- Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha 2014 Setór Estratéjiku Ekonómiku 25 Jullu 2014 Konteúdu Introdusaun...1 Dezenvolvolve ekonomia sustentável no ekitavel...2

More information

CBA FAQs_TETUM

CBA FAQs_TETUM MOBILIZASAUN KOMUNITÁRIU Hapara violénsia hasoru feto liuhosi asaun komunitária PERGUNTA SIRA BAIBAIN EMA HUSU (FAQS) SETEMBRU 2017 Pergunta sira baibain ema husu (FAQs) kona-ba Nabilan nia Serbisu Mobilizasaun

More information

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost 11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacoste Seeds of Life Rezultadu teste adaptivu ba hare natar

More information

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 3321040 no +670 7234330, email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org

More information

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C INSTITUTUBAPESQUIZA/INVESTIGASAUN,ADVOKASIANOKAMPAÑA Timor LesteInstituteforResearch,AdvocacyandCampaigns Add:RuaGov.CelestinodaSilva Farol,AldeiaLirio,SucoMotael,VeraCruz,Dili EmailAdd:lutahamutuk2005@yahoo.comorlutahamutuk.timorleste@gmail.com

More information

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL Liu 50% povu moris iha liña pobreza nia okos. 80% povu hela iha area rurais, moris ho agrikultura subsistensia. Liu 1,500 labarik ho idade menus tinan lima mate kada tinan husi kondisaun bele prevene maizumenus

More information

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu s INSTITUTU BA PESQUIZA/INVESTIGASAUN, ADVOKASIA NO KAMPAÑA Timor-Leste Institute for Research, Advocacy and Campaigns Add: Rua Gov. Celestino da Silva-Farol, Aldeia Lirio, Suco Motael, Vera Cruz, Dili

More information

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK! VALORIZA AGRIKULTÓR SIRA-NIA LIAN NO SIRA-NIA MATENEK Relatóriu Konsultasaun ho Agrikultór-sira Relatóriu husi: Institutu Timor-Leste ba Monitorizasaun no Analiza Dezenvolvimentu Agostu 2011 i VALORIZA

More information

LIA ULUK

LIA ULUK ESTATUTU FFS LIA DAULUK Fundasaun Foin Sãe ne ebé ho lia badak FFS ne e orgaun Juventude ne ebé maka moris iha tinan 2011. Uluk nanain Juventude ne ebé iha inisiativu atu organiza povu Timor Leste hola

More information

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_ DISKURSU HOSI ESELÉNSIA PRIMEIRU-MINISTRU REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE, DR. RUI MARIA DE ARAÚJO, IHA BIBAN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI ORSAMENTU JERÁL ESTADU BA 2016 Parlamentu Nasionál Loron 1, fulan

More information

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial Governu ba Asuntus Petroleu 1 Istória Badak Tasi Timor

More information

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-district Nitibe, District Oecussi Janeiru 2013 Durante

More information

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc Introdusaun Mahein Nian Lian Nú. 33, 27 Abril 2012 Serbisu Polisia Tránzitu no Siguransa Rodoviária 1 Serbisu polisia tranzitu no siguransa rodoviária (parajen, hein kareta fatin) hanesan serbisu ne ebé

More information

TransVieira

TransVieira Kandidatu PR Sr. Amorin Vieira Ema hotu iha Timor hakfodak bainhira Sr. Amorin kandidata nia an hanesan Prezidente hodi bele kandidata ho lider sira seluk iha TL. Saida mak sai hanesan motivasaun husi

More information

LHSubPNOJE2018te

LHSubPNOJE2018te La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitoriza no Analiza Dezenvolvimentu Rua Dom Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel : +670 332 1040 Email : laohamutuk@gmail.com Sítiu : www.laohamutuk.org

More information

World Bank Document

World Bank Document Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized 43480 Timor-Leste s Foin-sa e iha Krize: Analiza Situasional kona ba Opsaun Politika

More information

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insidente violénsia ne ebé akontese loro-loron iha teritoriu

More information

Konta Jeral Estadu 2011

Konta Jeral Estadu 2011 DISKURSU SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMAO NIAN IHA OKAZIAUN DEBATE KONA-BA KONTA JERAL ESTADU NIAN 2011 Parlamentu Nasional, Díli 11 Dezembru 2012 Sua Exelênsia Señor Prezidente Parlamentu

More information

QUARTERLY REPORT

QUARTERLY REPORT RELATORIU BA FULAN TOLU NIAN FUNDU PETROLEU TIMOR - LESTE Ba fulan tolu remata iha 30 hu 2006 esenta ba Ministra Plano no Finansas Husi Autoridade Bankaria no PagamentusTimor-Leste nian INTRODUSAUN Relatoriu

More information

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx República Democrática de TimorLeste Matadalan ba Orsamentu Geral Estadu 2017 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun Contents Saida mak orsamentu?... 3 Saida mak orsamentu jeral estadu 2017?...

More information

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby) Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby) Pamfletu ida-ne'e fó informasaun konaba teste raan (koko raan) ne'ebé baibain oferese no

More information

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final REVISTA SITUASAUN MARSU 2013 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA ATENSAUN IHA FULAN IDA NE E: Buatus Grupu 51 Kaer Aikulit at Tensaun Konflitu iha Fronteira Asaun Violénsia entre grupu arte marsiais balu TENDENSIA KONFLITU

More information

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideransa nutrisaun di ak, Sua Eselénsia Prezidente Repúblika

More information

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK PDHJ Públika Rejultadu Inisiu Monitorizasaun Ba Implementasaun Projetu

More information

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Aileu demonstra prepara ai-han-super. Foto: Suzy Sainovski/World

More information

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun Índise Parte 1: Diskursus Primeiru-Ministru...

More information

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20 Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 2009 Sesaun Plenária ba loron ohin nian, preside husi

More information

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Relatóriu Final_EA_LH2018 1 La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Dom Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670-3321040 or +670-77234330 (mobile) email: laohamutuk@gmail.com Website:

More information

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Microsoft Word - judecsetesarailos_t JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA DE MONITORIZAÇÃO DO SISTEMA JUDICIAL Justice Update Periodu : Dezembru 2009 Pubikasaun : Dezembru 2009 Railos Hetan Sentensa Tinan 2 Fulan 8 Tanba Simu no

More information

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013 ANALIZAA POTENSIÁL KONFLITU Trimestre XII Outubru 20122 to o Janeiru 2013 Monitorizasaunn programa AtReS (Atensaun no Responde Sedu) ba relatoriu Trimester XII, ne ebé kobre periodu Outubru 2012 to o Janeiru

More information

DISCURSO DE

DISCURSO DE DISKURSU SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO NIAN IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI KONA-BA ORSAMENTU RETIFIKATIVU 2012 NIAN Parlamentu Nasional, Díli 11 Outubru 2012 Sua Exelênsia

More information

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia 7 Teste adaptasaun koto nani iha Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobias Moniz Vicente, Luis Fernandes, Apolinario Ximenes, Maria Martins

More information

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx Excelentismos - Senhor Prezidente Parlamento Nacional IV Legislatura Sesante Dr. Aniceto Longuinos Guterres Lopes, - Distinto Eis- Deputado/Deputada sira IV lezislatura nian, - Senhor Primeiru Ministru

More information

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO GUTERRES JONES P a g e DIVISAUN RISKU GEOLOJIKU 2019

More information

Deklarasaun Politika CNRT

Deklarasaun Politika CNRT Deklarasaun Politika P-CNRT DEBATE GENERALIDADE OGE 2017 23 Novembru 2016 Deputado Natalino dos Santos Nascimento - Prezidente Bankada CNRT Parlamento Nacional SE. Presidente do Parlamento Nasional, Sr.

More information

FretilinOGE19-21Dez2018te

FretilinOGE19-21Dez2018te INTERVENCAO FINAL DA BANCADA FRETILIN NA OCASIAO DA VOTACAO FINAL E GLOBAL DA LEI DO OGE 2019 21 Dezembru 2018 Sr. Presidente Parlamento Nacional, Sr. Primeiro Ministro, e Membros do VIII Governo Constitucional,

More information

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Estruktura Jeolojia), Luis Teofilo da Costa (Especialista

More information

Alkatiri4Feb2013en

Alkatiri4Feb2013en INTERVENSAUN IHA ABERTURA DEBATE LEI OJE 2013 SEKRETÁRIU-JERÁL FRETILIN NO DEPUTADU, HODI BANKADA PARLAMENTÁR FRETILIN NIA NARAN KOMBATE KIAK NO HATUUN INFLASAUN NU UDAR PEDRA-DE-TOQUE HODI LAO BA DEZENVOLVIMENTU

More information

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120 ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120 Rede ba Rai (RbR) Copyright 2019 Rede ba Rai kompostu husi organizasaun

More information

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc REVISTA SITUASAUN MARSU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN u PNTL na in rua (2) hetan kanek wainhira halo atuasaun ba grupu KRM PNTL na in rua (2) hetan kanek wainhira halo atuasaun ba grupu Konsellu

More information

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé tasi haleu (kosteiru) iha direitu atu determina sira-nia

More information

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx Planu&Estratéjiku&Rede&ba&Rai& 2015"2018 2 Konteúdu Introdusaun*...*3 Istoria*Rede*ba*Rai*...*3 Planu*Estratejiku*2015* *2018*...*5 Observasaun*Forsa*no*Limitasaun*Prosesu*Planu*Estratéjiku*...*6 Estrutura*Relatoriu*Ida*Ne

More information

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projetu Lei Nú. 9/III kona-ba Pensaun Mensál Vitalísia ba

More information

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupasaun nasionál Insidente hamutuk 10 iha Novembru no

More information

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Timor Leste ho asesu ne ebé siguru ba fini kualidade di

More information

DebateRai2Julhu2012

DebateRai2Julhu2012 Rede ba Rai Sekretariadu, Fundasaun Haburas, Rua Celestino da Silva, Farol, Dili- Timor-Leste Email: redebarai@gmail.com Telemovel: +670 7922648 Rede ba Rai nudár mahon ba Organizasaun besik 20 ne ebé

More information

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

PRELIMINARY STATEMENT TETUM Misaun Observasaun Eleitoral husi Uniaun Europeia TIMOR-LESTE, Eleisaun Prezidensial no Lejislativa, 2017 DEKLARASAUN PRELIMINARIU DAHULUK 22 Marsu 2017 Timor-Leste organiza eleisaun prezidensial ne ebé

More information

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA UNITED NATIONS DEVELOPMENT GROUP ASIA AND THE PACIFIC for more information or to request another copy

More information

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d Nota Prátika 8 Jéneru no Pakote Matéria RSS Halo Polítika kona-ba Seguransa Nasionál no Jéneru KONTEÚDU Tanba sá mak jéneru ne e importante ba polítika seguransa nasionál? Oinsá mak bele integra jéneru

More information

LH konaba PAN Fome Zero

LH konaba PAN Fome Zero La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua dos Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040 email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org

More information

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan 2011 2015 AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS 1 Mapa Dalan iha Setór ne e 1. Dezempeñu, Problema, no Oportunidade sira iha Setór ne e a. Atividade bankáriu

More information

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc Anexu 2 ASOSIASAUN RADIO KOMUNIDADE TIMOR-LESTE (ARKTL) ASOSIASAUN RADIO KOMUNIDADE TIMOR LESTE (ARKTL) KONSTITUISAUN KÁPITULU Artígu 1 NARAN, STATUTA NO FATIN 1.1. Organizasaun nia naran: Organizasaun

More information

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside Saida mak kankru susun ne e? 4 Saida mak ezame-médiku ba susun? 5 Rezultadus ezame-médiku ba susun 8 Halo eskolla ida benefísius no riskus posível

More information

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA DE MONITORIZAÇÃO DO SISTEMA JUDICIAL Aktualizasaun Justica Periodo : Maiu 2008 Edisaun:... /2008 Perspektiva Legal Konaba Klemensia Prefasiu Iha loron 23 Abril

More information

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik Relatóriu Polítika IX Rua No. 5 de Farol PO Box 472 Dili, Timor-Leste +670-331-0353 www.belun.tl Dili, 18 Dezembru 2014 Autór: Constantino da Conçeição Escollano Brandão Costa Ximenes Editór Sira: Hannah

More information

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est 9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar estadu demokratiku post konflitus, Timor-Leste (TL) sei

More information

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu Kazu ne e deskreve faktu sira no prosesu iha tribunál

More information

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W 13 Testu adaptivu Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu 2013-2016 Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert Wiliams 2 Aihoris trigu (Wheat & Barley) Triticum aestivum L.Hordeum

More information

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun Dinámika Konflitu no Violénsia Liga ba Artes Marsiais iha Timor Leste ONG Belun Rezumu Politika Maiu 2014 Dokumentu ida ne e produz husi programa DAME (Democracy and Development in Action through the Media

More information

Yellow Road Workshop

Yellow Road Workshop YELLOW ROAD WORKSHOP 2014 H H A D I A A M E T I U M A - L A R A N N 1 YELLOW ROAD WORKSHOP 29-30 MAIU - 2014 AJENDA 1. ITA ATU BA NEBE? 2. 3. ITA PRESIZA HALO SAIDA? 2 ITA ATU BA NEBE? APREZENTASAUN 1:

More information

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PLUP) kompleta ona projeitu suco hitu (7). Atu inagura

More information

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu Hosi S. Exelénsia Primeiru-Ministru, Sr. Taur Matan Ruak Loron 07 fulan-juñu tinan 2019 Introdusaun Iha tinan 17 ikus ne e, governu sira tuituir-malu iha ona susesu hodi hametin pás no estabilidade sosiál,

More information

Traditional justice workshop report _tetun_

Traditional justice workshop report _tetun_ JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAM PEMANTAUAN SISTEM YUDISIAL RESULTADU REPORTAJEN SORU MUTU KONA BA SISTEMA JUDISIAL FORMAL HO LOKAL Dili, East Timor Juliu 2002 KONA BA JSMP Program pemantaun

More information

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc Agostu 2007 Grupu Banku Mundial no Banku ba Dezenvolvimentu Asiatiku nian mak prepara, liu husi konsultasaun ho Parseiru Dezenvolvimentu sira LAOS TRADUSAUN OFISIAL. KARIK IHA DUVIDA RUMA, FAVOR KONSULTA

More information

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies for Peace and Development (CEPAD) Timor-Leste no Johns

More information

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final Relatóriu Monitorizasaun Insidente Violénsia Eleitorál iha Eleisaun Prezidensiál 2017 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) Dokumentasaun NGO Belun, Kampaña no Eleisaun Prezidensiál, 20 Marsu 2017.

More information

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP) Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP) Asosiasaun Chega! ba ita (ACbit) Asia Justice and Rights

More information

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx B O L E T I N Edisaun 01/2015 PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTÉGE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE BOA-GOVERNASAUN Adjuntos Provedor Simu Tomada de Posse Iha PN Dili Prezidente

More information

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holly Schauble 4 Fotografia: Membru komunidade iha Tutuala

More information

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1 Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1 Heather Wallace, Agostu 2014 2 Persepsaun Husi Inan-Feton sira konaba Planeamentu

More information

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unidade mai husi soberania husi fronteira sira, valór husi

More information

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/2016 8 Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kulturál no iha mobilizasaun husi ita nia komunidade lokál

More information

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Desenvolvimentu I/1a Rua Mozambique, Farol, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 5013 email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org Justisa

More information

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu julgamentu kazu iha Tribunál Distritál Oe-Cusse Periódu

More information

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx Mahein Nian Lian No. 27, 20 Dezembru 2011 Introdusaun Saida Mak Akontese Ba Kompaña Siguransa Privadu iha Futuru? Kompaña siguransa privadu nu udár parte integradu husi setor siguransa iha Timor-Leste.

More information

Microsoft Word - wjureport125_t

Microsoft Word - wjureport125_t JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA DE MONITORIZAÇÃO DO SISTEMA JUDICIAL PROVIZAUN ARTIGU 125 KODIGU PROSESU PENAL: LORI IMPLIKASAUN DILEMATIKU BA VITIMA VIOLENSIA DOMESTIKA HO APOIU HUSI: DILI,

More information

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy Timor-Leste Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik

More information

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1 ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015 1 TABULA KONTEUDU INTRODUSAUN..3 VISAUN NO PAPEL.. 4 DESAFIU SIRA: TODAN TAMBA

More information

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc Fundu Fidusiáriu ba Timór Leste (TFET) Relatóriu Administrador Nian No Programa Servisu Propostu ba Julhu Dezembru 2004 Sorumutu Konselhu Doadores 17 Maiu 2004 Sumáriu Ezekutivu i. Tulun hosi doadores

More information

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr Fundasaun ALOLA Relatório anual FUNDASAUN ALOLA - Strong Women Strong Nation FETO TIMOR-LESTE IHA STATUS IGUÁL IHA ASPEITU MORIS HOTU-HOTU (Asesu, partisipasaun, papél iha halo desizaun, goza benefísiu

More information

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstratu 10 Inácio Savio Pereira 12, Domingos do C. Pinto

More information

Aprezentasaun OJE Jan 2011

Aprezentasaun OJE Jan 2011 REPÚBLIKA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE DISKURSU SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI KONA-BA ORSAMENTU JERÁL ESTADU BA 2011 PARLAMENTU NASIONÁL 12

More information

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G http://www.lestenews.com/2019/05/21/analiza-risku-no-beneisiu-pipeline-gas-kampu-greater-sunrise-mai-timor-leste ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE GAS KAMPU GREATER SUNRISE MAI TIMOR LESTE Teodoro M.

More information

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum 2015 RELATÓRIO ANUAL Fundasaun Alola Advokasia Promove Feto Nia Direitu Umanu FUNDASAUN ALOLA Strong Women Strong Nation - Feto Forte Nasaun Forte FETO TIMOR-LESTE IHA STATUS IGUAL IHA ASPEITU MORIS HOTU-HOTU

More information

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia 16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia ESKOLA Ambiente ne ebé dezenvolve matenek ne ebé sira iha tuir

More information