Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Similar documents
ETAN for UNTL

República Democrática de Timor-Leste

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

DebateRai2Julhu2012

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

LHOxfamOJE3May2019te

LIA ULUK

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Deklarasaun Politika CNRT

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

TransVieira

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

CBA FAQs_TETUM

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

TLDPMEconomia24Jul2014te

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

FretilinOGE19-21Dez2018te

Traditional justice workshop report _tetun_

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Konta Jeral Estadu 2011

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

QUARTERLY REPORT

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

InflRD7te.pdf

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

World Bank Document

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

BriefingBankadaDez2018te

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

Microsoft Word - wjureport125_t

Lei te

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

DISCURSO DE

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Alkatiri4Feb2013en

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

LHSubPNOJE2018te

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

Graphic2

World Bank Document

Aprezentasaun OJE Jan 2011

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Remembering the past Final Tetum

RELATÓRIU HOSI KOMISAUN ORGANIZADORA IHA DÍLI BA BUKA FUNDU ORSAMENTO, KOMISAUN IDA NE E HATUTAN HOSI KOMISAUN ORGANIZADORA INAGURASAUN DA SEREMONIA K

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

Eskritorio Vice Prokurador Jeral ba Krimes Graves Timor Leste INFORMASAUN IKUS HUSI UNIDADE KRIMES GRAVES 30 Abril 2004 SCU: INVESTIGASAUN NO PROSEKUS

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

Transcription:

Excelentismos - Senhor Prezidente Parlamento Nacional IV Legislatura Sesante Dr. Aniceto Longuinos Guterres Lopes, - Distinto Eis- Deputado/Deputada sira IV lezislatura nian, - Senhor Primeiru Ministru no Membru VII Governu Konstitusional - Distintos Deputado/Deputada sira V Lezislatura nian, - Konvidadu no assistentes sira nebe prezentes, - Povo Timor Lete tomak nebe hau hanai no servi. Excelencias, Honra bo ot ida mai hau, ohin loron mai hamrik iha ita Boot sira nia oin hanesan Prezidente Parlamento Nacional eleitu ba V Legislatura Parlamento Nacional nian. Prezidente Parlamentu Nasional, tuir artigu 17º Regimentu Parlamentu Nasional, hanesan representante no portavos Parlamento Nacional atu preside no organiza deit sesaun sira. Prezidente Parlamentu Nasional laiha plenus puderes tamba puder nee iha Distintus Deputado/a sira nia liman, tuir konstituisaun deputadu sira mak representa povu, laos Prezidente Parlamentu, Prezidente Parlamentu tuir Regimentu representa deputadu sira. Tamba nee, hau deklara ho firmeza ba Distintu Deputadu sira no povu Timor Leste tomak nebe ita reprezenta katak, durante halao hau nia knar hanesan Prezidente Parlamentu Nasional, hau sei halao no kumpri deit knar sira ne ebe konsagra ona iha konstitusaun, leis no regimentu interna Parlamento Nasional nian ho firmeza, hodi servi nai Deputadu sira no povu Timor Leste tomak. 1

Timor- Leste nudar pais nebe tane as multi partidarismo, significa katak, partido hotu- hotu existe nudar patrimonio (aset) nasaun nian tantu hanesan partidu do governo ka iha opozisaun, iha knar hanesan atu servi povu no nasaun hodi lori povu ba moris diak. Durante kampanhe iha diverzensias politikas entre partidu ka koligasaun sira atu hetan votus hodi representa sira iha Parlamentu Nasional, atu defende povu nia interesse ho objetivu lori povu Timor Leste ba moris ida diak liu no seguru. Eleisaun hotu ona, rezultadu mos fo sai ona husi Tribunal Rekursu, tamba nee mak ita nain nenulu resin lima ohin halibur malu iha Uma Fukun Povu nian hola posse atu halao knar ida nee durante ita nia mandatu iha V Legislatura. Tamba nee, hau husu ba Distintos Deputadus sira atu haluha tia diverzensias politika sira nebe akontese durante kampanhe hodi fo liman ba balu atu servi povu no nasaun doben ida nee, liu husi ita nia knar halo lei, fiskalizasaun no foti desizaun politika, nebe define iha artigu 92º konstituisaun RDTL. Knar hirak nee laos fasil, maibe laos mos difisil, se ita hotu tau interesse nacional as liu hau fiar no ita hotu fiar katak Parlamentu Nasional bele halo knar hirak nee ho diak no seguru hodi benifisia interesse nacional. Iha Konstitusaun hateten mos katak Parlamento Nacional hari i husi resultadu eleisaun nebe normalmente hala o kada tinan lima lima. Siklu politika ida nebe sai tradisaun iha pais demokratiko sira. Tamba ne e Timor Leste nudar pais demokratiku mos lases husi tradisaun politika siklu tinan lima- lima ida ne e. V lezislatura Parlamento Nacional ida neé, mai husi rezultadu Eleisaun Antispada. Mesmu eleisaun antisipada nee foin primeira vez realiza depois de restaura ita nia independência iha 20 de Maio 2002, maibe buat hotu lao ho diak, partisipasaun eleitores as tebes kompara ho eleisaun normal sira. Nee 2

hatudu katak ita nia povu nee iha matoridade politika ida as no prosesu demokratiku lao diak tebes iha nasaun doben ida nee. Hau lori ita hotu nia naran hatoo parabens ba povu Timor Leste no hein katak ita nain nenulu resin lima nee, bele fo liman ba malu hodi defende sira nia interesse no banati tuir saída mak povu hatudu durante prosesu eleisaun antisipada nee lao. Tuir no. 1 artigu 2º konstituisaun soberania nee povu nian, liu husi eleisaun povu delega soberania nee mai ita deputadu sira, atu representa sira hodi foti desizaun lori Povu nia naran tuir Konstitisaun RDTL. Desde restorasaun Independensia Timor Leste hatudu ona nia komprimisu nudar pais demokratiku hodi tane as prinsipiu sira nebe define ihs Konstitusaun, Leis no Regulamento sira nebe sai matadalan ba prosesu tomak iha lala ok hanesan estado de direitu demokratiku ida nian. Distintu Deputados, no Povu Timor Leste tomak, Parlamento Nacional nudar representate povo tenke hatudu duni katak instituisaun nee sei pro- ativu rekolha aspirasaun povu nian hodi hato o ba a governu. La os ida ne e deit maibe, iha mandato legislatura ida ne e, Parlamento Nacional presiza mos dezenvolve relasaun institucional ne ebe efektivu no konstrutivu entre orgaun estadu sira bazeia ba prinsipio separasaun de puderes maibe iha interdependência ba malu. Hanesan Institusaun estado, Parlamento Nacional tenke hadi a an nafatin tuir evolusaun tempu no sirkunstansias desenvolvimento iha mudança global. Ita aprende nafatin hodi muda saida mak seidauk diak bele sai diak liu 3

tan, atu nuneé bele ajuda hadia povu nebe ita representa nia moris iha situasaun ida nebe nakonu ho armonia no seguru. Ita nian povo sempre hakmatek kuandu infrenta situasaun politika ida, tamba sira fiar katak situasaun politika sira nee bele ultrapassa ho diak tamba iha líder maximu partidu sira iha interesse nacional ida as, nebe la sei husik estadu nee monu ba krize ida naruk. Mesmu sira moris susar no defikuldade oioin maibe iha esperança katak loron ida sira sei hetan moris diak tamba fiar ba liderança sira no vizaun politika nebe lao dau- dauk. Maibe, hanesan ema povu mos iha mos limite, tamba nee presiza foti solusaun ida lalais atu ultrapassa tia krize ida nee atu lori fila fali moris ida seguru no sustentabel ba povu atu povu recupera fali sira nia moris assegura konfiansa moris ba oin. Nai Deputadu sira mak hanesan representante povu mak halao knar tuir mandatu nebe iha atu assegura no fo konfiansa ba povu liu husi ninia knar iha Parlamento Nacional, rekolha aspirasaun povo nian no artikula ba politika estado nian, hodi bele servi no responde dificuldades iha realidade neébe povu hasoru, liu husi assegura governasaun ida seguru no estabil. Tamba tuir konstituisaun governu mak halo planu, parlamentu nacional aprova, Presidente da Republika promulga, governu ezekuta no parlamentu nacional fiscaliza. Distintus Deputada no Deputadu no povu sira nebe hau servi Parlamento Nacional mos atraves meios diplomacia parlamentar sei hametin liu tan kooperasaun ho entidade Internasional sira, tamba Timor- Leste nebe sai parte husi mundo globalizadu sei la- ses an husi mudança 4

mundial nebe transforma an ba bebeik. Ita konsiente katak, nasaun sira sempre iha dependencia ou interdependencia ba malu hodi hetan objectivu pais ida- idak nian. Iha area kooperasaun nian, ita hare ba nivel balun nebe fo o impaktu direita ba funsionamentu Parlamento Nacional nian. Ita presiza defini fali ita nia nesesidades sira hodi hato o ba ita nia parseirus desenvolvimentu, hodi nune evita sobre- pozisaun asistensia nian, liu- liu identifika area ne ebe Parlamento Nacional sei persija liu- husi apoiu parseiru sira. Ho meios diplomacia parlamentar hasa e liu tan kooperasaun di ak ho Uniaun Eropeia, IPU, AP- CPLP no UPF. Hametin mos ita nia kooperasaun bilateral ho Asembleia Republica Portugal no mos nasaun sira seluk através akordus no mos kontaktus ho embaxaida sira iha Timor- Leste. Distintos deputados, Prioridade Parlamentu Nasional ba agora mak, aprova programa VIII Governu, Orsamentu Geral do Estadu ba 2018, atu nunee bele tau fali estadu Timor Leste moris ho orsamentu anual ida hodi assegura dezenvolvimentu no sustentabilidade estadu RDTL nian no sai tiha husi regime dua decimal nebe lao ona durante fulan nen laran nee. Parlamentu Nasional mos Presiza aprova lei prioridades sira, reve lezislasaun sira ne ebe relevante ho interesse nacional, katak Parlamento Nacional nia servisu atu tau matan ba implementasaun programas guverno nian ne ebe fo benefisiu ba povu nia 5

moris di ak, hodi transforma ka eleva vida sosial ekonomiku iha nível agora ba situasaun moris povu nian ida diak liu iha oin mai. Tamba ne e, komesa ohin, ita, Deputados Parlamento Nacional presiza servisu ho espiritu atu servi povu no nasaun hanesan orgaun kolezial hodi tau interesse nasional as liu interese pessoal ka grupu nian. Eselensias Molok atu taka. Iha Momentu furak ida ne hakarak elozia povu Timor Leste tomak iha rai laran ka iha estranjeiru nebe maka hatudu maturidade politika nebe tasak iha período kampanhe ba eleisaun parlamentar antisipda no mos exerse ho di ak direitu politika hodi ba vota iha loron Eleisaun Antesipada 12 de Maio 2018 ho taxa partisipasaun nebe as. Aproveita mos biban ida ne atu hato o agradesimentu no honra bot ba Senhor Deputado Aniceto Longinos Guterres Lopes, hanesan Presidente Parlamento Nacional, membro meja Parlamento Nacional no deputados IV lezilatura nebe desempenha knar ho korazem durante IV Legislatura no dedikasaun as. Iha oportunidade ida neé hakarak hatoó mos agradesimentu bot ba Primeiro Ministro DR. Mari Bin Hamudi Alkatiri no membro VII Governu Konstitusional, ho limites oioin konsege halo preparativos no hala o Eleisaun Antesipada 12 de Miao 2018, nebe organiza husi instituisaun STAE, supervisiona husi CNE no observadores internacionais ho nasionais lao diak no susesu tebes. 6

Hatoo mos agradesimentu ba Polisina Nasional Timor Leste (PNTL) no FALENTIL- Forsa Defeza Timor Leste (F- FDTL) ba sira ninia dedikasaun no profesialismu hodi garante eleisaun antisipada nee lao ho diak, mesmu iha defikuldades oioin tamba limite orsamentu no facilidades maibe hotu lao ho diak. La- haluha mos hau nia agradesemento ba liderança Maximo AMP especialmente MB Kay Rala Xanana Gusmao, Maun Taur Matan Ruak Bou Naimori nebe depozida konfiansa tomak mai atan hau nia candidatura no eleitu atu lidera Parlamento Nacional V Lezislatura. Ita Boot sira nia konfiansa, mak sai hau nia komprimisu Hau nia Kompromisu mak, hau sei halao deit hau nia knar tuir Konstituisaun no lei sira nebe vigora. Povu hein hela ita hotu nia asaun konkreta hodi servi sira ho diak liu tan. Obrigadu barak. Dili, 13 de Junho 2018 Prezidente Parlamentu Nasional, Arao No e de Jesus da Costa Amaral 7