Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Similar documents
JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

República Democrática de Timor-Leste

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

LHOxfamOJE3May2019te

Microsoft Word - wjureport125_t

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

ETAN for UNTL

Traditional justice workshop report _tetun_

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

LIA ULUK

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

InflRD7te.pdf

DebateRai2Julhu2012

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Graphic2

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

TransVieira

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

CBA FAQs_TETUM

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Eskritorio Vice Prokurador Jeral ba Krimes Graves Timor Leste INFORMASAUN IKUS HUSI UNIDADE KRIMES GRAVES 30 Abril 2004 SCU: INVESTIGASAUN NO PROSEKUS

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

World Bank Document

QUARTERLY REPORT

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

A9RA803.tmp

Deklarasaun Politika CNRT

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

TLDPMEconomia24Jul2014te

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

FretilinOGE19-21Dez2018te

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Lei te

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Remembering the past Final Tetum

Konta Jeral Estadu 2011

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Alkatiri4Feb2013en

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

RELATÓRIU HOSI KOMISAUN ORGANIZADORA IHA DÍLI BA BUKA FUNDU ORSAMENTO, KOMISAUN IDA NE E HATUTAN HOSI KOMISAUN ORGANIZADORA INAGURASAUN DA SEREMONIA K

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Nota_Explikasaun_Alterasaun_Lei_Rai

BriefingBankadaDez2018te

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

DISCURSO DE

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Tema Liturjia domingu daruak Adventu nian hato o apelu ida atu hasoru malu hikas ho Maromak, ba konversaun. Husi nia parte, Maromak nafatin prontu atu

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

LHSubPNOJE2018te

Transcription:

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA DE MONITORIZAÇÃO DO SISTEMA JUDICIAL Justice Update Periodu : Dezembru 2009 Pubikasaun : Dezembru 2009 Railos Hetan Sentensa Tinan 2 Fulan 8 Tanba Simu no Rai Armas Ilegalmente Iha dia 9 de Outobru 2009, Tribunal Distrital de Dili lê leitura ba sentensa kazu hasoru arguidu Vicente da Conceição alias Railos no Leandro Lobato alias Grey Arana. Sentensa ne e lê husi Juiz Costançio Basmeri nu udar representante husi Juiz koletivo nian. Iha loron refere arguidu akompaña husi nia advogadus Antonio Sarmento S.H no Jose Pedro Camões S.H. No parte Ministeriu Publiku reprezenta husi Felismino Cardoso. Iha mumentu ne e hanesan bai-bain, juiz lê sentensa ne ebe nia pagina mais a minus to o 30 ho lian Portugues maibe juiz diretamente traduz iha lian Tetum no halo rezumu deit. Leitura ba sentensa ne e hato o atu arguidu rona no hatene konteiudu husi sentensa konaba sirkumstansia saida deit maka sai faktus aprovadu akuza ba nia no saida maka la aprovadu. A. Prosesu Inisiu Julgamentu Kazu Railos 1. Lala ok Julgamentu kazu Railos Lala ok kazu Railos nian tuir monitorizasaun JSMP durante prosesu tomak maka hanesan buat hirak ne ebe haktuir iha kraik ne ebe halo durasaun tempu sai naruk no kleur iha faze prosesual tomak. Iha dia 2 de Outobru 2006: Komisaun Investigasaun Especial ONU iha Timor-Leste rekomenda atu VC ( Railos ) akuza ho hahalok involve iha akontesementu 8 de Maiu no 21 Meiu 2006. Iha dia 26 de Janeiru 2007: Tribunal Distrital Dili halo primeiru interogatoriu ka julgamentu preliminariu hasoru Railos no fo ordem ba Ministeriu Públiku atu halo investigasaun Krime nian ba arguidu. Iha dia 12 de Janeiru 2009: loron primeiru julgamentu ba kazu Railos. Juiz ne ebe lidera julgamentu, abertura prosesu numero kazu 58/TDD/08 ba públiku tuir art. 255 Kodigu Prosesu Penal (KPP) iha arguidu hotu nia prezensa maibe iha mumentu ne eba julgamentu la bele hala o tanba arguidu ida seluk, Arakat, la marka nia presensa iha 1

tribunal. Ministeriu Públiku no advogadu husu atu julgamentu halo separasaun atu evita adiamentu ba julgamentu, maibe juiz rezeita rekerementu ida ne e. Iha dia 1 de Abril 2009 loron ba segundu julgamentu. Julgamentu la bele realiza tanba Ministeriu Públiku ne ebe maka kaer kazu ida ne e ba partisipa serimonia funeral ba nia familia iha Cavo Verde 1 Iha duni Ministeriu Públiku ne ebe substitui, maibe tanba la iha kuñesementu sobre prosesu ida ne e, nune e husu atu fo prazu (presiza tempo) hodi estuda akuzasaun husi kazu ne e. Maske nune e, prosesu ida ne e la konsege kontinua no determina loron julgamentu foun. Iha dia 28 de Abril 2009 loron julgamentu ba dala tolu. Iha loron ida ne e mos arguidu Arakat la marka ninia presensa nafatin. Tanba ho razaun atu la viola direitu arguidu ne ebe maka prezensa, ho nune e huiz deside halo julgamentu separadu entre kazu Arkat no Railos. Iha loron refere, iha sesaun leitura ba akuzasaun Railos nian. Iha akuzasaun ne e Ministeriu Públiku akuza arguidu Railos [ kontra Lei tanba nia posse armas ilegalmente, halo homisidiu, ameasas no sequestru no ofensas hasoru integridade fiziku]. Akuzasaun indika katak iha dia 24 de Maiu 2006 atetude arguidu Railos kontra Lei KPP, tuir mai Reg. UNTAET art. No.4, 4.7, 5/2001 no Artigu. 338 KUHP, 336 KUHP, 333 KUHP no 352 ( 1) KUHP. Hare husi artigus akuzasaun Ministeriu Públiku nian sira ne e, arguidu Railos komete Krime ne ebe seriu (todan) tanba ne e, Ministeriu Públiku tenki komprova ho testemuña balun atu bele fortifika akuzasaun ne ebe maka hato o ba arguidu. Se karik Ministeriu Públiku la komprova, signifika katak akuzasaun ne e la iha nia fundamentu tuir lei no erru tuir lei. Tanba ne e arguidu Railos sei libre 2 ba akuzasaun sira ne e, no arguidu la iha komentariu ruma ba ida ne e. Nia uza ninia direitu silensio tuir Artigu 60 letra c husi KPP.. Iha dia 15 de Maiu 2009: Julgamentu kontinuzaun kazu Railos adiadu dala ida tan tanba iha sesaun treinamentu Judisial konaba Kodigu Penal foun ba ator judisiariu sira tomak iha Tribunal de Rekursu. Iha dia 17 de Maiu 2009: Julgamentu kontinua fali, no rona depoimentus husi tetamunha ADJ no LJC Iha dia 2 de Juñu 2009: testemuña nain tolu hetan notifikasaun. Iha dia 15 de Juñu 2009: Julgamentu kontinua fali. Testemuña nain tolu hetan notifikasaun.iha dia 24 de Juñu 2009: julgamentu kontinua. Tribunal rona depoimentus husi testemuña RAC. Tuir mai iha dia 24 de Jullu 2009: julgamentu kontinua. tribunal rona depoimentus husi testemuña ikus liu ne ebe maka Ministeriu Públiku requere. Advogadu arguidu husu katak Ministeriu Públiku sei notifika RLB nu udar testemuña ka lae, maibe Ministeriu Públiku resposta katak involvementu RLB iha kazu ida ne e sai ona hanesan informasaun públiku. 1 Hare iha STL, edisaun 26 Novembu 2009 pagina 14 2 idem 2

Iha dia 12 de Agostu: rona argumentus ikus nian. Depois rona tiha depoimentus husi testamuña sira, Ministeriu Públiku konklui nia akuzasaun hodi kondena ka alega prizaun ho pena mais a minus tinan 8 kadeia ba Railos 3. Maibe ikus mai juizes kolektivu deside atu fo deit pena prizaun ba durante tinan 2 fulan 8 ne e hanesan pena unika ne ebe juizes kolektivu tetu husi hahalok krime sira ne ebe mak arguidu halo ona iha tempu krize 2006 ninian. Tuir regras normal prosesual nian katak pena prizaun ne ebe mak iha tinan 5 mai kraik sei hala o deit ninia pena prizaun ne e iha liur ka suspensaun deit. 2. Baze Akuzasaun Ministeriu Públiku Konteiudo ou materia ne ebe maka Ministeriu Públiku akuza arguidu Railos [ kontra Lei tanba nia pose armas ilegalmente, halo homisidiu, ameasas no sequestru no ofensas hasoru integridade fiziku]. Akuzasaun hirak ne e indika kontra Artigu. 4 no 4.7, Reg. UNTAET 5/2001 no Artigu sira iha Lei Kodigu Penal Indonesia ne ebe defini iha Artigu. 338, 336, 333 no 352 versikulu ( 1) KUHP anterior. Akuzasaun sira ne e tuir Ministeriu Públiku refere ba akontesementu iha dia 24 de Maiu 2006 ne e hatudu atetude arguidu Railos kontra ona lei sira refere 4. Hare husi artigus ne ebe formula iha akuzasaun Ministeriu Públiku nian ne e, arguidu Railos kometekrime ne ebe seriu (todan) tanba ida ne e Ministeriu Públiku tenki komprova ho testemuña balun atu bele reforsa akuzasaun ne ebe maka hatoo ba arguidu sira. Se karik Ministeriu Públiku la komprova, signifika que akuzasaun ne e la iha nia baze ka fundamentu tuir lei no husu ba tribunal atu liberta ka hasai arguidu Railos husi prosesu ne e. 5. Maibe, durante prosesu, JSMP observa katak Arguidu la halo reasaun ka kontestamentu ruma hodi defende nia an ka aprezenta argumentu ruma hasoru akuzasaun hirak ne;e. Argudio prefere liu atu uza nia direitu silensiu. Durante prosesu nia laran,, Ministeriu Públiku konfirma nia pozisaun katak akuzasaun hirak ne e ne ebe akuza hasoru arguidu bazeia ba kategoria krime ne ebe mak arguidu komete ne e konsidera nudar krimi sira ne ebe klasifikadu nudar krimi grave. Tanba ne e, atitude arguidu priense ona kriteriu no elementu sira krimi nian ne ebe regula iha artigu sira iha kodigu penal ne e nia laran,. B. Desizaun Tribunal ba kazu Railos Arguidu Railos ne ebe maka liu husi Komisaun Investigasaun Espesial ONU iha Timor Leste rekomenda katak argudio RL involve npo komete krime iha ka durante krizi 2006 nia laran. Tanba ne e, Ministeriu Públiku kontinua halo akuzasaun ba Railos bazeia rekomendasaun ne ebe maka mai husi Komisaun Investigasaun Espesial ne e be haforsa Railos sai hanesan autor ne ebe komete krime iha krizi 2006. Ikus mai, liu husi Tribunal Turisdisaun Distrital Dili hamonu pena tinan 2 fulan 8 prizaun ba arguidu Railos. Prosedimentu no julgamentu kazu arguidu Railos han tempu kuaze durante tinan tolu. Prosesu ida ne e kleur tanba iha impedementus barak hanesan temi iha leten. Maibe ikus 3 Hare Reatoriu JSMP, 2009 4 Justice Update JSMP Periodu Fulan Maiu, Pagina 3 5 Hare iha STL Edisaun 26 Novembru 2009 Pagina 14 no 28 3

mai tribunal esforsu-aan no konsegue finaliza too leitura ba tribunal koletiva Dili hakotuk iha loron 9 fulan Outobru 2009. sentensa ne ebe maka Iha leitura sentensa ba kazu arguidu Railos nian ida ne e, tribunal hakotuk katak, ho meus hotu-hotu ne ebe maka durante iha prosesu tomak, tribunal la konsegue hetan faktus provadas balun ne ebe maka Ministeriu Públiku akuza ba arguidu. Nune e tribunal absolve arguidu ba pratika krime de sequestru no krime homisidiu. Bazeandu ba Kodigu Penal Timor Leste ba pratika krime ba ameasas tan ne e kondena arguidu Railos ho pena prizaun tinan 2 fulan 8 iha Prizaun, komprimentu pena deskontadu ho tempo prizaun preventiva ne ebe arguidu Railos hala o tiha ona. Tuir mai faktu sirkunstansia sira ne ebe tribunal konsidera: 1. Faktus Provadus no la Provadus * Faktus provadus : Arguidu hetan kilat, ameasa ema seluk nia liberdade Art. 145 Ofensas ba Integridade fizika simples. [Art. 211 Armas Proibidu ] * Faktus la aprovadus: art. 138 krime Omisidu, krime sequestru. [art. 224 Kodigu Penal Destruisaun, Subtrasaun, Okultasaun ka Profanasaun ba kadaver ]. Artigus Kodigu Penal sira ne e substitui artigus husi Kodigu Penal Indonesia nian (KUHP) ne ebe maka Ministeriu Públiku uza hodi akuza arguidu. Artigus sira ne e idakidak ho nia moldura abstrata ki ik liu husi tinan 2 too tina 3 do que moldura abstrata husi Artigu Kodigu Penal Indonesia ne ebe nia pena sentensa ki ik liu fulan 3 too aas liu tinan 15. Substituisaun husi artigus sira ne e bazeia ba prinsipiu de legalidade ne ebe maka haktuir iha artigu 4. 2 (aplikasaun iha tempo) no. Artigu 31. 5 Konstituisaun Republika Demokratika de Timor Leste konaba prinsipiu lex posterior derogate priori, katak lei posterior aplika ba hahalok sira ne ebe hala o tiha uluk, no bele aplika bainhira deit no hatudu katak iha duni prinsipiu ne ebe fo benefisiu diak ba iha arguidu nian. Desizaun konaba faktu provadus ka lae, ida ne e bazeia konkluzaun husi tribunal tuir nia kompetensia ne ebe tribunal ezerse durante prosesu tomak nian ne ebe tribunal kolekta. Konkluzaun ba desizaun ne e bazeia ba faktu prova kontraditoriu (uji silang pembuktian)husi deklarasaun no depoimentu husi partes hotu ne ebe kolabora diak ho tribunal iha kazu ida ne e. 2. Depoimenuts testemuña ba kazu Railos Iha ema lubuk boot ida maka sai hanesan testemuña iha kazu ho arguidu Railos nian.. Testemuña sira ne e maka tribunal presiza nia depoimentus hodi konsidera hanesan parte ida husi forma evidensia sira seluk ne ebe tribunal persiza hodi deskobre faktu no verdade ka lia los ba prosesu atu hetan justisa. Iha kuaze testemuña nain 19 ne e, balun requere husi Ministeriu Públiku, balun fali husi advogadus. Husi maiora husi testamuña sira ne ebe tribunal notifika fo sira nia depoimentus ne ebe maka hakma an kondenadu. 4

Tuir testemuña sira ne e depoimenta katak, sira la hatene konaba arguidu Railos halo krime homisidiu hasoru ema ruma. Hanesan testemuña [JA] 6 ne ebe maka requere husi advogadu hateten katak, nia la hetan ameasas husi arguidu bain hira nia hetan kapturasaun iha tinan 2006. Testemuña ne e deklara momos katak arguidu Railos fo salvasaun ba nia vida iha tempo ne eba. 3. JSMP nia observasaun konaba prosesu kazu Railos JSMP nafatin iha nia pozisaun nu udar Organizasaun Naun Govermental ne ebe ho nia vizaun institusional atu fo kontribuisaun ba dezemvolvimentu sistema judisiariu Timor Leste liu husi suporta instituisaun judisial sira atraves husi halo monitorizasaun iha area sistema judisiariu Timor Leste nian, respeita nafatin meius hotu-hotu ne ebe maka tribunal ho nia kompetensia tomak halo ona julgamentu ba kazu ida ne e too desizaun final. JSMP fo hanoin hikas fali konaba lala ok ruma ne ebe maka ladu un la o diak iha durante prosesu kazu ida ne e. Prosesu ne ebe la o kleur tebes tanba iha alterasaun dala barak. Lala ok ida ne e hanesan obstaklus ka dezafius ida ba prosesu normal iha futuru justisa formal nian. Asuntus sira ne e bele sai mos presendente negativu husi sosiedade ba sistema judisial iha futuru JSMP husu ba Ministeriu Públiku atu toma atensaun ba erros balun ne ebe maka durante ne e iha, hanesan la konsegue halibur evidensia ou materia ne ebe maka sai nu udar objetu fundamental hodi sai hanesan provas iha tribunal antes prosesu ida atu hahu. Tanba iha akuzasaun Ministeriu Públiku nian dala balun la hatudu provas material, objetu ne ebe maka nu udar evidensias hodi suporta iha kazu krime refere. Atu hatene informasaun kompletu bele kontaktu: Luis de Oliveira Sampaio Direktur Eksekutivu JSMP e-mail: luis@jsmp.minihub.org Landline: 3323883 6 Julgamentu iha dia 10 de Agostu 2009 5