Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

República Democrática de Timor-Leste

CBA FAQs_TETUM

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

LIA ULUK

DebateRai2Julhu2012

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Konta Jeral Estadu 2011

DISCURSO DE

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Remembering the past Final Tetum

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

ETAN for UNTL

BriefingBankadaDez2018te

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

LH konaba PAN Fome Zero

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

InflRD7te.pdf

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Graphic2

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

TLDPMEconomia24Jul2014te

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

LHSubPNOJE2018te

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

TransVieira

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

A9RA803.tmp

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

Alkatiri4Feb2013en

CONSELHO DE IMPRENSA DE TIMOR-LESTE RELATÓRIU ATIVIDADE TRIMESTRÁL JANEIRU - MARSU 2017 PROGRMA /AREA SERVISU CI 2017 OBJETIVU CI Governasaun

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

CONSELHO DE IMPRENSA DE TIMOR-LESTE RELATÓRIU ATIVIDADE TRIMESTRÁL ABRIL - JUÑU 2017 PROGRMA /AREA SERVISU CI 2017 OBJETIVU CI Governasaun dia

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

Lei te

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Microsoft Word - Livru 3B_2019

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

World Bank Document

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Aprezentasaun OJE Jan 2011

QUARTERLY REPORT

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Deklarasaun Politika CNRT

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

World Bank Document

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Transcription:

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone: 3317202 E-mail: komunikasaun@estatal.gov.tl Suporta hosi: Programa Apoiu Governasaun Lokál Planeamentu Dezenvolvimentu Integradu Distritál (PDID) Ministériu Administrasaun Estatal (MAE)

Tanbasá mak kria PDID? Atu harmoniza implementasaun programa dezenvolvimentu iha distritus, governu estabelese PDID. Antes PDID, estabelese uluk Programa Dezenvolvimentu Lokál (PDL) ne ebé mak nia objetivu atu koko aranjus institusionál governu lokál nian, planeamentu no implementasaun lokál, jestaun orsamentu no aprovizionamentu no estabelese ligasaun entre lideransa komunitáriu no governu. Hafoin estabelese tan Programa Dezenvolvimentu Desentralizadu (PDD) ne ebé nia implementasaun deskonsentra mós ba administrasaun Distritu. Iha tempu hanesan Ministériu Administrasaun Estatal (MAE) hahú fasilita Suku hodi identifika prioridade komunidade nian liu husi Planu Dezenvolvimentu Suku (PDS) ho objetivu atu liga ho PDL no mós kontribui ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) husi Governu. Bazeia ba esperiénsia ne ebé temi iha leten no atu prepara di ak liu distritu sira molok transforma ba munisipiu, no atu reforsa mós governu nia polítika ne ebé defini iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED), governu estabelese PDID ho objetivu hodi garante orsamentu estadu investe duni iha área ne ebé Distritu no Sub-Distritu defini nu udar prioridades. Saida mak PDID? Dekretu-Lei No.4/2012, PDID defini no regula regra aplikavel sira kona-ba kompeténsia, planeamentu, implementasaun no finansiamentu ba ezekusaun projetu Estadu nian iha nivel distritu no subdistritu. Dekretu lei ne e mós estabelese prosesu elaborasaun Planu Investimentu Distritál (PID) Sosializasaun Dekretu Lei PDID iha Distritu Aileu ne ebé harii husi harmonizasaun Planu Dezenvolvimentu Suku (PDS), Programa Dezenvolvimentu Lokál (PDL) no Programa Dezenvolvimentu Desentralizadu (PDD) iha nivel distritu no sub-distritu. Hanesan mós regras ne ebé defini prosesu planeamentu, aprovasaun, implementasaun no fiskalizasaun ne ebé aplikavel ba programa ne ebé hato o iha PDD I no II, ho koordenasaun konjuntu ho Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) ba implementasaun projetus. Finansiamentu mai hosi ne ebé? Despeza kona-ba atribuisaun PDID maka prevé kada tinan iha OJE ne ebé engloba dotasaun hanesan PDD I & II, no mós programa dezenvolvimentu komunitáriu. Prosesu Alokasaun konsidera: Distribuisaun igualitária; Densidade (númeru) populasaun distritu; Prensimentu kondisaun mínimu; Avaliasaun dezempeñu tinan kotuk nian. PDID mós bele finansia husi komunidade no husi parseiru dezenvolvimentu. Orsamentu jere oinsá? Jestaun Finanseiru administra tuir lei no. 13/2009 no regulamentu seluk ne ebé vigora. Sé mak responsabiliza ba hala o audit? Gabinete Inspesaun no Auditoria Interna Ministériu Responsavel Administrasaun Lokál responsabiliza ba auditoria no inspesaun kona-ba ezekusaun PDID; Governu maka responsabiliza ba auditoria eksterna; Relatóriu KDD nian sujeitu mós ba fiskalizasaun instituisaun públika sira seluk ne ebé ho kompeténsia konfere tuir lei. Grupu Traballu Tékniku Ministeriál MAE hala o enkontru kada semana rua hodi ko alia kona-ba progresu implementasaun PDID

Oinsá elabora PID? Prinsípiu Elaborasaun PID PID elabora tinan-tinan bazeia ba harmonizasaun Planu Dezenvolvimentu Suku (PDS) no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál. Elaborasaun PID sei halo fazeadamente tuir pasu hirak tuir mai: Identifikasaun nesesidade investimentu dezenvolvimentu iha nivel Suku; Prioritizasaun nesesidade investimentu nivel suku no delegasaun territoriál nivel subdistritu; Prioritizasaun no aprovasaun nesesidades investimentu nivel KDSD no delegasaun territoriál nivel Distritu; Ta es, verifikasaun no avaliasaun iha nivel distritu; Prioritizasaun proposta no preparasaun ezbosu planu investimentu distritál husi KDD; Aprezentasaun no diskusaun ezbosu planu inventimentu distritál ne ebé KDD prepara iha SKDD no SKDN; Finalizasaun no aprovasaun planu investimentu distritál ne ebé KDD prepara; Submisaun planu invetimentu distritál ba Ministériu Responsavel Administrasaun Lokál; Reajustamentu planu investimentu distritál ho Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ne ebé Parlamentu Nasionál aprova. Oinsá implementa PID? Implementasaun PID sei halo fazeadamente tuir pasu hirak tuir mai: Prosesu aprovizionamentu; Implementasaun Projetu; Supervizaun Téknika; Operasaun no Manutensaun; Relatóriu; Ekipa tékniku MAE verifika Projetu Konstrusaun Sintina Públiku iha Sede Suku Letefoho, Same, Manufahi Komunidade Sub-distritu Tilomar, Distritu Covalima analiza situasaun no analiza rekursu hodi sai hanesan prioritizasaun dezenvolvimentu ba Suku Saida mak objetivu husi PDID? Dekretu Lei PDID nia objetivu mak atu defini no regula kona-ba: Prosesu planeamentu, implementasaun no fiskalizasaun programa setór iha nivel Distritu no Sub-distritu; Kompozisaun no kompetensia órgaun responsavel atu planeia, deside, implementa no fiskaliza projetu PDID; Regra konsulta obrigatoria ho órgaun ne ebé implementa PDID. Sé de it mak hala o PDID? Planeamentu no Implementasaun PDID hala o liuhusi prosesu konsultasaun no supervizaun husi entidades reprezentante nivel suku, sub-distritu no distritu mak hanesan tuir mai ne e: 1. Komisaun Dezenvolvimentu Distritu (KDD); 2. Komisaun Dezenvolvimentu Sub-Distritu (KDSD); 3. Delegasaun Territoriál (DT); 4. Konsellu Suku (KS). Sinkronizasaun PDID iha nivel distritál no nasionál hala o liuhosi konsulta no koordenasaun entre entidades relevantes, durante: 1. Sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Distritál (SKDD); 2. Sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Nasionál (SKDN). Saida mak KDD? KDD (Komisaun Dezenvolvimentu Distritu) maka órgaun deliberativu ne ebé harii iha nivel distritu hodi formula, aprova no implementa PID. Sé mak tur iha KDD? Administradór Distritu, nu udar Koordenadór; Sekretariu Distritál, nu udar Vise- Koordenadór; Diretór Delegasaun Territoriál liña ministériu sira, nu udar membru; Administradór sub-distritu sira, nu udar membru; Reprezentante na in 3 (tolu) husi Konsellu Suku ne ebé eleitu hosi KDSD ida-idak. Entre reprezentante kada Konsellu Suku, mínimu na in ida tenke feto.

Estrutura KDD: Saida mak SKDD? SKDD (Sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Distritál) maka sorumutu ida ne ebé konvoka no lidera husi Koordenadór KDD no envolve parte relevante hotu -hotu iha Distritu; SKDD realiza hodi diskute no sinkroniza ezbosu PID ho objetivu evita duplikasaun ho planu dezenvolvimentu sira seluk. Diretór Jerál ka sira nia reprezentante liña ministériu sei partisipa iha SKDD hodi aprezenta polítika husi ministériu relevante; Rezultadu husi SKDD maka lista proposta investimentu ne ebé inkorpora iha PID. Saida mak KDD halo? Planeia no deside projetu no orsamentu PID; Reajusta PID tuir OJE (Orsamentu Jerál Estadu) ne ebé aprova husi Parlamentu Nasionál ; Superviziona implementasaun PID; Koordena ho Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) hodi superviziona no kordena implementasaun projetu PDD II; Mantein no asegura informasaun ba komunidade kona-ba progresu implementasaun PID; Aprova relatóriu progresu atividade impelementasaun no relatóriu finanseiru; Ofisialmente entrega sasán no propriedade ne ebé kompleta ona Membru KDD Distritu Distitu Dili vota ba sira nia prioridade dezenvolvimentu ba komunidade ka grupu utilizadores; Aprova kalendáriu planeamentu no implementasaun, no hala o funsaun seluk ne ebé defini liu husi Diploma husi Ministériu responsavel ba Administrasaun Lokál. Atu deside kona-ba aprovasaun projetu PDID nian, KDD mós análiza rezultadu nesesidade Distritu nian ne ebé indika iha rezultadu Sensus husi tempu ba tempu. Enkontru SKDD iha Distritu Aileu Saida mak SKDN? SKDN (Sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Nasionál) maka sorumutu ida ne ebé hala o iha nivel nasionál no envolve reprezentante distritu hotu-hotu, reprezentante husi Ministériu relevante iha nivel Distritu no Nasionál, sosiedade sivil no parseiru dezenvolvimentu sira; SKDN iha objetivu atu diskute no sinkroniza proposta PID ho Planu Dezenvolvimentu Nasionál ho objetivu evita duplikasaun; SKDN lidera husi Primeiru Ministru, ka ninia reprezentante, no fasilita husi Ministériu Responsavel ba Administrasaun Lokál no Ministériu Finansas; Ministru sira husi ministériu relevante sei partisipa iha SKDN ho objetivu harmoniza PID ho Planu Dezenvolvimentu Nasionál. Rezultadu husi SKDN nian maka konfirmasaun ba lista proposta investimentu PID; PID ne ebé aprova ona submete ba Governu Sentrál liu husi Ministériu Responsavel ba Administrasaun Lokál.

EVAS halo saida? EVAS responsabiliza ba funsaun hirak tuir mai: Vizita fatin projetu hodi verifika no avalia proposta projetus PID; Esplika razaun eliminasaun proposta projetu ruma, wainhira proponente husu; Prepara no aprezenta relatóriu verifikasaun no avaliasaun ba KDD; Prepara dezeñu no kustu estimasaun proposta projetu ba finansiamentu PDID; Monitoriza no superviziona implementasaun projetu PID; Prepara relatóriu supervizaun téknika. Staff tékniku distritu Ainaro halo hela dezeñu ba Projetu PDD Sé de it mak tur iha EVAS? Oinsá Konsellu Suku iha PDID? Kosellu Suku maka órgaun ida ne ebé harii iha nivel Suku ho kompozisaun, knaar no responsabilidade ne ebé defini iha Lei No. 3/2009 kona-ba Lideransa Komunitáriu ho sira nia Eleisaun, ho kompeténsia hanesan tuir mai: Responsabiliza ba Konsultasaun Prioridade suku; Fó apoiu supervizaun ba implementasaun PDID; Hato o informasaun ba komunidade lokál no ba KDD; Responsabiliza atu hili sira nia reprezentante ne ebé sei ba tu ur iha KDSD. Saida mak Xefe Suku bele halo? Atu hala o funsaun hirak ne e, EVAS tenke kordena ho Xefe Suku no hala o hamutuk ho Departamentu Planeamentu no Dezenvolvimentu. Kompozisaun EVAS nomeia husi Diretór Delegasaun Territoriál no inklui tékniku sira seluk hanesan tuir mai ne e: Tékniku delegasaun territoriál, tuir setór; Ofisiál Dezenvolvimentu Komunitáriu, konforme fatin projetu; Konsultór Tékniku KDD nian; Tékniku sira seluk husi reprezentante administrasaun estadu ne ebé iha kompeténsia atu implementa PDID iha distritu. Konvoka no lidera enkontru iha nivel suku hodi halo planu dezenvolvimentu suku; Asegura membru Konsellu Suku partisipa ativu iha enkontru Konsellu Suku; Asegura prosesu konsultasaun ho komunidade lokal kona-ba prioridade suku; Prioritiza no aprova prioridade Suku bazeia ba nesesidade komunidade; Submete prioridade Suku ba KDSD; Apoia supervizaun ba implementasaun projetu iha Suku. Saida mak Koordenadór KDD halo? Konvoka no lidera enkontru KDD nian; Asegura atividade KDD nian hala o tuir kalendáriu; Garante implementasaun ba deliberasaun no desizaun KDD nian; Relata ba membru KDD progresu implementasaun husi KDD nia desizaun; Reprezenta KDD iha entidade seluk nia oin; Koordena atividade dezenvolvimentu no prestasaun servisu iha Distritu; Responsavel ba jestaun finanseira ne ebé di ak ba Orsamentu ne ebé aloka ba Distritu husi PDID; Autoriza pagamentu no asina kontratu entre KDD no entidade sira seluk; Monitoriza no halo relatóriu dezempeñu pesoál KDD ba órgaun governu iha nível nasionál. Sé mak ajuda KDD? Sekretariadu KDD maka estrutura administrativu ne ebé estabelese hodi fasilita servisu administrativu KDD nian. Saida mak KDSD? KDSD (Komisaun Dezenvolvimentu Sub-Distritu) mak órgaun konsultivu ne ebé estabelese iha Sub-Distritu ho objetivu atu fó apoiu ba KDD iha formulasaun ba rekomendasoens kona-ba prioridade ba dezenvolvimentu lokál. Sé mak tur iha KDSD? Administrador sub-distritu mak xefe ba Komisaun; Xefe Delegasoens Territoriais hosi ministérius relevantes iha nivel sub-distritu, nu udar membru; Xefe Suku sira nu udar membru; Membru konsellu suku nu udar membru, ne ebé mínimu tenke feto ida. Saida mak KDSD halo? Responsabiliza ba halo konsultasaun prioridade Suku; Deside proposta prioridade investimentu hodi rekomenda ba KDD; Fó apoiu ba Sekretariadu KDD iha supervizaun implementasaun PDID iha Suku; Hato o ba KDD relatóriu progresu implementasaun PDID; Hato o informasaun ba komunidade lokál.

Saida mak Xefe KDSD halo? Reprezenta KDSD iha entidade seluk nia oin; Konvoka no lidera enkontru KDSD; Asegura implementasaun atividade KDD nian tuir kalendáriu ne ebé defini no aprova ona; Asegura konsultasaun iha nivel Suku; Mantein no asegura informasaun kona-ba progresu atividade KDD nian ba komunidade; Relata ba KDD progresu implementasaun PID. Saida mak Delegasaun Territoriál? Delegasaun Territoriál (DT) maka reprezentante servisu liña ministériu ne ebé estabelese iha nivel Distritu no Sub-Distritu; DT reprezenta husi Diretór Distritál. Diretor Distritál tenke partisipa obrigatoriomente iha enkontrus. Saida mak Delegasaun Territoriál halo? Koordenadór KDD Distritu Dili hala o enkontru KDD ho membru KDD Submete ba KDSD proposta prioridade investimentu setór nian iha Sub-Distritu no ba KDD iha nível Distritu; Prepara dezeñu no kustu estimasaun téknika ba investimentu; Hato o relatóriu ba KDD durante implementasaun PID iha setór ida-idak; Garante kustu ba Operasaun no Manutensaun aloka iha sira nia orsamentu. Enkontru EVAS iha Distritu Oecusse ne ebé hetan partisipasaun mós hosi Delegasaun Territoriál Saida mak Xefe Delegasaun Territoriál halo? Konvoka no lidera enkontru iha setór ida-idak; Partisipa ativu iha enkontru no atividade KDSD no KDD; Garante koordenasaun di ak ho ministériu relevante hirak ne ebé iha Distritu no Sub- Distritu atu halo planu estratéjia, planu ba alokasaun ne ebé relasiona ho kapitál investimentu no asuntu administrasaun nian iha setór ida-idak; Garante submisaun dezeñu tékniku no kustus projetu infraestrutura ba KDD tuir duni prazu ne ebé determina ona; Hala o supervizaun tékniku ba implementasaun projetu infraestrutura nian iha setór relevante; Asegura implementasaun atividade KDD nian tuir kalendáriu ne ebé trasa no aprova ona; Mantein no asegura informasaun kona-ba progresu atividade PDID nian iha sira nia setór ba komunidade; Enkontru SKDD iha distritu Baucau ne ebé partisipa mós hosi Delegasaun Territoriál Hato o relatóriu ba KDD no sira nia Ministériu rasik kona-ba progresu implementasaun PID; Nomeia funsionáriu tékniku ida hodi sai nu udar koordenadór Ekipa Verifikasaun, Avaliasaun no Supervizaun tuir nia setór. Saida mak EVAS? EVAS (Ekipa Verifikasaun, Avaliasaun no Supervizaun) maka hala o verifikasaun, avaliasaun no supervizaun ba projetu husi Planu Investimentu Distritál. EVAS estabelese tuir setór hirak ne ebé iha Distritu, xefia husi ninia Diretór no responde diretamente ba koordenadór KDD. Wainhira laiha diretór delegasaun territoriál husi setór ne ebé responsabiliza ba proposta projetu, Koordenadór KDD tenke nomeia EVAS hodi responsabiliza ba proposta projetu ne e. Sé mak bele estabelese EVAS Diretór Delegasaun Territoriál estabelese Ekipa Verifikasaun, Avaliasaun no Supervizaun.