!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

InflRD7te.pdf

ETAN for UNTL

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

República Democrática de Timor-Leste

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

CBA FAQs_TETUM

LIA ULUK

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Traditional justice workshop report _tetun_

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

World Bank Document

TLDPMEconomia24Jul2014te

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

TransVieira

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

QUARTERLY REPORT

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Microsoft Word - wjureport125_t

BriefingBankadaDez2018te

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

LHSubPNOJE2018te

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Yellow Road Workshop

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

LH konaba PAN Fome Zero

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

Deklarasaun Politika CNRT

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Alkatiri4Feb2013en

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

FretilinOGE19-21Dez2018te

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Remembering the past Final Tetum

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

World Bank Document

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

DebateRai2Julhu2012

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

Transcription:

```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015 1

TABULA KONTEUDU INTRODUSAUN..3 VISAUN NO PAPEL.. 4 DESAFIU SIRA: TODAN TAMBA UJA TABAKU, BAREIRA NO PROGRESU..7 OPORTUNIDADE: DALAN BA KONTROLA TABAKU....8 AKSAUN ESTRATEGIKU SIRA..9 ESTABELESEMENTU SERVISU SINERGIA: ETAPA BA SERVISU SUSTENTAVEL IHA FUTURU. 12 KONKLUSAUN. 13 ENDNOTES..14 REFERENSIA SIRA...15 2

INTRODUSAUN AMI NIA SERVISU ATU PROTÉJE ITA NIA OAN SIRA NO FO APOIU HADIAK SAUDE PUBLIKU. OHIN LORON TABAKU MAK KAUSA EMA MATE BARAK NEBE BELE PREVENE LAOS DEIT IHA TIMOR LESTE, MAIBE MOS IHA MUNDO TOMAK. Fuma sigaru no expozisaun ba fuma oho ema sira iha Timor Leste ho estimasaun 1000 tinantinan hahu husi 2012. Fuma tabaku mos fo todan ba gastus mediku ba saude ema Timor. Aumenta tan ho ema sira nebe mate iha idade produtivu iha kada tinan. Alende esforsu husi governu no sociedade civil hodi hamenus uja tabaku, ida husi estudante nain lima iha ensino secundaria sei kontinua fuma tabaku. Ida nee refleta legadu ema barak mate sedu tamba fuma, hatudu fenomena tragiku ida iha saude publiku. Molok sigaru introdus ba merkadu modernu ho montante boot iha tinan 1800 nia rohan, kankru pulmaun ladun kunesidu. Kontrariu ho ida nee, kankru pulmaun iha nasaun nee kuaze sai kauza maioria ba mate tamba moras kankru ba feto no mane. Fuma sigaru sae dramatiku no lais tebe-tebes iha sekulu 20 no ema historia nain sira bolu nuudar Sekulu Sigaru. 1 Maibe iha 25 Maio 2004, sai sasin ba Timor Leste oinsa hadiak saude publiku liu husi komitmento governo no sociedade iha pais nee hodi asina kuadru konvensaun kontrola tabaku (FCTC) husi organizasaun mundial de saude (WHO) no ratifika tratadu nee iha 22 Dezembro 2004. Minesterio Saude liu husi Departemento Moras La Hadaet no Moras Mental (MLH-MM) asleira esbosu de lei ba konselhu ministru hodi hetan aprovasaun hodi regula faan, uja, no sirkulasaun tabaku iha rai Timor Leste. Estrategia plano aksaun ida nee oferese aprosimasaun komperhensivu ida ba ANAT hodi halo dezeino no mobiliza matenek no rekursus sira husi prespektiva sociedade civil hodi fo apoiu ba evidensia, pragmatiku no intervensaun nebe bele realiza hodi halo implementasaun agresivu, laos deit liu husi area servisu Ministeriu da Saude maibe mos iha komponente sociedade civil no bele aplika iha nivel komunidade sira. 3

Aktividade sira nebe temi iha estrategia plano aksaun ida nee atu prepara mata dalan ida iha loron oin mai, depende ba kondisaun no hakruuk ba disponibilidade rekursus sira. Implementa aksaun estrategiku iha plano ida nee sei fo kbiit ba Timor Leste hodi too iha objetivu povo saudavel liu husi hamenus prevalensia fuma ema adultu too 15%. Ami rekomenda mai ita foti aksaun hamutuk foti oportunidade nebe iha hodi asleira ita nia esforsu no hakotu problema tabaku. VIZAUN NO PAPEL IHA MARSU 2014, FACULDADE SAUDE, CHEFE DEPARTEMENTU ISKOLA PSYCHOLOGIA HUSI UNIVERSIDADE DEAKIN AUSTRALIA, PROFESSOR JOHN TOUMBOURROU FO PAPEL IDA BA THOMAS LOPES, OFICIAL PROMOSAUN SAUDE IHA MANY HANDS INTERNATIONAL ATU FORMA GRUPU IDA HODI DEZEMVOLVE AKTIVIDADE BA KONTROLA TABAKU IHA TIMOR LESTE. GRUPU NEE HANARAN ALIANSA NASIONAL KONTROLA TABAKU. Aliansa Nasional Kontrola Tabaku (ANAT) komete atu realiza visaun sira tuir mai nee: Komunidade ida nebe livre husi moras no mate tamba iha relasaun ho tabaku Durante nee Aliansa Nasional Kontrola Tabaku (ANAT) halo revisaun no nota katak; esperiensia nasaun seluk iha mundu hanesan Swedia, Estadus Unidus no Australia hatudu mata dalan persuasivu ida hodi hakotu problema tabaku. Timor Leste sei persija inisiativa politika agresivu hodi hakotu problema tabaku. Bainhira responde rapidu ba saude publiku menus, sei aumenta prevalensia moras no mate tamba tabaku. Aliansa Nasional konklui katak alvu as liu atu hakotu problema tabaku iha Timor Leste bele realiza ho pontu estrategia tolu; Hametin no haforsa kontrola tabaku komersial no tradisional Promove aktividade anti tabaku no edukasaun saude sedu ba labarik iha eskola Haforsa dinamika regulamentu hodi fo dalan ba inovasaun politika Sita liafuan husi President Cancer Panel husi Estadus Unidus Liberta nasaun nee husi tabaku mak sei hamenus moras no mate tamba kankru. Laiha dalan seluk mak bele foti se karik ita 4

hakarak elimina moras no mate tamba kausa husi tabaku. Tamba saude no povu nasaun nee nia futuru, epidemia nebe bele prevene nee tengki hakotu lais liu ho esforsu tomak. 2 Aliansa Nasional Anti Tabaku (ANAT) harii nia servisu ho papel importante rua: 1. Dezemvolve no implementa area estrategia plano aksaun haat ba povo saudavel iha 2025 ho objetivo kontrola tabaku: Hamenus uja tabaku ba ema adultu no foin-sae sira Hamenus uja tabaku sedu ba labarik, adulsente no foin-sae Hasae esforsu hapara fuma ba fumador sira Hamenus proporsaun exposisaun ba fumador pasivu 2. Fo apoiu ba papel Departementu Moras La Hadaet no Moras Mental Ministeriu Saude hodi regula manufactura, merkadoria, no distribuisaun produtu tabaku. Aliansa nasional inklui organizasaun sociedade civil, setor privadu kontra tabaku, profisional saude, hanesan tuir mai nee; Concelho Nasional Juventude Timor Leste (CNJTL) Many Hands International (MHI) Unidade Juventude ba Progresu Comunidade (UJPC) NGO Belun Ba Comunidade (BBC) NGO Rural Youth Action (RYA) Adventist Development Relief Agency (ADRA) Feto Ba Dezemvolvimento (FBD) FMH-Maliana NGO Sadan Sanety Fo Liman Servi Timor Leste (FOLSETIL) East Timor Patria Libertasaun Foundation (ESPADA) Acacio Sarmento (profisional Saude) Ermelinda Soares (Infermeira) Joao Zelindo Lay (Diretor Compania Salvacao Ltd., Setor privado anti tabaku no alcohol) 5

Aliansa Nasional Kontrola Tabaku (ANAT) konsisti ho divisaun haat: Kombate uja tabaku no konseling psychologia Programa prevensaun, Edukasaun no Komunikasaun Survilansia no Monitorizasaun Advokasia ba regulamento tabaku Aliansa Nasional Anti Tabaku (ANAT) aprova planu ida nebe sei: Aslera progresu hamenus uja tabaku Seriu iha programa sira ho inovativu Servisu baseia ba faktus sira no atinji resultadu servisu tuir escala boot Kolabora ho agencia hotu-hotu Ministeiu de Saude nian nebe servisu iha programa MLH liu husi strategia Alliansa Nasional Viavel iha nia servisu no imediatu Hametin no fo apoiu ba planu kontrola tabaku iha suco, posto, municipiu, nasional no iha nivel internasional Esforsu hodi fo apoiu kontrola tabaku a nivel internasional konsidera importante, relasiona ho epidemia moras tamba tabaku iha eskala boot tebes iha mundu. Faktus hatudu katak nasaun 169 ratifika ona Kuadru Konvensaun Kontrola Tabaku (FCTC) husi organizasaun mundial saude (WHO), tratadu mundial dahuluk ida ba saude publiku nebe aproxima hodi kombate epidemia tamba tabaku. Estrategia planu aksaun ida nee esplika desafiu sira no oportunidade ba iha kontrola tabaku. Konklui ho aksaun estrategia espesifiku nebe aliansa nasional anti tabaku bele atinji ho vizaun, sociedade ida nebe livre husi moras no mate tamba tabaku. 6

DESAFIU SIRA: TODAN TAMBA UJA TABAKU, BAREIRA NO PROGRESU Timor Leste hahu dau-daun halo progresu ida hodi kombate tabaku no moras nebe relasiona ho fuma tabaku. Maski nunee prevalensia ema mane sira uja tabaku mantein iha 69% no halo ema barak mate ho idade produtivu tamba moras nebe bele prevene. Epidemia tabaku oho ema milliaun atus ida iha sekulu 20 no sei oho ema billiaun ida iha sekulu 21. 3 Tinan-tinan fuma tabaku oho ema liu 5.000.000 iha mundu tomak. 4 Estimasaun tabaku oho ema Timor Leste 1000 tinan-tinan hahu husi 2012 inklui fumador pasivu. Moras nebe kauza ho tabaku sa e ba bei-beik inklui kanker servical, kanker rins, kanker pancreas, kanker stomach, kanker pulmaun, moras pulmaun kroniku, kankru iha kakorok, moras ataka fuan, moras kardiovaskular, impaktu ba reprodutivu, sindroma bebe mate derepenti (SIDS=sudden infant death syndrome). Mate tamba tabaku sei domina mortalidade iha futuru se laiha aksaun sistematika ida iha loron nee. Espoxisaun ba fumador pasivu mos hetan impaktu moras seriu no mate ba ema adultu no labarik. Moras atakasaun fuan, kankru pulmaun, sindroma bebe mate derepenti (SIDS), infeksaun respiratoriu, no moras asma. Fuma tabaku fo todan ba gastus nasaun hodi prepara asistensia saude ho montante boot tinantinan. Maioria povu iha Timor Leste ho rendimentu kiik mak fuma tabaku barak liu kompara ho sira nebe ho rendimentu boot. Ema nebe sofre moras la hadaet kroniku mate sedu tinan 10 lais liu kompara ho espetativa moris populasaun geral, no fuma kontribui makas ba mortalidade premature, refleta prevalensia fuma tabaku ba fumador aditivu. Disparidade prevalensia fumador ho ema nebe la fuma signifikante tebes tamba menus protesaun ba fatin livre husi fuma, folin sigaru nebe baratu, no limitasaun programa kontrola tabaku no disponibilidade fundus. 7

OPORTUNIDADE: DALAN BA KONTROLA TABAKU Ita hotu hatene oinsa hakotu epidemia tabaku. Autoridade sientifiku barak mak publika no identifika ona intervensaun saida mak efetivu hodi hamenus uja tabaku no bainhira iha implementasaun diak sei hamenus uja tabaku ho dramatiku liu. Publikasaun haat mak sai modelu partikular nebe sai fundasaun sentral hodi rekunese no ezekuta intervensaun efektivu ida hodi kontrola tabaku: Pratika Komprensivu ba Programa Kontrola Tabaku-2007 5 Mata Dalan ba Servisu Preventiva Komunidade 6 Tratamentu Uja Tabaku no Dependencia: Update 2008 7 Relatorio Epidemia Tabaku Global 2008: Pakoti MPOWER 8 Publikasaun haat nee konklui katak sustentabilidade no akuntabilidade nebe komprehensivu sei efetivu liu hodi hamenus uja tabaku no mortalidade tamba kauza husi tabaku kompara ho esforsu uituan-uituan. Globalmente relatoriu husi Organizasaun Mundial Saude (WHO) kona ba epidemia tabaku global iha 2008 relasiona ho pakoti MPOWER refleta rekomendasaun ba publikasaun nebe sei tuir mai hodi aprejenta kuadru estrategia 6 (nen) nebe hatudu impaktu as konaba intervensaun kontrola tabaku nebe hatudu resultadu efetivu: Monitoriza uja tabaku no politika prevensaun Proteje ema husi suar tabaku Oferese tulun hodi hapara fuma Warn/Aviza perigu husi uja tabaku Enforce/Obriga limitasaun anunsiu, promosaun no patrosiniu/sponsorship tabaku Raise/Hasae taxa tabaku 8

Publikasaun haat nebe temi iha leten sei fo apoiu ba intervensaun kontrola tabaku koletivu hodi hamenus uja tabaku: Kampaina media hasoru faan tabaku nebe targetu ba ema foin sae Adopta lei komprehensivu ba fatin livre husi tabaku Disponibilidade no asesibilidade tulun hodi hapara fuma Hasae folin tabaku iha merkadu publiku liu husi hasae taxa Limita halo publisidade no promosaun tabaku AKSAUN ESTRATEGIKU SIRA Estrategia aksaun tuir mai nee baseia ba evidensia sientifiku no esperensia luan husi realidade moris komunidade. Aksaun sira nee persija investimentu finansial nebe boot no seluk bele halao ho orsamentu kiik no balun la persija apoiu finansial. Aktividade balun sei halao lalais no hatudu resultadu imediatu, seluk tan sei sei persija tempu kleur. Aktividade hotu-hotu nebe temi iha estrategia planu aksaun ida nee sai mata dalan ida ba aktividade sira iha futuru no depende no hakruuk ba disponibilidade rekursu sira. Aktividade no intervensaun sira nee sei iha impaktu boot nebe sei hatudu resultadu hanesan aar nebe sei livre husi suar tabaku, disponibilidade rekursus hodi halo kampanye no edukasaun saude ba komunidade, servisu integradu no komprehensivu entre parseiru sira ba kombate faktor risku MLH. Liu husi implementasaun intervensaun sira nebe lao hamutuk, sei atinji targetu objetivu sosiedade ida nebe saudavel hodi hatun prevalensia fumador ba ema adultu too 15% iha 2025. 1. Haforsa saude publiku: hametin implementasaun kontrola tabaku iha municipiu sira. Habelar programa komprehensivu kontrola tabaku baseia ba evidensia. Inklui halo advokasia ba: intervensaun no implementasaun politika fatin livre husi suar tabaku, hasae folin produtu tabaku, limitasaun aksesu tabaku ba adulsente sira. Halo planu hodi fasilita membru Aliansa Nasional Anti Tabaku aksesu ba fudus nebe disponivel hodi halo aktividade advokasia kontrola uja tabaku ba komunidade. Estabelese no promove asistensia hapara fuma iha Timor Leste liu husi kria sentru asistensia ba dependensia nikotina. Etabelese diskusaun liu husi media social hodi fo asistensia hapara fuma ba ema adultu no foin sae sira. Halo aprosimasaun ba inan isin 9

rua bo labarik atu livre husi esposisaun ba tabaku suar. Buka no haforsa disponibilidade fundus ba aktividade membru aliansa nasional hodi haforsa advokasia Halo advokasia no aslera adopsaun lei komprehensivu fatin livre ta baku iha municipiu hotu-hotu hahu husi fulan Abril 2016, nebe sei garantia fasilidade sira hanesan: edifisiu governo, iskola sira, transporte publiku no fatin publiku sira seluk livre husi fuma no tabaku suar. Haforsa lei kontrola tabaku iha minisipiu no posto sira iha Timor Leste. Kolabora ho Ministeriu de Saude, Organizasaun Mundial Saude no departementu saude iha munipiu sira no poder lokal sira hodi fornese asistensia tekniku, halo peskija ba pratika efetivu sira no survilansia. 2.Involvementu Publiku: Muda prespektiva normas sosial koba uja tabaku. Dezena kampaina iha media hodi evita adulsente sira atu la iha inisiasaun ba fuma tabaku, halo promosaun hapara fuma ba ema adultu, habelar informasaun ba komunidade kona ba konsekuensia fuma tabaku. Depende ba disponbilidade rekursu sira, ANAT sei halo kampaina iha media hodi hasoru inisiasaun uja tabaku, promove no fasilita hapara fuma, nomos norma sosial sira nebe iha relasaun ba promove uja tabaku. Dezemvolve komunikasaun no edukasaun kampaina nebe fasil atu komprende iha nivel hotu-hotu no halo implementasaun konsistensia ba divisaun sira iha ANAT. Kria oportunidade hodi halo koordenasaun diak liu iha ANAT hodi bele mantein hatoo mesangem impaktu sira husi fuma tabaku no intervensaun efetivu sira hodi hamenus uja tabaku Promove redusaun esposisaun fuma tabaku liu husi media elektronika no iha billboard. Halo advokasia hodi hapara promosaun fuma tabaku iha media elektronika no iha billboard sira nebe sei hasae risku fuma ba ema adulsente sira. Halakon promosaun tabaku iha televisaun liu husi promosaun disvantagen husi fuma, no asiste inan aman sira hodi halo limitasaun fuma sei muda normas sosial nunee bele fo dalan ba ema atu halakon atitude fuma tabaku. 10

3. Lidera ho Ezemplo: ANAT sei influensia membru sira no parseiro sira atu kria ambiente ida nebe livre husi tabaku suar no moras no mate nebe iha relasaun ho tabaku. Suporta no halo promosaun kampus livre husi tabaku iha universidade sira, ensino sekundaria no ensino baziku sira. Politika kampus livre no iskola livre husi tabaku sei hatun prevalensia uja tabaku iha Timor Leste no sei hamenus kustu tramentu saude nebe iha relasaun ho uja tabaku Halo promosaun ba empregador sira, funsionariu publiku, no membru komunidade sira hodi evita uja produtu tabaku iha nebe deit iha fasilidade publiku. 4.Hasae Kuinesementu: Aslera area peskija no habelar monitorizasaun sientifika Dezemvolve no halo implementasaun plano peskija hodi fo apoiu ba Asosiasaun Peskija Timor Leste, liu husi area revizaun implementasaun kontrola tabaku iha Timor Leste. ANAT sei servisu ho parseiru sira iha rai laran inklui Universidade Deakin husi Australia hodi halo evaluasaun ba esposisaun individu no populasaun ba substansia aditivu no produtu tabaku, suar tabaku no emisaun sira seluk ba fumador sira no ba fumador pasivu tamba exposisaun suar tabaku. Dezemvolve no responde sedu sistema survilansia no halo asessmentu lais no analiza oportunidade mudansa ba produtu tabaku, esposisaun, partika industria tabaku, no presepsaun publiku. Halo peskija no survilansia ba populasaun nebe hasoru risku aas hodi halo aprosimasaun efektivu hodi prevene no hapara uja tabaku. Haluan peskija no survilansia hodi promove efelktividade intervensaun hapara fuma iha nivel populasaun no individual nomos tratamente ba dependensia Prepara relatorio progresu annual ANAT mudansa prevalensia data uja tabaku hodi hatan objetivu povu saudavel iha 2025. 11

ESTABELESEMENTU SERVISU SINERGIA: ETAPA BA SERVISU SUSTENTAVEL IHA FUTURU Ho estrategia plano aksaun ida nee ANAT bele servisu hodi mobiliza no halo esforsu integradu ba kontrola tabaku iha teritoriu Timor Leste tomak, ho lideransa governu lokal sira iha nivel municipiu no nasional, nomos ho parseiru sira iha nivel internasional. ANAT sei foti posisaun ida hodi kolabora ho agensia sira seluk iha nivel nasional hanesan; Departementu Moras La Hadaet Ministeriu Saude, fokal point nasional kontrola tabaku iha MdS no iha Organizasaun Mundial Saude, nunee mos setor privadu sira seluk: Servisu ho Ministeriu Saude hodi halo halo esforsu kontrola tabaku ba teritoriu tomak no iha nivel social komunidade hotu-hotu. Sei halo servisu hamutuk ho Ministeriu Defesa nomos Ministerio Interna atu halao programa kombate uja tabaku ba membru F-FDTL no ba PNTL no populassaun veteranus Kolabora ho Ministeriu Edukasaun hodi halo implementasaun politika kampus livre husi tabaku iha teritoriu tomak Sei servisu hamutuk ho CSO nasioanal no internasional nebe servisu iha area labarik inklui ministeriu Obras Publikas Transporte e Telekomunikasaun hodi hamenus esposisaun fumador pasivu ba labarik iha uma no iha transporte publiku Organizasaun nongovermantais sira iha papel importante ba iha esforsu programa kontrola tabaku. Aliansa Nasional Annti Tabaku sei harii pratika servisu sustentavel hodi hakbesik an ba NGO nebe servisu iha saude publiku sira. Aliansa Nasional Anti Tabaku sei hametin kolaborasau nebe halao tiha ona ho parseiru sira no buka atu estabelese perseria ho perseiru sira seluk hodi implementa estrategia planu aksaun ida nee. Komunidade International: Liu husi planu ida nee funsaun dahuluk ba Aliansa Nasional mak atu hatan problema kontrola tabaku iha Timor Leste. Programa planu integradu kontrola tabaku ida nee sei halao hamutuk esforsu sira husi organizasaun kontrola tabaku mundial sira seluk hodi fo benefisiu sidadaun Timor Leste no ema estrangeiru sira nebe iha rai RDTL hodi protégé sira husi esposisaun tabaku suar. Aktividade aliansa nasiona ba mundu global sei habelar liu husi publikasaun peskija no survilansia, sei buka harii kapasidade iha nivel nasional hodi halibur base de dadus, analiza no halo relatoriu. 12

KONKLUSAUN Objetivu principal husi estrategia planu aksaun ida nee atu hametin esforsu nasional ida hodi fo apoiu kontrola tabaku, promove prevensaun no aplika metode sira nebe hatudu ona evidensia hodi hamenus kustu dependensia ba tabaku. Aliansa nasional sei hamutuk ho perseiru sira nebe lidera esforsu nasional hodi halo tranformasaun ho ezemplu, aproveita oportunidade sira nebe iha, halo esforsu prevensaun no maximu kontrola tabaku. Rekomendasaun sira nebe temi iha estratejia planu aksaun ida nee bain hira halao ho diak sei aslera ita nia esforsu hodi hakotu epidemia tabaku. Aksau sira nebe rekomenda planu ida nee sei sai mata dalan ba aktividade sira iha loron oin mai depende ba disponibiladade rekursus no fundus. Implementasaun ba planu aksaun ida nee sei lori povu iha rai nee hodi too iha onjetivu povu saudavel husi ANAT 2025. Atu alkansa igualidade vida moris saudavel, elimina disperiedade no hadiak saude ba grupu social hotu-hotu. Liu husi implementasaun estrategia planu aksaun ida nee sei atinji povu saudavel iha 2025, hamenus prevalensia fuma ema adultu too 15%, sei iha ema rihun ba rihun mak sei la fuma, sei hamenus risku no epidemia moras la hadet iha komunidade no sei liberta povu husi moras no mate relasiona ho fuma tabaku. Se ita la foti desisaun firme ohin loron, sekulu ida husi ohin, ita nia bei oan no nia oan sira sei hateke ba kotuk hodi husu ita ho seriu, oinsa ita hotu komete ba saude publiku no justisa sosial maibe husik hela epidemia tabaku subverte sira nia moris WHO Director-General Gro Harlem Brundtland, MD, MPH 13

Endnotes 1 Brandt AM. The Cigarette Century: The Rise, Fall, and Deadly Persistence of the Product That Defined America. New York: Basic Books; 2007. 2 President s Cancer Panel. Our Nation s Investment in Cancer: Three Crucial Actions for America s Health. Washington: U.S. Department of Health and Human Services, National Institutes of Health, National Cancer Institute; 2008. 3 Centers for Disease Control and Prevention. Cigarette smoking among adults and trends in smoking cessation United States, 2008. Morbidity and Mortality Weekly Report 2009;58(44):1227 1232. 4 Campaign for Tobacco-Free Kids. Global Tobacco Epidemic: Key Facts. Campaign for Tobacco-Free Kids Web site. Available at http://www.tobaccofreecenter.org/tobacco_epidemic/key_facts. 5 http://www.das.state.ct.us/rfpdoc/dph06/bids/2009a0919.pdf 6 http://www.cdc.gov/tobacco/stateandcommunity/comguide/ 7 http://bphc.hrsa.gov/buckets/treatingtobacco.pdf 8 https://www.google.com/search?q=guide+to+community+preventive+services&ie=utfa 8&oe=utf8#q=Report+on+the+Global+Tobacco+Epidemic%2C+2008:+The+MPOWER+Package 14

REFERENSIA SIRA Adopta husi Department of health and human service USA U.S. Department of Health and Human Services. Nov 10, 2010 - A Tobacco Control Strategic Action Plan for the U.S. Department of Health... The U.S. Department of Health and Human Services (HHS) http://www.hhs.gov/ash/initiatives/tobacco/tobaccostrategicplan2010.pdf 15