REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE MINISTÉRIO DA JUSTIÇA (Versaun Tetum) AlteraçõesàprimeiraversãodoAnteprojectodeRegimeEspecialpara adefiniçãodatitularidadedebensimóveis (LeideTerras) FazebadalaulukKonsulta Publika konaba Anteprojetu balei Rai nianhahutihaona ihaloron12 fulanjuñu2009,holansamentuofisialbaversaundalaulukihadili,nohotuihaloron14fulansetembro 2009hodebatepublikukonabaAnteprojetuihaDili.MinistériodaJustiçaorganizatihaonadebatesiha capital distrito 13 nia laran. Iha eventus Konsulta Publica S.E. Ministra da Justiça bele hatan rasik ba publikuhoperguntasaverage40husipartisipantessiraihakadadistrituida idakkonabatemasoi oins Iha eventu ida idak, partisipantes sira bele sura tuir kopias Anteprojetu iha lian Tetum no Portugues, nomos materias ba apoiu ho esplikasoens ne ebe simples konaba temas prinsipais iha anteprojetu nia laran.sesaunkonabaperguntasnorespostassemprehala ohoaprezentasaunhusiteknikussirane ebe maiministériodajustiçahoobjetivuatutransmiteinformasoensxavehirakne ekonabakontioduhusi anteprojetubaformasimplesnobelekompriendehodiak. Durante periodo hirak ne e, liu husi diskusoens iha distritos hot hotu, teknikus sira husi Ministério da Justiçanoniaparseirosirapartisipaonaihaeventus12konabadiskusoensnopalestrasbaanteprojetu ne e nian. To o ohin loron, Direcção Nacional de Assessoria Jurídica e Legislação simu ona propostas eskritashusidistritoslautem,bobonaro,baucaunodili.relatorioidakompletukonabakonsultapublika seihato oihafulannovembru. Atuhala o KonsultaPublikabasegundafaze, MinistériodaJustiçahateneoinsaatuhasai versaundiak ba segunda faze anteprojetu ba Lei Rai nian, ho ona alterasoens ne ebe mai husi diskusoens no sujestoens hot hotu no preokupasoens sira ne ebe foti durante hala o primeira faze ba konsulta. Husi objetivuidane eatufobapublikuoportunidadeidahodihalokomentariulaosdeitkonabaideiashirak ne ebelorihusianteprojetunianrasikmaibekonamosbapropostasbaalterasaunsirane ebehakarak atumudanuneatuhatanbapreokupasoensne ebemosuto oagora. Alterasoens balun ne ebe hadia tiha ona husi testu orizinal sei lahatudu iha dokumentu ida ne e rasik. Husialterasoenski ikoankonabaredasaunhorazaunkatakihaterminolojiankaniakompatibilidadeho CódigoCivil. 1
TuirmaiseihatuduihasegundaversaunbaanteprojetuLeiRainiankonabaalterasoenssirane ebehalo onamudansanoseihatudu esplikasoensruma konabarazauntambasaida makamosuredasaunfoun idane e. Artigu 3.º (Direitu uluk nian) 1. Ihadiplomaidane enialaran,seikonsideradireituuluknianmak: a. Direito costumeiro ba bens imóveis, ne ebé informal no tuir ema nia posse kleur, iha karakteresensialdireitopropriedadenian; b. Direitone ebéfohusiadministrasaunportugezanoindonéziaiharaitimor Leste,inklui mós propriedade perfeita, aforamentu, hak milik, hak guna bangunan no hak guna usaha. 2. Propriedadeperfeita,hakmiliknodireitocostumeirohanesandireituuluknianhokarakterístika hanesandireitubana in. 3. Aforamentu, hak guna bangunan no hak guna usaha hanesan direitu uluk nian ne ebé nia aplikasaundependebapose. 4. Ihadiplomaidane enialaran,seikonsideradireituuluknianne ebéprimáriumakpropriedade perfeito,hakmiliknodireitocostumeiro,nosekundáriumakaforamentu,hakgunabangunanno hakgunausaha. 5. Ihakazusne ebésertifikadofódireitosekundariuidahoobjektivuespesifiku,kompensasaunba deklarantelimitadubakazusne ebéobjektivuseikumpreihamomentune béemahusikhelarai. Durante fase primeiro iha konsultasaun publiku, iha perguntas barak relasiona ho artigu 3, direito propriedade informal. Maske versaun primeiro husi anteprojecto rekonhese direito informal liu husi meius Posse incontestada direitu ne e la hakerek iha artigu 3, ne e la signifika katak la rekonhese direitone e.alteraartigu3noinkluialinea a :(...)1.Paradiplomane ehatamadireitoanteriorsira:a) direito kustumeiru kona ba bens imoveis, nebe iha tamba direitu informal nomos posse tempu naruk, ihakarakteristikaesensialbadireitupropriedade(...) Preokupasauncomumselukiha konsultasaunpublika,ihadistritusiranomosdili,relasionahoantigus detentoresdireitosanteriornebeiharaibo otseihetanbenefisiubo othusileine e,sainainbaraibo ot kahetankompensasibo otliu. Numero5husiartigu3aumentaatuevitaemasiranebeihadireitoanteriorsecundarianebeabandona atulabelehetankompensasi.exemplu,ihakazuhakgunabangunannebeemahelaihadilimaibeiha rai iha distritu sira, no nunka halo konstrusaun ruma. Ka por ezemplo iha aforamentu para actividade pecuaria,maibénunkahaloaktividadeidane e,nofahede itbaemaselukatuuzabakonstrusaunuma helafatinouatuhalaocomerciu. Mekanismuseluknebeprevistuihaanteprojectolimitaatucrialatifundios(raibo otliupertensebaema ida).importanteliumakpossedireitosecundarioanterior.idane erekonhesewainhiraemaihaposse actualbabemimovelhodilimitatamañorainian. 2
Artigu 7.º (Bens imóveis iha área domíniu públiku Estadu nian) 1. Deklarantehusibensimóveisne ebéihaáreadomíniupúblikulahetandireitubapropriedade. 2. Posebabensimóveisne ebéihaareadomíniupúblikuhetanprotesauntuircodigocivil. 3. ÁreadomíniupúblikuEstadunianmakáreane ebéleidefine,tuirmóscodigucivil,inkluimós: a) Tasinininnomotaninin; b) Raine ebéuzahanesanviapúblika,dalan,estrada,pontenoviadutunosiraniazona eskluzaun; Hasaialinea c 4. ÁreadomíniupúplikuEstadunianhetandefinisaunihadekretuleinoindentifikaihaKadastru NasionálbaPropriedade. 5. UzubabensimóveisihaáreadomíniupúblikuEstadunianhetanregulamentasaunliuhusi DekretuLei. Ihamospreokupasaun,durante konsultapublika, konabala ihadefinisaun espesificubabensimoveis ihadominiopublikudoestadoihaartigu7.semprehusu metrohirahusitasi limitasaunbadominio publiku. De facto, falta de limitasaun atu halo residensia iha area tasi ibun bele kria situasaun la iha siguransajuridica,lahateneseumanebehari iiharaine;epertensibadominiopubliku.alemdene e, iha variasaun geografia humana nebe halao iha tasi ibun, definisaun ba limitasaun fisiku la bele halo maneiranebehanesanihateritoriotomak.objectivuhusiartigune eparaatugarantedominiopubliku konababenssiranebeusocomumnopermitebagoverno,liuhusidecretolei,atubelehalolimitasaun fisicubadominiopublikunebekonsistenhopolitikanomosatuuzaraisiranebesidaukihadefinisaun. Maiberekonhesenesesidadesiguransabasiranebehari ikonstrusaunihaareadominiopublikuestado nian. Baasuntusne e, inklui ihanumeru2artigu7, nebe ihaonaprotesaunhusicodigusivilkonaba posse. Alinea C estabelesedominiopublikudoestado rainebeuzaparainstalasauncondutoresaereos,rai leten,raiokosnosubmarinoseletrisidade,telekomunikasaun,petroleo,gasnobe idane ehasaitamba fosolusaunbaasunturegimedeservidoes. Artigu 8.º (Bens imóveis iha domíniu privadu Estadu nian) 1. Estaduhetanrekoñesimentubadireitubana inbabensimóveisne ebéniaihapose,la osba deklaranteseluk,hoexesaunbasoine ebéseidaukdeterminana inmaibeestaduseiadministra. 2. Bensimóveisne ebéihaposseestadonian,estadumaksain udarnainduni,maibéemane bé ihadireitoulukbelehetancompensasauntuirleiidane e. 3. Bainhiralabeleidentifikana inbabensimóveisne ebédepoisdetuirprosesurekoñesimentuto atribuititulo,bensimoveisne ebéna inlaihakonsideraestadunian. 3
Numeru 2 husi artigu 8 atu halo klaru liu tan no fo solusaun ba kasus nebe deklarante titularidade ba bemimovelnebeestadomakihaposseactual rekonhesetitularidadeestatal,nodeklaranteindividual bele husu kompensasi. Numero 3 adapta regra husi Codigo Civil ( (...) imoveis nebe la iha nain sei rekonhesehanesanpatromoniodoestado(...) )pararegimedereconhecimentonoatribuicaoprimeiros titulos. Artigu 10.º (Entidade koletiva) 1. EntidadekoletivanasionálformaexkluzivuhusicidadaunTimoroansiramakbelehetandireitu propriedadebensimóveis. 2. EntidadecolektivaselukbelehetandireitosuperfisieniankadireituseluktantuirCodiguCivil. 3. Direitosuperficiene béestadofóbaentidaderelisiozagratisnovalidukonformeniapossede it. 4. Bensimóveisne ebéniana inhanesanentidadekoletivane ebélaihaona,seifobaestadu, bainhiralaihasituasaunhanesanuzukapiaunespesiál. Durante konsulta publika, levanta mos kona ba la konkorda ho artigu ne e, nebe fo dalan ba ema estranjeiro atu sosa rai, halo kanek konstituisaun. Artigu ne e altera ho sentidu nebe permiti pessoas colectivasnebeeksklusivubasidadaunnasionalbelehetantitularbabensimoveis.idane eparaevita ema estranjeironebeservisu ihacompanianasional para,atravesidane e,belehetanpropriedadeba bensimoveis. Tamba artigu 54, numero 4 husi Konstituisaun, pessoas colectivas nebe mak iha rai la bele fan, tomak/hotu ou rai pedasuk, ba estrangeiros. Maibe sekarik fan ba estrangeiro, sira tenki hases tiha patrimobio imobiliario. Alterasaun ne e bele permiti companhias 100% nebe iha kontrola husi Timoroanparautilizarai,alemdepermitecoperativasnomosassociasaunsirabelehetanpropreidade ba rai, tuir decreto lei nebe estabelese regime juridico ba pessoas colectivas, nebe vigor desde 2005. Redasaun foun ne e mos permiti ba assosiasaun nebe hari i husi komunidade bele explora rai comunitariaparaeconomiacamentenohetanbenefisiuhusiinvestidoresbacomunidade. Ba pessoas colectivas sira seluk (kontrola nasional ba ema estrangeiros) direito sira ne e previsto iha CodigoCivil,porezemplodireitosuperfisie. Artigu 11.º (Ema husi rai liur) 1. Bensimóveisne ebédeklarantehusirailiurhanesantitularhusidireituuluknian,seifoba Estadubainhiralaihauzukapiaunespesiálhusicidadaunnasional. 4
2. Deklarantehusirailiurne ebétitulárbadireituuluknianne ebéseimanteinnafatinposeba bensimóveisne ebébeleuzabemimóvelnafatinliuhusicontratoarrendamentoespecialho Estado. Hasai artigu 12 Alterasaunne eestabeleseestadobelepermitiestrangeirosnebeihaposseactualbaimovelnebeuluk ihatitularidadeatuhadiastatusne enoregularizapossene eliuhusimeiusarrendamentoespecial.iha artigu12nebetrokabaartigu14: Artigu 14.º (Protesaun ba posse) To oprimeirudireituna inhetanrekoñesimentuliuhusirejimejuridikuidane e,possuirdoaktual nopasífikuhetanprotesaunlegaltuircódigucivil. Intensaunhusiredasaunne eatufosiguransajuridicubapossuidoresbabensimoveisnebeseidauk passaihaprosesureconhecementonoatribuicaunbaprimeirostitlus. Artigu 19.º (Hakotuk Pose) 1. Ihaesbullobainhiraemaidahetanbanduilegalbaniauzabemimóvelkanialabelekontinua niapose. 2. Bainhiraemaihadireituanteriorhetanesbullodepoisde31dezembro1998noseidaukbelefila falibaniabemimóvel,konsiderakatakniaseiihaposenafatin. 3. Hodiaplikauzukapiaunespesiál,bainhiraemaidahetanesbullodepoisde26deAbril2006no seidaukbelefilafalibaniabemimóvel,konsiderakatakniaseiihaposenafatinnokontínua. Durante konsulta publika, spesifiku iha Dili, iha preokupasaun relasaun ho situasaun deslocados. Uzucapiaoespecialsobeleaplikabaposseactual,ihaqestaunsemakihadireituatuhetantitularidade sekarik sira desapossados husi crise 2006. Numero 3 husi artigu 19 kria presuncao juridica ba posse actualquandodeklarante lakonniarai/umadurante oudepois26de Abril2006,datanebe marcaiha iniciodacrise. Numero 2 husi artigu ne e permiti ba sidadaun nasional nebe desapossados iha tinan 1999 goza presuncaobaposseactual. Wainhira,Nicolauokupapropriedadearbitrariamenteiha1999nonuncakonsegerecuperafalininia posse,nicolauseihetankonsiderasaunnu udarpossuidoractualnohetandireitutitularidade. 5
Se Afonso okupa propriedade ida nebe mamuk iha tinan 1995 no sai desapossado iha Maio 2006, Nicolauseihetankonsiderasaunnu udarpossuidoractualnohetandireitotitularidade. Se Filomena na in ba rai desde 1972 maibé ema seluk okupa iha 1999, maibé Filomena recupera nia posseihatinan2003,maibé lakonfilafalifulammaio2006noto oagoraseidaukhetanfilafaliuma, Filomenaseihetankonsiderasaunnu udarpossuidoraktualnohetandireitutitularidade. SeJosefinana inarai,lakoniha1999,maibéjullo2006konsegerecuperaniauma,josefinaseihetan direitutitularidade. Artigu 24.º (Definisaun) 1. Konsiderakatakraikomunitáriasirabaáreasirane ebékomunidadeorganizarainiauzuno rekursunaturálsiraselukniauzu,liuhusinormanouzokostumeiro. 2. Direitukostumeirone béeziteonakonabáposebarainouzobarekursonaturalhetan protesaun,kariklakontrakonstituisaunnolei. 3. Bainhirakonsiderakatakareaidahanesanraikomunidade,idane eseilaafektasituasaunna in baraipedasune ebéihalarannona inbarainiadireitus. 4. KadastruNasionálPropriedadeniamakidentifikaraisirane ebékonsiderahanesanrai komunitáriasira. Durante konsulta publiku, tanto iha evento oficias nomos iha diskusaun diskusaun informal hamutuk horepresentantesosiadadesivilsira, levantapreokupasaun preokupasaunrelasaunhocapitulovhusi anteprojectonebekoaliakonabaraikomunitaria. Ihasigundaversaunhusianteprojectohaloalterasaunnebe kokoesclarese enquadramentujuridicoba rai komunitaria no garante direitos costumeiros nebe existe. Konseito rai komunitaria nebe iha propostaanteprojectohanesan Zonaprotegida.Karakteristikaraibalunhanesan raikomunitaria sei laalteratitularidadebabensimoveisnebeihaarene enialaran.exemplo,sekarikihaeskolapublikuida ihaarearaikomunitaria,eskolane ekontinuahetantitularidadedoestado.hanesanmos,sekarikiha raiidapertensebasr. Hipolitonebe ihacarakteristikaarearaikomunitaria,raine ekontinuapertense basr.hipolito.idane emakdefinisaunbanumero3,atuacresentataniharedasaunfoun. Ihasigundaversaunne emosacresentaliutannumero2husiartigu24,paragarantereconhementoba direitos costumeiros nebe existe hela iha area nebe konsidera hanesan rai komunitaria, nebe tuir lei nomoskonstituisaun. Redasaun foun husi artigu 25 mos permite comunidade atu forma cooperativas ou associasaun para claim ba titularidade ba rai komunitaria. Tamba ne e sei iha area nebe konsidera hanesan rai komunitaria,raiprivadu,raiestadonorai komunitaria. Bensimoveisnebepertensebaasosiasaunou cooperativas komunitaria iha area konsidera hanesan rai komunitaria la bele fan ou bandu atu fan (numero3). Artigu 25.º 6
(Komunidade lokál) 1. Konsidera katak komunidade lokál mak grupu husi família sira no ema ne ebé hela iha rai ho sirkuskrisaun territorial tuir nivel Suku ka la to o, ne ebé buka defende ba protesaun área uma nian, área agrikultura nian ne ebé kuda ona ka hein, floresta, fatin importante tamba kultura, fatinbaladasirahan,bematankaáreasirane ebéiharekursunaturálne ebéfahehamutuk. 2. Komunidadelokálbelehariikooperativakaasosiasaunsiraselukleipermitehodiadministrano haloaktividadeekonomikaiharai pedasune ebé komunitáriu,ne ebébelesainu udar na inba rai. 3. Bensimóveisne ebépertensebaentidadelegalhakerekihaletenseilabelefa an. Diskusaunnebehalaoihaprimeirafasehusikonsultasaunpublika,ihanesesidadenebeklaruatuihatan kontinuasan ba diskusaun/debate kona ba rai komunitaria. Iha sigunda versaun husi anteprojecto permite katak, decreto lei, governo bele aprofunda enquadramento juridico ba asuntu (artigu 27, numero 3). Artigu 27 iha versaun foun, halo klaru liu tan kona ba rai Estado iha area nebe konsidera hanesan rai komunitaria bele fo aluga ou fo ba parte terceiros depois de halo konsultasaun ho comunidade(numero2). Artigu 27.º (Protesaun) 1. Estadu mak iha responsabilidade hodi fo protesaun ba rai komunitária sira no taka dalan ba uzu indiskriminadu no la os sustentável ba rekursu naturál sira no ba espekulasaun folin bens imóveis nian. 2. Rai pedasuk Estado nian iha rai komunidade nia laran só bele de it fó aluga ba ema seluk depois de konsulta ho komunidade lokál. 3. Rejime juridiku ba rai komunidade sei regulamenta liu husi decreto-lei ida. Liuhusiintrodusaunfiguradireitocostumeirobapropriedade,presijahaloalterasaunbaartigu28para inklui numero 1, nebe rekonhese direito ne e hanesan direito propriedade. Hanesan ita sei hare iha artigu33,usucapiaoespecialprevalesekonabadireitoanterior. Direito anterior propriedade perfeita no hak milik kontinua prevalecer kona ba usucapiao especial. Maibeartigune eintrodusonaihanumero3,hatudukatakbensimoveisobjectodireitussirane eiha ona usucapiao ordinaria nebe iha Codigo Civil, nebe estabelese prazu cinco to o vinte anos depende acordonotipuhusipossenorequisitosseluk. Artigu 28.º (Titular husi direito uluk nian ne ebé primáriu) 7
1. Rekoñesekatakihadireitopropriedadebadeklarantene ebétitularbadireitocostumeiro propriedadenian. 2. Rekoñesekatakihadireitubapropriedadebadeklarantenasionálne ebétitularba propriedadeperfeitakahakmilik,la osbadeklaranteposuidór,maskiniakumprerekizituba uzukapiaunespesiál. 3. Belemosuuzukapiaunbain bain,tuircodigocivil,babensimóveisne ebéobjektubadireitos propriedadeperfeitakahakmilik. Artigu 62.º (Prazu) Deklarantene ebéihakazune ebéihadisputa,beleaprezentarekursubakomisaunkadastrál, ihalorontolunulunialaran,kontahusikomunikasaunhusidesizaunadministrativa. Durante konsulta publika, perguntas kona ba prazo para hato o recurso administrativo nebe contra desizaun ba define titularidade nebe ba kasus disputados bele hanaruk 15 30 dias. Pedidu ne e hatamaonaihaversaunfoun. Artigu71,72no73,konabaComissaoCadastral,ihaonaalterasaunbalun.ComissaoCadastralseiiha estruturainternahusi MinisteriodaJustisa,apoiafunsionamentosecretariadotecnico,nohakru ukba kontrolajudicial.tribunalmakseifotidesizaunikus,hodibeleindependentehusipoderexecutivu. Artigu 71.º (Harii) HariiKomisaunKadastrál,ihaMinisteriudaJustisaniaokos,hodihaloanálizebarekursusira ne ebéhatamakontradesizaunadministrativasira,tuirsaidamakhakerekihakapítulune e. Artigu 72.º (Kompozisaun) 1. HolaparteihaKomisaunKadastrál: a) Juristana inruane ebéihaintegridademoralnoétikaemahoturekoñese,ne ebénomeia husiprimeiruministru,tuirpropostahusiministradajustisa; b) Teknikuidahusirainopropriedadene ebéihaintegridademoralnoétikaemahotu rekoñese,nomeiahusidiretornasionálrai,propriedadenoservisukadastrál. 2. Autoridadeidaidaksirane ebérefereihanº1seihatudumembrusuplenteidane ebé substituimembruefetivubainhiranialabelemarkaprezensaihaenkontru. 3. MinistradaJustisahiliprezidentekomisaunentreniamembros. 4. KomisauKadastralseihetanapoiohusiSekretariadoTeknikuida. 8
Artigu 73.º (Funsionamentu) 1. KomisaunKadastráltuirleine enoregrainternasirane ebéaprovahusininiamembrusira, ihasiraniafunsaunnisiraniakompeténsianialaran. 2. Desizaunseiholaliuhusimaioriabavotuhusimembrune ebémakprezente,notenke homologahusiministradajustisa. 3. KomisaunKadastráltenkeihaenkontrusemanálka,liuhusipediduhusiprezidente,bainhira ihaservisune ebébarak. Konsultapublikahatudukatakredasaunhusiartigu87difisilatukomprende,maskekonteudu,kuando explika,belesimuhodiak.redasaunfounkokohaloklaruliutanbasolusaunpropostaanteprojectoba kasus sira nebe bens imoveis abandonado husi ema estrangeiros. Bem imovel nebe antes pertense estrangeiro, nebe la iha ona, reverte (Tama ba) na Estado. Sekarik sidadaun Timor mak uza hela, sei belehetanhusiestadoliuhusiprosedementunebeseiregula(numero1).wainhiraprosedementula regulariza,okupantenoniniafamililabelekontinuahelaihapropreidadene e(numero4)..numero2 referebapresuncaoestabelecidohusiartigo19,baemanebesaiihatinan2006(deslokados)konsidera hanesan posse actual, O número 2 remete à presunção estabelecido pelo artigo 19, segundo a qual quemfoidesapossadoem2006(deslocados)éconsideradonaposseactual,tendoportantopreferência naaquisiçãodoimóveledireitoarecuperaraposse. Numero3referebaCasusnebeokupanteimovelnebeantespertenseestrangeiroihaonaregulasaun basituasaunnebehatamaihakontratoarrendamentohoestado.casusne e,sekarikokupantehakarak hetandiak,osannebedurantene eselubaestaduseihatunhusiprecoimovel. Artigu 87.º (Bens imóveis privadu ne ebé uluk pertense ba estranjeiro) 1. BainhirasidadaunTimoroanhelaihabemimóvelne ebéulukpertensebaemaestranjeiro, agorarevertebaestado,hotermusrefereihaartgus12,13no18,niaseibelesosabemimóvel tuirproseduraidadekreto leiseiestabelese. 2. Prezunsaunkonabáposene ebéhakerekihaartigu19mósaplikabakazuidane e. 3. Bainhiraholabensimóveis,seihetandeskontubavalórrendasirane ebéseluonabaestadu, tuirkontratuarrendamentu. 4. To odekretuleine ebéregulaprosesuholane ebérefereihaartigune etamaihavigór,seifoba okupantehelahusibensimóveisne ebéfilabaestadu,direituatuhelane ebérevoga tasitamentebaerdeirunolegatáriusira. 5. Konabauzula osatuhelababensimóveisne ebéfilabaestaduseihetanregularizasaunliuhusi kontratuarrendamentu. 9