Nota_Explikasaun_Alterasaun_Lei_Rai

Similar documents
Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

DebateRai2Julhu2012

LHOxfamOJE3May2019te

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

República Democrática de Timor-Leste

ETAN for UNTL

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

CBA FAQs_TETUM

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

TransVieira

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

LIA ULUK

InflRD7te.pdf

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

QUARTERLY REPORT

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

TLDPMEconomia24Jul2014te

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Traditional justice workshop report _tetun_

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

BriefingBankadaDez2018te

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Microsoft Word - wjureport125_t

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

World Bank Document

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Remembering the past Final Tetum

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Graphic2

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

DISCURSO DE

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

LH konaba PAN Fome Zero

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

Konta Jeral Estadu 2011

LHSubPNOJE2018te

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

FretilinOGE19-21Dez2018te

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

"05/05/15“ƒ"P01-16

Deklarasaun Politika CNRT

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

テーマ選びポルトガル語版_ver01

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

A9RA803.tmp

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

Transcription:

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE MINISTÉRIO DA JUSTIÇA (Versaun Tetum) AlteraçõesàprimeiraversãodoAnteprojectodeRegimeEspecialpara adefiniçãodatitularidadedebensimóveis (LeideTerras) FazebadalaulukKonsulta Publika konaba Anteprojetu balei Rai nianhahutihaona ihaloron12 fulanjuñu2009,holansamentuofisialbaversaundalaulukihadili,nohotuihaloron14fulansetembro 2009hodebatepublikukonabaAnteprojetuihaDili.MinistériodaJustiçaorganizatihaonadebatesiha capital distrito 13 nia laran. Iha eventus Konsulta Publica S.E. Ministra da Justiça bele hatan rasik ba publikuhoperguntasaverage40husipartisipantessiraihakadadistrituida idakkonabatemasoi oins Iha eventu ida idak, partisipantes sira bele sura tuir kopias Anteprojetu iha lian Tetum no Portugues, nomos materias ba apoiu ho esplikasoens ne ebe simples konaba temas prinsipais iha anteprojetu nia laran.sesaunkonabaperguntasnorespostassemprehala ohoaprezentasaunhusiteknikussirane ebe maiministériodajustiçahoobjetivuatutransmiteinformasoensxavehirakne ekonabakontioduhusi anteprojetubaformasimplesnobelekompriendehodiak. Durante periodo hirak ne e, liu husi diskusoens iha distritos hot hotu, teknikus sira husi Ministério da Justiçanoniaparseirosirapartisipaonaihaeventus12konabadiskusoensnopalestrasbaanteprojetu ne e nian. To o ohin loron, Direcção Nacional de Assessoria Jurídica e Legislação simu ona propostas eskritashusidistritoslautem,bobonaro,baucaunodili.relatorioidakompletukonabakonsultapublika seihato oihafulannovembru. Atuhala o KonsultaPublikabasegundafaze, MinistériodaJustiçahateneoinsaatuhasai versaundiak ba segunda faze anteprojetu ba Lei Rai nian, ho ona alterasoens ne ebe mai husi diskusoens no sujestoens hot hotu no preokupasoens sira ne ebe foti durante hala o primeira faze ba konsulta. Husi objetivuidane eatufobapublikuoportunidadeidahodihalokomentariulaosdeitkonabaideiashirak ne ebelorihusianteprojetunianrasikmaibekonamosbapropostasbaalterasaunsirane ebehakarak atumudanuneatuhatanbapreokupasoensne ebemosuto oagora. Alterasoens balun ne ebe hadia tiha ona husi testu orizinal sei lahatudu iha dokumentu ida ne e rasik. Husialterasoenski ikoankonabaredasaunhorazaunkatakihaterminolojiankaniakompatibilidadeho CódigoCivil. 1

TuirmaiseihatuduihasegundaversaunbaanteprojetuLeiRainiankonabaalterasoenssirane ebehalo onamudansanoseihatudu esplikasoensruma konabarazauntambasaida makamosuredasaunfoun idane e. Artigu 3.º (Direitu uluk nian) 1. Ihadiplomaidane enialaran,seikonsideradireituuluknianmak: a. Direito costumeiro ba bens imóveis, ne ebé informal no tuir ema nia posse kleur, iha karakteresensialdireitopropriedadenian; b. Direitone ebéfohusiadministrasaunportugezanoindonéziaiharaitimor Leste,inklui mós propriedade perfeita, aforamentu, hak milik, hak guna bangunan no hak guna usaha. 2. Propriedadeperfeita,hakmiliknodireitocostumeirohanesandireituuluknianhokarakterístika hanesandireitubana in. 3. Aforamentu, hak guna bangunan no hak guna usaha hanesan direitu uluk nian ne ebé nia aplikasaundependebapose. 4. Ihadiplomaidane enialaran,seikonsideradireituuluknianne ebéprimáriumakpropriedade perfeito,hakmiliknodireitocostumeiro,nosekundáriumakaforamentu,hakgunabangunanno hakgunausaha. 5. Ihakazusne ebésertifikadofódireitosekundariuidahoobjektivuespesifiku,kompensasaunba deklarantelimitadubakazusne ebéobjektivuseikumpreihamomentune béemahusikhelarai. Durante fase primeiro iha konsultasaun publiku, iha perguntas barak relasiona ho artigu 3, direito propriedade informal. Maske versaun primeiro husi anteprojecto rekonhese direito informal liu husi meius Posse incontestada direitu ne e la hakerek iha artigu 3, ne e la signifika katak la rekonhese direitone e.alteraartigu3noinkluialinea a :(...)1.Paradiplomane ehatamadireitoanteriorsira:a) direito kustumeiru kona ba bens imoveis, nebe iha tamba direitu informal nomos posse tempu naruk, ihakarakteristikaesensialbadireitupropriedade(...) Preokupasauncomumselukiha konsultasaunpublika,ihadistritusiranomosdili,relasionahoantigus detentoresdireitosanteriornebeiharaibo otseihetanbenefisiubo othusileine e,sainainbaraibo ot kahetankompensasibo otliu. Numero5husiartigu3aumentaatuevitaemasiranebeihadireitoanteriorsecundarianebeabandona atulabelehetankompensasi.exemplu,ihakazuhakgunabangunannebeemahelaihadilimaibeiha rai iha distritu sira, no nunka halo konstrusaun ruma. Ka por ezemplo iha aforamentu para actividade pecuaria,maibénunkahaloaktividadeidane e,nofahede itbaemaselukatuuzabakonstrusaunuma helafatinouatuhalaocomerciu. Mekanismuseluknebeprevistuihaanteprojectolimitaatucrialatifundios(raibo otliupertensebaema ida).importanteliumakpossedireitosecundarioanterior.idane erekonhesewainhiraemaihaposse actualbabemimovelhodilimitatamañorainian. 2

Artigu 7.º (Bens imóveis iha área domíniu públiku Estadu nian) 1. Deklarantehusibensimóveisne ebéihaáreadomíniupúblikulahetandireitubapropriedade. 2. Posebabensimóveisne ebéihaareadomíniupúblikuhetanprotesauntuircodigocivil. 3. ÁreadomíniupúblikuEstadunianmakáreane ebéleidefine,tuirmóscodigucivil,inkluimós: a) Tasinininnomotaninin; b) Raine ebéuzahanesanviapúblika,dalan,estrada,pontenoviadutunosiraniazona eskluzaun; Hasaialinea c 4. ÁreadomíniupúplikuEstadunianhetandefinisaunihadekretuleinoindentifikaihaKadastru NasionálbaPropriedade. 5. UzubabensimóveisihaáreadomíniupúblikuEstadunianhetanregulamentasaunliuhusi DekretuLei. Ihamospreokupasaun,durante konsultapublika, konabala ihadefinisaun espesificubabensimoveis ihadominiopublikudoestadoihaartigu7.semprehusu metrohirahusitasi limitasaunbadominio publiku. De facto, falta de limitasaun atu halo residensia iha area tasi ibun bele kria situasaun la iha siguransajuridica,lahateneseumanebehari iiharaine;epertensibadominiopubliku.alemdene e, iha variasaun geografia humana nebe halao iha tasi ibun, definisaun ba limitasaun fisiku la bele halo maneiranebehanesanihateritoriotomak.objectivuhusiartigune eparaatugarantedominiopubliku konababenssiranebeusocomumnopermitebagoverno,liuhusidecretolei,atubelehalolimitasaun fisicubadominiopublikunebekonsistenhopolitikanomosatuuzaraisiranebesidaukihadefinisaun. Maiberekonhesenesesidadesiguransabasiranebehari ikonstrusaunihaareadominiopublikuestado nian. Baasuntusne e, inklui ihanumeru2artigu7, nebe ihaonaprotesaunhusicodigusivilkonaba posse. Alinea C estabelesedominiopublikudoestado rainebeuzaparainstalasauncondutoresaereos,rai leten,raiokosnosubmarinoseletrisidade,telekomunikasaun,petroleo,gasnobe idane ehasaitamba fosolusaunbaasunturegimedeservidoes. Artigu 8.º (Bens imóveis iha domíniu privadu Estadu nian) 1. Estaduhetanrekoñesimentubadireitubana inbabensimóveisne ebéniaihapose,la osba deklaranteseluk,hoexesaunbasoine ebéseidaukdeterminana inmaibeestaduseiadministra. 2. Bensimóveisne ebéihaposseestadonian,estadumaksain udarnainduni,maibéemane bé ihadireitoulukbelehetancompensasauntuirleiidane e. 3. Bainhiralabeleidentifikana inbabensimóveisne ebédepoisdetuirprosesurekoñesimentuto atribuititulo,bensimoveisne ebéna inlaihakonsideraestadunian. 3

Numeru 2 husi artigu 8 atu halo klaru liu tan no fo solusaun ba kasus nebe deklarante titularidade ba bemimovelnebeestadomakihaposseactual rekonhesetitularidadeestatal,nodeklaranteindividual bele husu kompensasi. Numero 3 adapta regra husi Codigo Civil ( (...) imoveis nebe la iha nain sei rekonhesehanesanpatromoniodoestado(...) )pararegimedereconhecimentonoatribuicaoprimeiros titulos. Artigu 10.º (Entidade koletiva) 1. EntidadekoletivanasionálformaexkluzivuhusicidadaunTimoroansiramakbelehetandireitu propriedadebensimóveis. 2. EntidadecolektivaselukbelehetandireitosuperfisieniankadireituseluktantuirCodiguCivil. 3. Direitosuperficiene béestadofóbaentidaderelisiozagratisnovalidukonformeniapossede it. 4. Bensimóveisne ebéniana inhanesanentidadekoletivane ebélaihaona,seifobaestadu, bainhiralaihasituasaunhanesanuzukapiaunespesiál. Durante konsulta publika, levanta mos kona ba la konkorda ho artigu ne e, nebe fo dalan ba ema estranjeiro atu sosa rai, halo kanek konstituisaun. Artigu ne e altera ho sentidu nebe permiti pessoas colectivasnebeeksklusivubasidadaunnasionalbelehetantitularbabensimoveis.idane eparaevita ema estranjeironebeservisu ihacompanianasional para,atravesidane e,belehetanpropriedadeba bensimoveis. Tamba artigu 54, numero 4 husi Konstituisaun, pessoas colectivas nebe mak iha rai la bele fan, tomak/hotu ou rai pedasuk, ba estrangeiros. Maibe sekarik fan ba estrangeiro, sira tenki hases tiha patrimobio imobiliario. Alterasaun ne e bele permiti companhias 100% nebe iha kontrola husi Timoroanparautilizarai,alemdepermitecoperativasnomosassociasaunsirabelehetanpropreidade ba rai, tuir decreto lei nebe estabelese regime juridico ba pessoas colectivas, nebe vigor desde 2005. Redasaun foun ne e mos permiti ba assosiasaun nebe hari i husi komunidade bele explora rai comunitariaparaeconomiacamentenohetanbenefisiuhusiinvestidoresbacomunidade. Ba pessoas colectivas sira seluk (kontrola nasional ba ema estrangeiros) direito sira ne e previsto iha CodigoCivil,porezemplodireitosuperfisie. Artigu 11.º (Ema husi rai liur) 1. Bensimóveisne ebédeklarantehusirailiurhanesantitularhusidireituuluknian,seifoba Estadubainhiralaihauzukapiaunespesiálhusicidadaunnasional. 4

2. Deklarantehusirailiurne ebétitulárbadireituuluknianne ebéseimanteinnafatinposeba bensimóveisne ebébeleuzabemimóvelnafatinliuhusicontratoarrendamentoespecialho Estado. Hasai artigu 12 Alterasaunne eestabeleseestadobelepermitiestrangeirosnebeihaposseactualbaimovelnebeuluk ihatitularidadeatuhadiastatusne enoregularizapossene eliuhusimeiusarrendamentoespecial.iha artigu12nebetrokabaartigu14: Artigu 14.º (Protesaun ba posse) To oprimeirudireituna inhetanrekoñesimentuliuhusirejimejuridikuidane e,possuirdoaktual nopasífikuhetanprotesaunlegaltuircódigucivil. Intensaunhusiredasaunne eatufosiguransajuridicubapossuidoresbabensimoveisnebeseidauk passaihaprosesureconhecementonoatribuicaunbaprimeirostitlus. Artigu 19.º (Hakotuk Pose) 1. Ihaesbullobainhiraemaidahetanbanduilegalbaniauzabemimóvelkanialabelekontinua niapose. 2. Bainhiraemaihadireituanteriorhetanesbullodepoisde31dezembro1998noseidaukbelefila falibaniabemimóvel,konsiderakatakniaseiihaposenafatin. 3. Hodiaplikauzukapiaunespesiál,bainhiraemaidahetanesbullodepoisde26deAbril2006no seidaukbelefilafalibaniabemimóvel,konsiderakatakniaseiihaposenafatinnokontínua. Durante konsulta publika, spesifiku iha Dili, iha preokupasaun relasaun ho situasaun deslocados. Uzucapiaoespecialsobeleaplikabaposseactual,ihaqestaunsemakihadireituatuhetantitularidade sekarik sira desapossados husi crise 2006. Numero 3 husi artigu 19 kria presuncao juridica ba posse actualquandodeklarante lakonniarai/umadurante oudepois26de Abril2006,datanebe marcaiha iniciodacrise. Numero 2 husi artigu ne e permiti ba sidadaun nasional nebe desapossados iha tinan 1999 goza presuncaobaposseactual. Wainhira,Nicolauokupapropriedadearbitrariamenteiha1999nonuncakonsegerecuperafalininia posse,nicolauseihetankonsiderasaunnu udarpossuidoractualnohetandireitutitularidade. 5

Se Afonso okupa propriedade ida nebe mamuk iha tinan 1995 no sai desapossado iha Maio 2006, Nicolauseihetankonsiderasaunnu udarpossuidoractualnohetandireitotitularidade. Se Filomena na in ba rai desde 1972 maibé ema seluk okupa iha 1999, maibé Filomena recupera nia posseihatinan2003,maibé lakonfilafalifulammaio2006noto oagoraseidaukhetanfilafaliuma, Filomenaseihetankonsiderasaunnu udarpossuidoraktualnohetandireitutitularidade. SeJosefinana inarai,lakoniha1999,maibéjullo2006konsegerecuperaniauma,josefinaseihetan direitutitularidade. Artigu 24.º (Definisaun) 1. Konsiderakatakraikomunitáriasirabaáreasirane ebékomunidadeorganizarainiauzuno rekursunaturálsiraselukniauzu,liuhusinormanouzokostumeiro. 2. Direitukostumeirone béeziteonakonabáposebarainouzobarekursonaturalhetan protesaun,kariklakontrakonstituisaunnolei. 3. Bainhirakonsiderakatakareaidahanesanraikomunidade,idane eseilaafektasituasaunna in baraipedasune ebéihalarannona inbarainiadireitus. 4. KadastruNasionálPropriedadeniamakidentifikaraisirane ebékonsiderahanesanrai komunitáriasira. Durante konsulta publiku, tanto iha evento oficias nomos iha diskusaun diskusaun informal hamutuk horepresentantesosiadadesivilsira, levantapreokupasaun preokupasaunrelasaunhocapitulovhusi anteprojectonebekoaliakonabaraikomunitaria. Ihasigundaversaunhusianteprojectohaloalterasaunnebe kokoesclarese enquadramentujuridicoba rai komunitaria no garante direitos costumeiros nebe existe. Konseito rai komunitaria nebe iha propostaanteprojectohanesan Zonaprotegida.Karakteristikaraibalunhanesan raikomunitaria sei laalteratitularidadebabensimoveisnebeihaarene enialaran.exemplo,sekarikihaeskolapublikuida ihaarearaikomunitaria,eskolane ekontinuahetantitularidadedoestado.hanesanmos,sekarikiha raiidapertensebasr. Hipolitonebe ihacarakteristikaarearaikomunitaria,raine ekontinuapertense basr.hipolito.idane emakdefinisaunbanumero3,atuacresentataniharedasaunfoun. Ihasigundaversaunne emosacresentaliutannumero2husiartigu24,paragarantereconhementoba direitos costumeiros nebe existe hela iha area nebe konsidera hanesan rai komunitaria, nebe tuir lei nomoskonstituisaun. Redasaun foun husi artigu 25 mos permite comunidade atu forma cooperativas ou associasaun para claim ba titularidade ba rai komunitaria. Tamba ne e sei iha area nebe konsidera hanesan rai komunitaria,raiprivadu,raiestadonorai komunitaria. Bensimoveisnebepertensebaasosiasaunou cooperativas komunitaria iha area konsidera hanesan rai komunitaria la bele fan ou bandu atu fan (numero3). Artigu 25.º 6

(Komunidade lokál) 1. Konsidera katak komunidade lokál mak grupu husi família sira no ema ne ebé hela iha rai ho sirkuskrisaun territorial tuir nivel Suku ka la to o, ne ebé buka defende ba protesaun área uma nian, área agrikultura nian ne ebé kuda ona ka hein, floresta, fatin importante tamba kultura, fatinbaladasirahan,bematankaáreasirane ebéiharekursunaturálne ebéfahehamutuk. 2. Komunidadelokálbelehariikooperativakaasosiasaunsiraselukleipermitehodiadministrano haloaktividadeekonomikaiharai pedasune ebé komunitáriu,ne ebébelesainu udar na inba rai. 3. Bensimóveisne ebépertensebaentidadelegalhakerekihaletenseilabelefa an. Diskusaunnebehalaoihaprimeirafasehusikonsultasaunpublika,ihanesesidadenebeklaruatuihatan kontinuasan ba diskusaun/debate kona ba rai komunitaria. Iha sigunda versaun husi anteprojecto permite katak, decreto lei, governo bele aprofunda enquadramento juridico ba asuntu (artigu 27, numero 3). Artigu 27 iha versaun foun, halo klaru liu tan kona ba rai Estado iha area nebe konsidera hanesan rai komunitaria bele fo aluga ou fo ba parte terceiros depois de halo konsultasaun ho comunidade(numero2). Artigu 27.º (Protesaun) 1. Estadu mak iha responsabilidade hodi fo protesaun ba rai komunitária sira no taka dalan ba uzu indiskriminadu no la os sustentável ba rekursu naturál sira no ba espekulasaun folin bens imóveis nian. 2. Rai pedasuk Estado nian iha rai komunidade nia laran só bele de it fó aluga ba ema seluk depois de konsulta ho komunidade lokál. 3. Rejime juridiku ba rai komunidade sei regulamenta liu husi decreto-lei ida. Liuhusiintrodusaunfiguradireitocostumeirobapropriedade,presijahaloalterasaunbaartigu28para inklui numero 1, nebe rekonhese direito ne e hanesan direito propriedade. Hanesan ita sei hare iha artigu33,usucapiaoespecialprevalesekonabadireitoanterior. Direito anterior propriedade perfeita no hak milik kontinua prevalecer kona ba usucapiao especial. Maibeartigune eintrodusonaihanumero3,hatudukatakbensimoveisobjectodireitussirane eiha ona usucapiao ordinaria nebe iha Codigo Civil, nebe estabelese prazu cinco to o vinte anos depende acordonotipuhusipossenorequisitosseluk. Artigu 28.º (Titular husi direito uluk nian ne ebé primáriu) 7

1. Rekoñesekatakihadireitopropriedadebadeklarantene ebétitularbadireitocostumeiro propriedadenian. 2. Rekoñesekatakihadireitubapropriedadebadeklarantenasionálne ebétitularba propriedadeperfeitakahakmilik,la osbadeklaranteposuidór,maskiniakumprerekizituba uzukapiaunespesiál. 3. Belemosuuzukapiaunbain bain,tuircodigocivil,babensimóveisne ebéobjektubadireitos propriedadeperfeitakahakmilik. Artigu 62.º (Prazu) Deklarantene ebéihakazune ebéihadisputa,beleaprezentarekursubakomisaunkadastrál, ihalorontolunulunialaran,kontahusikomunikasaunhusidesizaunadministrativa. Durante konsulta publika, perguntas kona ba prazo para hato o recurso administrativo nebe contra desizaun ba define titularidade nebe ba kasus disputados bele hanaruk 15 30 dias. Pedidu ne e hatamaonaihaversaunfoun. Artigu71,72no73,konabaComissaoCadastral,ihaonaalterasaunbalun.ComissaoCadastralseiiha estruturainternahusi MinisteriodaJustisa,apoiafunsionamentosecretariadotecnico,nohakru ukba kontrolajudicial.tribunalmakseifotidesizaunikus,hodibeleindependentehusipoderexecutivu. Artigu 71.º (Harii) HariiKomisaunKadastrál,ihaMinisteriudaJustisaniaokos,hodihaloanálizebarekursusira ne ebéhatamakontradesizaunadministrativasira,tuirsaidamakhakerekihakapítulune e. Artigu 72.º (Kompozisaun) 1. HolaparteihaKomisaunKadastrál: a) Juristana inruane ebéihaintegridademoralnoétikaemahoturekoñese,ne ebénomeia husiprimeiruministru,tuirpropostahusiministradajustisa; b) Teknikuidahusirainopropriedadene ebéihaintegridademoralnoétikaemahotu rekoñese,nomeiahusidiretornasionálrai,propriedadenoservisukadastrál. 2. Autoridadeidaidaksirane ebérefereihanº1seihatudumembrusuplenteidane ebé substituimembruefetivubainhiranialabelemarkaprezensaihaenkontru. 3. MinistradaJustisahiliprezidentekomisaunentreniamembros. 4. KomisauKadastralseihetanapoiohusiSekretariadoTeknikuida. 8

Artigu 73.º (Funsionamentu) 1. KomisaunKadastráltuirleine enoregrainternasirane ebéaprovahusininiamembrusira, ihasiraniafunsaunnisiraniakompeténsianialaran. 2. Desizaunseiholaliuhusimaioriabavotuhusimembrune ebémakprezente,notenke homologahusiministradajustisa. 3. KomisaunKadastráltenkeihaenkontrusemanálka,liuhusipediduhusiprezidente,bainhira ihaservisune ebébarak. Konsultapublikahatudukatakredasaunhusiartigu87difisilatukomprende,maskekonteudu,kuando explika,belesimuhodiak.redasaunfounkokohaloklaruliutanbasolusaunpropostaanteprojectoba kasus sira nebe bens imoveis abandonado husi ema estrangeiros. Bem imovel nebe antes pertense estrangeiro, nebe la iha ona, reverte (Tama ba) na Estado. Sekarik sidadaun Timor mak uza hela, sei belehetanhusiestadoliuhusiprosedementunebeseiregula(numero1).wainhiraprosedementula regulariza,okupantenoniniafamililabelekontinuahelaihapropreidadene e(numero4)..numero2 referebapresuncaoestabelecidohusiartigo19,baemanebesaiihatinan2006(deslokados)konsidera hanesan posse actual, O número 2 remete à presunção estabelecido pelo artigo 19, segundo a qual quemfoidesapossadoem2006(deslocados)éconsideradonaposseactual,tendoportantopreferência naaquisiçãodoimóveledireitoarecuperaraposse. Numero3referebaCasusnebeokupanteimovelnebeantespertenseestrangeiroihaonaregulasaun basituasaunnebehatamaihakontratoarrendamentohoestado.casusne e,sekarikokupantehakarak hetandiak,osannebedurantene eselubaestaduseihatunhusiprecoimovel. Artigu 87.º (Bens imóveis privadu ne ebé uluk pertense ba estranjeiro) 1. BainhirasidadaunTimoroanhelaihabemimóvelne ebéulukpertensebaemaestranjeiro, agorarevertebaestado,hotermusrefereihaartgus12,13no18,niaseibelesosabemimóvel tuirproseduraidadekreto leiseiestabelese. 2. Prezunsaunkonabáposene ebéhakerekihaartigu19mósaplikabakazuidane e. 3. Bainhiraholabensimóveis,seihetandeskontubavalórrendasirane ebéseluonabaestadu, tuirkontratuarrendamentu. 4. To odekretuleine ebéregulaprosesuholane ebérefereihaartigune etamaihavigór,seifoba okupantehelahusibensimóveisne ebéfilabaestadu,direituatuhelane ebérevoga tasitamentebaerdeirunolegatáriusira. 5. Konabauzula osatuhelababensimóveisne ebéfilabaestaduseihetanregularizasaunliuhusi kontratuarrendamentu. 9