Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

ETAN for UNTL

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

LIA ULUK

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

República Democrática de Timor-Leste

CBA FAQs_TETUM

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

TransVieira

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

DebateRai2Julhu2012

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

BriefingBankadaDez2018te

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Graphic2

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

InflRD7te.pdf

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

TLDPMEconomia24Jul2014te

LHSubPNOJE2018te

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Traditional justice workshop report _tetun_

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Microsoft Word - wjureport125_t

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Remembering the past Final Tetum

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

World Bank Document

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

QUARTERLY REPORT

LH konaba PAN Fome Zero

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

CONSELHO DE IMPRENSA DE TIMOR-LESTE RELATÓRIU ATIVIDADE TRIMESTRÁL JANEIRU - MARSU 2017 PROGRMA /AREA SERVISU CI 2017 OBJETIVU CI Governasaun

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

Konta Jeral Estadu 2011

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

DISCURSO DE

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

Lei te

Alkatiri4Feb2013en

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

CONSELHO DE IMPRENSA DE TIMOR-LESTE RELATÓRIU ATIVIDADE TRIMESTRÁL ABRIL - JUÑU 2017 PROGRMA /AREA SERVISU CI 2017 OBJETIVU CI Governasaun dia

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

Transcription:

Anexu 2 ASOSIASAUN RADIO KOMUNIDADE TIMOR-LESTE (ARKTL) ASOSIASAUN RADIO KOMUNIDADE TIMOR LESTE (ARKTL) KONSTITUISAUN KÁPITULU Artígu 1 NARAN, STATUTA NO FATIN 1.1. Organizasaun nia naran: Organizasaun ne e nia naran maka Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste no bolu n u udar ARKTL 1.2. Forma organizasaun nian: Asosiasaun Radio Komunidade 1.3. Statuta organizasaun nian: Non profit [nirlaba] 1.4. Fatin asosiasaun nian: Asosiasaun ne e lokaliza iha Timor-Leste nia kapital. Artígu 2 VIZAUN Kria komunidade ne ebé kritiku no hadomi paz tuir kultura sosiál Timor nian Artígu 3 MISAUN 2.1. ARKTL enkarija Governu no Parlamentu atu rekuinese no legalmente aprova ezistensia radio komunidade iha Timor-Leste 2.2. Hasa e no hadi ak rekursu úmanu, nune e ARKTL nia pesoál sira bele jere di ak liu no hari i radio komunidade idaidak 2.3. Fasilita nivel kordenasaun atu habelar area asesu nia ba informasaun iha nivel distrital, nasionál no internasionál 1

Artígu 4 OBJETIVU SIRA ARKTL hari i atu ajuda stasaun radio komunidade sira iha Timor Leste liuhosi 2.4. Suporta no dezenvolve radio komunidade iha Timor-Leste 2.5. Defende interese públiku, proteje no respeitu liberdade no kontra interveunsaun husi Governu no forma póder saida deit. 2.6. Suporta stasaun radio komunidade sira hodi fó kbit ba komunidade. 2.7. Propoin regulamentu legal sira, ne ebé suporta no defende liberdade no direitu komunidade sira nian husi kánal mídia sira seluk. 2.8. Proteje identidade radio komunidade nian husi kánal mídia sira seluk. 2.9. Determina no respeitu norma sira husi radio komunidade kona-ba sira ninia reportajen notisia, jornalizmu, étika professionál, sensu responsabilidade komunidade nian, abilidade produsaun no jestaun nian 2.10. Fó asesu livre ba radio komunidade hodi hari i relasaun ho seitór radio komunidade etranjeiru nian, ezemplu; organizasaun railaran no railiur nian ne ebé hakarak atu halo konsultasaun no ajuda radio komunidade sira iha Timor-Leste 2.11. Buka ajudu husi organizasaun seluk ne ebé sai husi radio komunidade, bainhira idane e la influensia liberdade radio komunidade nian ka abilidade atu atinji objetivu iha leten. Artígu 5 LIMITASAUN SIRA NO TEMPU ESTABELESIMENTU ASOSIASAUN NIAN 3.1. Asosiasaun ne e estabele iha loron 20 Juilu 2002. 3.2. Asosiasaun ne e forma ho tempu ne ebé la iha rohan. Artígu 6 ASOSIASAUN NIA NATUREZA ARKATL nia natureza hanesan tuir mai: Koperativu, Independente, Dinamiku no la kontradis ho ARKTL nia Konstiuisaun. Artígu 7 SIMBOLU, ATRIBUTU SIRA NO INÚ Simbolu, atributu no inu Asosisaun Radio Komunidade nia regulariza iha regulamentu internal. Artígu 8 FUNDU Fonte orsamentu asosiasaun nian: 6.1. Kontribuisaun obrigatoriu husi membru ARKTL sira. 6.2. Kontribuisaun volontarimente husi rado komunidade sira, ONG no Governu 6.3. Fonte reseita sira seluk husi ARKTL. 2

Artígu 9 NEGOSIU SIRA Atu priense artígu 6 iha leten, ARKTL bele: 7.1. Hetan fundu husi forma seluk bainhira ida-ne e la kontra Konstituisaun ARKTL nian no ninia regulamentu internal sira 7.2. Hasai no simu osan husi programa serbisu nian ne ebé determina ona husi ARKTL nia kongresu 7.3. ARKTL bele sosa, nain, aluga, impresta no sasan sira ne ebé presiza 7.4 Emprega ema ho serbisu báziku individualmente no organizasionalmente. 7.5. Regula, halao, suporta no atende atividade nasionál no internasionálmente 7.6. Paritsipa iha planu no relasaun sira seluk, halao saida deit ne ebé presiza ba interese ARKTL nian. SAI SÓSIU/KEANGGOTAAN Artígu 10 8.1. Membru Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste nian nu udar orgaun transmisaun radio komunidade iha Timor-Leste ne ebé mak iha lisensa transmisaun nian. 8.2. Membru Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste nu udar orgaun ezekutadór radio komunidade Timor-Leste ne ebé iha statuta legal ARKTL ninia membru fahe ba: Artígu 11 FORMA SAI SÓSIU NIAN 9.1. Membru ordináriu ARKTL nian maka stasaun radio komunidade sira iha Repúblika Demokratika Timor-Leste nia laran tomak 9.2. Membru estraordináriu 9.3. Membru afiliadu Artígu 12 MEMBRU SIRA NIA DIRETU Kada membru ARKTL nia direitu mak tuir mai ne e: 10.1. Livre atu eleitu no eleitadu 10.2. Iha direitu atu ko alia 10.3. Iha direitu ba protesaun 10.4. Iha direitu ati rezina-an husi membru Artígu 13 DÉVER SIRA Membru ARKTL nia dever sira maka tenke obdese ba ARKTL nia Konstituisaun no regulamentu sira. 3

Artígu 14 DISIPLINA ARKTL nia displina regula iha ARKTL nia enkontru mensál Kongresu sei halao kada tinan tolu Enkontru Anúal sei halao tinan ida dala ida KÁPITULU II KONGRESU Atígu 15 Artígu16 KONGRESU ESTRA ORDINÁRIU ARKTL nia kongresu estra ordináriu sei halao bainhira iha situasaun emerjensia ruma ne ebé ARKTL hasoru KÁPITULU III KODE ÉTIKA Article 17 Bainhira halao papel no funsaun radio komunidade iha Timor-Leste, ARKTL tenke produs kode étika no kode pratika, ne ebé bázea ba Konstituisaun Timor-Leste nian, Artígu 40 no 41 KÁPITULU IV KONSEILU ADVOKASIA Artígu 18 Atu hetan sujestaun no advokasia sira, Asosiasaun Radio Komunidade sei hari I konseilu advokasia. Konseilu ezekutivu halao mandatu ne ebé determina ona iha kongresu 18.2. Konseilu ezekutivu hetan manadatu husi kongresu hodi hili direitór ezekutivu 18.3. Konseilu Ezekutivu responsabiliza ba mandatu ne ebé kongresu fó. KÁPITULU V DIZOLUSAUN Artígu 19 17.1. Dizolusaun ba Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste bele deside aklamasiamente deit iha konferensia estraordinária nasionál ne ebé atende husi membru 2/3. 17.2. Kongresu Nasionál, maka sei deside kona-ba dizolusaun Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste nia, sei deside solusaun ba propriadade sira no tusan 4

Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste nian liuhosi forma komisaun spesial likuidasaun nian. KÁPITULU VI KONSTITUISAUN NO ALTERASAUN BA KONSTITUISAUN Artígu 20 18.1. Sasan sira seluk ne eb e seidauk regula iha konstituisaun sei regula iha regulamentu intenal sira. 18.2. Konstituisaun no regulamentu internal sira sei determina iha kongresu Asosiasaun Radio Komunidade nian. 18.3. Regulamentu internal labele kontra fali konstituisaun. 5

ASOSIASAUN RADIO KOMUNIDADE TIMOR-LESTE (ARKTL) ARKTL NIA REGULAMENTU INTERNAL KÁPITLU I SIMBOLU, ATRIBUTU NO ARKTL NIA INU Atígu 1 SIMBOLU SIRA ARKTL nia simbolu maka uma lisan Timor nian ho dezeina mikrofone ida iha uma ne e nia klaran no fita mutin iha okos. Artígu 2 ATRIBUTU SIRA 2.1. Uma lisan Timor nian siknifika ba tradisaun, kultura, no nu udar simblu prinsipal ba organizasaun sumbrina Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste ba oin bolu ho naran ARKTL. 2.2. Mikrofone siknifika ponte komunikasaun no sentru informasaun ba komunidade sira 2.3. Airin ha at siknifika radio komunidade nia ezistensia. 2.4. ARKTL nia Motto: Hamutuk, Servi, Eduka no Tane Komunidade. ARKTL nia inu sei diskuti iha loron oin mai Artígu 3 INU KÁPITULU II FORMA, FUNSAUN NO OBJETIVU SIRA Artígu 4 FORMA Asosiasaun Radio Komunidade Timor Leste ba oin bolu ARKTL hari i iha husi radio komunidade sira liuhosi seminar ida iha Dili iha loron 20 Juilu, 2002 nu udar asosiasaun ba ba radio komunidade sira hotu iha Timor-Leste. Objetivu hari i ARKTL maka: Artígu 5 OBJETIVU SIRA 5.1. Atu suporta dezenvovientu radio komunidade sira iha Timor-Lste. 6

5.2. Atu suporta prinsipiu katak radio komunidade sira tenke kontrola no opera iha nivel lokal husi orgaun independente sira iha maneira ka moda demokrasia nian. 5.3 Atu promove independensia iha programasaun, diversidade, pontu de vista, reprezentasaun komunidade nian no strutura organizasaun nian no promove kultura Timor-Leste nian 5.4. Atu fornese servisu ba ninia membru sira inklui formasaun ne ebé iha relasaun ho abilidade jestaun nian, relatoriu finansia, buka-fundus, hakarek proposta, rezolve keisa, involvimentu komunidade no suporta volutariu no rekrutamentu. 5.5 Atu fó advokasia hodi ninia membru nia naran, nasionál no internasionálmente ba Governu no orgaun sira seluk ne ebé presiza 5.6 Atu asisti ninia membru sira iha mediasaun, progarama sira, volontairu no konflitu jestaun nian 5.7 Atu fornese pontu kontratu ida ba ninia membru hodi transmiti anunsiu komunidade sira nia, programa no patrosíníu ba grupu nasioonál sira, kompana ka negosiu 5.8 Atu evalua kualidade servisu ne ebé fornese husi ninia membru sira atu reve kontiudu servisu tuir Kode Pratika radio komunidade nian. Artígu 6 FUNSAUN NO PÓDER 6.1 Tama iha kontratu ka akordu sira no proesu legal sira no submete ba prosesu sira ne e 6.1.1 Tan objetivu husi ninia operasaun, presiza, halao, no regula properidade, karik movel ka imovel ka direitu real sira seluk ka direitu sira seluk ka interese no halo alterasaun ba direitu hirak ne e ka interese sira 6.1.2 Tan objetivu organizasaun nian ARKTL iha direitu atu hetan no fa an ninia properidade ba intrese asosiasaun no radio komunidade sira. 6.1.3 ARKTL autorizadu atu fó, fa an ka fornese no ka trata sasan no servisu no simu premiu bainhira ida-ne e la kontra Arígu 6 pontu 6.2 no Artígu 8. 6.1.4 Foti pasu hirak ne e nu udar dirije husi ninia konseilu ka ninia membru iha ARKTL nia Kongresu Nasionál, tan objetivu hodi halo aprovizionamentu ba fundu sira ne ebé 6.1.5 Atu imprimi no públika jornal sira, revista, livru, pamfletu, ka dukumentu ruma ka artígu nu udar Konseilu ka ninia membru sira karik hanoin ba promosaun objetivu sira husi asosiasaun 6.1.6 ARKTL autorizadu atu públika bulletin, livru no forma hakerek karik ida-ne e necesariu ba Konseilu Ezekutivu ka ninia membru sira iha Kongresu Nasionál hod promove ARTKL nia objetivu. 6.8 Atu investe, impresta ka buka osan liuhosi maneira hanesan ne e no iha termu ne ebé nu udar Konseilu hanoin katak ida-ne e merese ka liuhosi rezolusaun iha enkontru jeral 6.9 halo fundu, halo doasaun ka fó asistensia ba organizasaun seluk 7.1.1 Atu estabele no suporta, ka ajuda estabelesimentu asosiaaun ruma forma ba objetivu asosiasaun ne e 7.1.2 Atu halo buat ne ebé tuir lei ne ebé insidental ka kondusivu hodi atinji susesu objetivu asosiasaun nian. 7

Artígu 7 RESTRISAUN SIRA 7.2 Reseita no properidade Asosiasaun nian sei aplika ba promosaun objetivu asosiasaun nian nu udar haktuir iha Artígu 2. 7.1.3 Asosiasaun ne e independente no sei la afilia ba partidu politiku ka grupu relijiaun ruma. Artígu 8 FONTE REKURSU SIRA ARKTL so bele simu osan usi fonte sira tuir mai ne e: 8.1 Kontribuisaun husi membru sira, hanesan determina husi Konseilu 8.2 Doasaun inkondisionál 8.3 Pagamentu ba anúnsiu komunidade sira nian, programa no servisu sira sira seluk ne ebé fornese husi ARKTL ba radio komunidade sira 8.4.1 Dalan buka [fundraising] osan independente sira seluk KÁPITULU III SAI SÓSIU/ KEANGGOTAAN Artígu 9 TÍPU SAI SÓSIU ARKTL nia membru kompostu husi: 9.1.1 Membru baibain maka stasaun radio komunidade ruma ka organizasaun radio komunidade ne ebé halo ninia operasaun iha Timor-Leste bázea ba prinsipiu nonprofit [nirlaba] ne ebé suskreve ba ARKTL nia objetivu sira, Kode Pratika, no iha lisensa hodi halao servisu transmisaun bá zea ba lei relevante ne ebé iha. 9.2 Membru asosiadu [anggota kehormatan] maka sira ne ebé nu udar sidadaun estranjeiru, asosiasaun ka entidade legal sira ne ebé suskreve ba ARKTL nia objetivu no iha ninia sai sósiu/keanggotaan aprova husi Konseilu no bázea ba ka iha edefisiu ida ka sesaun iha Timor-Leste. 9.3.1 Membru afilidadu maka entidade ruma ne ebé la elijivel sai membru baibain ka membru asosia ne ebé, tuir Konseilu nia hanoin suskreve ba ARKTL nia objetivu no nu udar partidáriu di ak. 9.4 Membru labele mai husi partidu politku, grupu relijiaun ka entidade ida ne ebé buka atu kria lukru ba transmisaun. Artígu 10 DEVER & KONDISAUN SAI SÓSIU NIAN Membru hothotu tenke: 9.5.1 Obdese ba ARKTL nia Konstituisaun 9.5.2 Atu [bertindak] tuir objetivu sira ne ebé hatu ur iha Artígu 5 9.5.3 Aseita hodi sai ARKTL nia membru 9.5.4 Selu osan sai sósiu nian 8

9.5.5 Obdese ba desizaun sira husi Konseilu no membru iha enkontru jeral 9.5.6 Dezenvolve atividade sira no ARKTL nia objetivu sira Artígu 11 MEMBRU SIRA NIA DIREITU 11.1. Membru hothotu nia direitu maka tuir mai: 1.1. Atende no ko alia iha enkontru jeral no enkontru sira seluk. 1.2 Atende no ko alia iha enkontru Konseilu ARKTL nian, ka enkontru sira seluk ne ebé afeita interese radio komunidade Timor-Leste nian 11.2. Membru baibain nian mak hanesan tuir mai: 2.1 Vota iha reuniaun nasionál jeral no reuniaun sira seluk. 2.2 Eleitu nu udar ARKTL nia membru Konseilu 2.3 Elijivel atu simu servisu membru nian Artígu 12 TERMINASAUN SAI SÓSIU 12.1. ARKTL nia sai sósiu termina bainhira: 1.1. Membru hato o rezinasaun skrita 1.2. Iha kazu membru baibain nian, bainhira radio komunidade ne e taka ona 1.3. Iha kazu membru asosia [anggota kehormatan] ka membru afiliadu, bainhira membru ne e la hela ona ka laiha ona ofisiu ka kantor iha Timor- Leste. 1.4. Faila atu selu osan sai sósiu nian iha tempu ne ebé determina ona. 1.5. Mate 1.5. Hetan kondenasaun krime grave ruma, ho sansaun legal ne ebé siknifikante 1.6. Bankarota ka la jere di ak kompaina ida, stasaun radio ka negosiu ruma 1.7. La tuir ona kondiasaun sai sósiu nian, nu udar haktuir iha Artígu 9 no 10 12.2 Membru ne ebé la halo tuir ninia dever nu udar hatu ur ona iha Artígu 9, nia tenke submete ba sansaun tuir mai: 2.1. Avízu oral. 2.2. Avízu skrita 2.3. Multa ne ebé la liu husi US $ 2, 50. 2.4. Suspensaun ba nia nu udar membru ba peridu ne ebé determina ona 2.5. Demisaun nu udar membru, vale deit ba violasaun ninia boot no repitisaun ba violasaun nu udar sai sósiu, no baibain bainhira membru ida halo violasaun antes, ne ebé inklui avízu demisaun nian ba violasaun ba oin. 12.2. Prosedimentu atu fó avízu ba membru ne ebé la halao ninia dever:: 3.1. Membru ne e informa ho surat kona-ba alegasaun ne ebé nia halo no fó nia oportunidade razuavel atu responde. 3.2. Bainhira membru ne e la responde iha tempu ne ebé determina ona no la atende reuniaun Konseilu nia sein hato o ninia kauza [fó tempu barak atu hare e tuir ninia prezensia] hafoin ne e Konseilu bele deside bainhira violasaun akontese ona iha auzensia husi resposta ida ba alegasaun ne e 3.3. ARKTL nia Konseilu sei deside bainhira membru ne e la halao ninia dever, 9

hafoin konsidera 3.3.1. Todan evidensia nian kona-ba violasaun ne bé alega 3.3.2. Membru nia resposta; no 3.3.3. Problema relevante ruma 12.3. Hafoin deside katak membru ida viola ona ninia dever, Konseilu tenke deside sansaun saida mak apropriadu bázea ba 4.1. Dever ne ebé membru ne e viola ona 4.2. Natureza husi violasaun ne ebé halo 4.3. Violasaun dever dahuluk KÁPITULU IV JESTAUN ORGANIZASAUN NIAN Artígu 13 STRUTURA ORGANIZASAUN NIAN Asosiasaun nia Strutura: Kongresu Nasionál Diretór Ezekutivu Konseilu Ezekutivu 13.2. Asosiasaun nia membru iha aneksu 13.3. Strutura Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste (ARKTL) Kongresu Nasional Konseilu/Bo ard 10

Artígu 14 ARKTL NIA KONSEILU 14.1 ARKTL nia Konseilu kompostu husi ema nain 7. 14.2 Korum necesariu ba Konseilu maka 2/3 ka membru nain 5. 14.3 Prezidente sei lidera enkontru Konseilu nian, bainhira prezidente la marka prezensia, Konseilu sei hili prezidente ida molok hahu diskusaun kona-ba negósiu [atividade] ruma. 14.4 Membru Konseilu sira tenke hetan maizu menus loron 7 hodi hetan informasaun kona-ba kada reuniaun Konseilu nian. 14.5 KOnseilu sei hasoru malu hanesan baibain bainhira presiza atu halao servisu ARKTL nian, maibe iha kazu ruma labele kuran husi dala ida kada fulan rua. 14.6 Konseilu sei halao nia reuniaun dahauluk molok nia reuniaun nasionál jeral hodi organiza komisaun kongresu nasionál nian. 14.7 Kada membru ne ebé prezente iha reuniaun Konseilu nian iha direitu atu vota dala ida, bainhira iha kazu kona-ba númeru igual nia atu vota no kontra mosaun sensura, kordenadór jeral sei iha votu determinante.. Artígu 15 ELEISAUN BA MEMBRU KONSEILU NO ARKTL NIA PREZIDENTE 15.1. Membru Konseilu no Prezidente sei hili iha enkontru nasionál jeral nian husi vota maioria. 15.2. Membru baibain maka bele hili no vota iha eleisaun Konseilu ARKTL nian ka Prezidente ARKTL nian. 15.3. Nomeisaun sei halo liuhosi grupu diskusaun 15.4. Konseilu sei hili ba periodu tinan tolu, no sei kaer deit pasta ba period rua 15.5. Kordenadór jeral sei hela ba periodu tinan tolu no sei kaer pasta ba periodu rua. 15.6. Eleisaun sei halo iha enkontru jeral nasionál, iha moda justu no demkratiku nian nu udar Konseilu diriji Artígu 16 DEVER NO PÓDER KONSEILU NIAN 16.1. Membru Konseilu nia dever sira maka tuir mai ne e: 1.1. Atende ARKTL nia sorumutu, inklui maibe la limitadu ba, sorumutu Konseilu nian, enkontru nasionál jeral no enkontru sub komisaun ne ebé relevante. 1.2. Kontrola no jere servisu no asuntu ARKTL nian. 1.4. Halo atu ne ebé esensiál ba jestaun propriu ARKTL nia servisu no iha kontinuasaun ba ninia objetivu sira, nu udar haktu ur iha Artígu 5 1.5 Hato o relatoriu anuál ba iha reuniaun nasionál jeral ne ebé presiza, maibe partikularmente iha relasaun ho projetu spesiál sira. 16.2. Konseilu iha póder atu : 2.1. Emprega konseilu ezekutivu no determina sira ninia termu empregamentu 2.2. Halo kotratu ba konsultór sira ho osan ne ebé apropriadu 2.3. Afirmasaun asuntu politika no públisidade hodi ARKTL nia naran 11

2.4. Públika material sira hodi ARKTL nia naran 2.5. Buka peritu sira nia opiniaun relasiona ho problema ruma 2.6. Fó advokasia hodi Radio Komunidade nia naran ho Governu, ninia departementu no ajensia sira 2.7. Atu reprezenta Radio Komunidade iha Timor-Leste ho ajensia transmisaun no asosiasaun sira seluk, nasionál no internasionálmente 2.8. Buka suporta finanseiru husi Governu, NGO nasionál ka internasionál sira no fonte di ak sira seluk. 2.9. Investiga no inisia asaun apropriadu hothotu atu atinji objeitvu ARKTL nian, nu udar hatu ur iha Artígu 5. 2.10. Aprova aplikasaun sai sósiu estraordináriu no afiliadu nian KÁPITULU IV REUNIAUN NASIONÁL JERAL Artígu 17 PROSEDIMENTU BA REUNIAUN NASIONÁL JERAL 18.1. Reuniaun nasionál jeral tenke halao maizu-menus dala ida kada tinan tolu. 18.2. Membru hothotu iha direitu atu atende no rona, maibe membru baibian maka iha direitu atu vota. 18.3. Kada membru baibain sei hetan nomiasaun husi sira nia Konseilu nain rua atu vota no reprezenta membru sira iha reuniaun Nasioná jéral 12

Artígu 18 FUNSAUN NO PÓDER REUNIAUN NASIONÁL JERAL NIAN 19.1. Konseilu tenke relata kona-ba akuntabilidade, partikularmentu iha relasaun ho: Oinsa ARKTL nia objetivu sira, nu urdar hatu ur iha Artígu 5 serve ona; Konsolida relatóriu finansia nian Kordenadór nia relatóriu kona-ba sira ninia dever Relatóriu ruma kona-ba projetu partikular no relatóriu susesu kona-ba projetu futuru no planu atu atinji ARKTL nia objetivu sira nu udar haktuir iha Artígu 5. Hili Konseilu Ezekutivu ba period tuir mai KÁPITULU VI ALTERASAUN BA REGULAMENTU INTERNAL SIRA Artígu 19 Artígu sira husi Konstituisaun ne e bele aumenta ka altera hosi votu maioria 2/3. KÁPITULU VII PROVIZAUN MUDANSA NIAN NO ENSIRAMENTU Artígu 20 Bainhira implementa konstituisaun no regulamentu ida-ne e, no tuir mai provizaun no regulamentu sira, ne ebé kontraditóriu ho konstituisaun no regulamentu ne e la vale. Dili, 20 Outubru 2007 ARKTL nia Representante sira: Prezidente Plenaria Vise Sekretariu ( ) ( ) ( ) Augusto Pires Pedro de Oliveira Rita Barros Sasin 1 Sasin 2 ( ) ( ) 13