Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Similar documents
Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

CBA FAQs_TETUM

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

TransVieira

ETAN for UNTL

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

LHOxfamOJE3May2019te

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

DebateRai2Julhu2012

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

InflRD7te.pdf

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

TLDPMEconomia24Jul2014te

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

República Democrática de Timor-Leste

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Graphic2

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

LHSubPNOJE2018te

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Alkatiri4Feb2013en

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

LIA ULUK

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Tema Liturjia domingu daruak Adventu nian hato o apelu ida atu hasoru malu hikas ho Maromak, ba konversaun. Husi nia parte, Maromak nafatin prontu atu

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Konta Jeral Estadu 2011

Remembering the past Final Tetum

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

Nov-Dez 1

Mar-Abr 1

BriefingBankadaDez2018te

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Jun-Agos 1

Traditional justice workshop report _tetun_

GIA ESPIRITUÁL IHA DALAN KSOLOK NO GLÓRIA NIAN Jan-Mar 1

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

Mar-Abr 1

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

World Bank Document

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Akompañamentu joven Laura Vicuña nian Out-Dez 1

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Set-Dez 1

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

A9RA803.tmp

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Microsoft Word - wjureport125_t

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

Jan-Fev 1

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Referénsia lais ba aplikasaun tékniku xave sira iha manual tékniku CB-NRM Prepara hosi Projetu Jestaun Rekursu Naturál Sustentável Bazeia ba Komunidad

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

Lei te

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

DISCURSO DE

Transcription:

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Saida mak kankru susun ne e? 4 Saida mak ezame-médiku ba susun? 5 Rezultadus ezame-médiku ba susun 8 Halo eskolla ida benefísius no riskus posível hosi 11 ezame-médiku ba susun Saida deit mak sintomas hosi kankru susun nian? 14 Sé mak hau bele kontakta bainhira hau iha pergunta?15

Ita-nia hahilik rasik tantu hakarak atu halo ezame-médiku ba susun ka lae. Folletu ida-ne e atu ajuda ita hodi deside. Tansá mak Asisténsia Saúde no Sosiál (ASS) oferese ezamemédiku ba susun? ASS oferese ezame-médiku hodi salva vida hosi kankru susun nian. Ezame-Médiku halo ida-ne e hodi buka-hatene kankru susun nian iha kedas faze inísiu bainhira sira sei ki ik liu atu haree hetan ka sente. Ezame-médiku ne e la prevene ita hosi hetan kankru susun nian. Ezame-médiku ba susun nian ne e iha dunik riskus balun. Feto balun ne ebé tuir ezame-médiku sei diagnoza no hetan tratamentu ba kankru susun nian ne ebé selae karik nunka bele hetan, ka halo aat ba sira. Tansá mak hau konvidadu ba ezame-médiku ba susun? Feto hotu-hotu ho idade tinan 50 to o 70 konvidadu atu tuir ezame-médiku ba susun nian kada tinan 3. Karik ita idade liu ona 70, ita sei nafatin iha risku ba kankru susun nian. Maske ita sei la automátikamente hetan konvite ba ezame-médiku nian depoizde ita kompleta tiha tinan 70, maibé ita sei bele hetan ezamemédiku ba susun nian kada tinan tolu. Ita presiza husu ba ita-nia unidade lokál ba ezame-médiku nian hodi marka tempu ida atu hasoru.

Saida mak kankru susun ne e? Kankru susun nian komesa bainhira sélulas iha susun laran hahú atu sai boot iha maneira ida ne ebé la kontroladu no boot ba daudaun hodi forma kafuak ida (mós koñesidu hanesan tumor ida). Bainhira kankru ne e sai boot ba daudaun, sélulas ne e bele hada et ba parte seluk hosi isin-lolon nian no ida-ne e bele fó tebes ameasa ba moris. Kankru susun nian mak nu udár tipu kankru ne ebé komún iha Reinu Unidu. M a i z m e n u s feto 12,000 iha Reinu Unidu mak mate tanba kankru susun nian iha tinan-tinan. Sobrevivente hosi moras ne e melloradu ona hosi tempu ba tempu, no agora daudaun kala iha feto 3 hosi nain 4 ne ebé diagnoza ho kankru susun nian sei bele moris to o tinan 10. Ita-nia risku atu hetan kankru susun nian ne e aumenta bainhira ita sai ferik ba daudaun. Maizumenus 4 hosi kankru susun 5 ne ebé hetan iha feto sira idade tinan 50 ba leten. Maioria feto sira ne ebé ho kankru susun nian laiha istória família ida ba moras ne e. 4

Saida mak ezame-médiku ba susun? Ezame-médiku ba susun uza teste raiu-xís ida hanaran mamograma ida hodi ezamina susun ba sinál sira kankru nian. Nia bele deteta kankru sira ne ebé mak ki ik liu atu haree hetan ka sente. Saida mak sei akontese karik hau hili atu hetan ezame-médiku ba susun? Bainhira ita to o bá iha unidade ezame-médiku ba susun nian, funsionáriu sira sei verifika ita-nia detalles no husu ita kona-ba problemas susun nian ruma ne ebé ita hetan ona. Karik ita iha perguntas ruma, halo favór husu. Mamogramas ne e hala o hosi feto sira ne ebé hanaran mamógrafus. Atu hetan mamograma ida, ita tenke kolu ropa to o iha kanotak. Entaun sei fasil liu atu hatais saia ka kalsanaruk envezde hatais vestidu. Uluknana in mamógrafu sei esplika saida mak sei akontese. Hafoin nia sei orienta ita hodi tau ita-nia susun ba iha mákina mamograma nian no hatún plaka plástiku ida ba ita-nia susun hodi hatetuk. Ida-ne e ajuda hodi mantein ita-nia susun iha fatin no hetan raiu-xís ne ebé klaru. Mamógrafu sei normalmente sei hasai raiu-xís rua ba susun ida-idak ida hosi leten no ida hosi sorin. Nia sei ba hamriik iha ekrán ida nia kotuk bainhira hasai raiu-xís. Ita tenke mantein nafatin ita-nia pozisaun ba segundu balun iha kada momentu. Enkontru ne e tomak lori tempu menus hosi oras sorinbalu no mamograma ne e lori minutu balun deit. 5

Mákina mamografia dijitál 6

Saida mak ita sente bainhira foti mamografia? Foti mamografia ne e bele sai dezkonfortável, no feto balun sente katak ne e moras. Normalmente, kualkér moras ruma sei lakon lailais deit. Halo favór telefone ba ita-nia unidade ezame-médiku ba susun nian molok ita atu mai marka enkontru karik: Ita iha defisiénsia fízika ida ka susar atu sa e eskada, hodi nune e ita-nia unidade ezame-médiku nian bele halo preparasaun ruma ne ebé nesesáriu ba ita; Ita iha implantes ba susun, normalmente ita sei bele hetan mamograma ida maibé halo favór fó-hatene antes ba pesoál ezame-médiku nian; Ita foin hetan mamograma foin lailais ne e, ka isinrua hela ka fó-susu hela, tanba sei akonsella ita atu adia ezame-médiku ba susun nian; ka ita presiza intérprete/durubasa ida. 7

Rezultadus ezame-médiku ba susun Ita sei simu karta ida kona-ba ita-nia rezultadus ezame-médiku ba susun nian iha semana 2 nia laran konta hosi ita-nia loron konsulta nian. Rezultadus ne e mós sei haruka ba ita-nia KJ. Maioria feto sira sei hetan rezultadu ida normál Iha maizumenus feto 96 hosi kada 100 ne ebé tuir ezame-médiku mamograma nian sei la hatudu sinál ba kankru nian -- ida-ne e rezultadu ida normál. Keta haluha katak kankru ne e bele dezenvolve entre mamogramas, ne e-duni fó-hatene lailais kedas ba ita-nia KJ karik ita nota mudansa ruma ba ita-nia susun. Feto balun sei presiza teste balun tan tanba sira iha rezultadu ida anormál Karta rezultadus nian bele hateten katak ita presiza halo testes balun tan tanba mamograma ne e haree ba anormál. Maizmenus iha feto nain 4 hosi 100 mak husu ona atu fila hikas hodi halo testes balun tan depoizde ezame-médiku. Hosi feto nain 4 ne e, 1 sei bele deteta katak hetan kankru. Sira seluk sei lahetan kankru no sei simu fali konvites ba ezamemédiku nian kada tinan 3. Karik bolu fali ita atu halo testes balun tan, ita karik sei hetan ezame ba susun, hetan tan ezame mamogramas no ultrasón nian. Ita mós karik sei hetan biópsia ida, ne ebé mak bainhira hasai amostra ki ik ida hosi ita-nia susun ho daun ida hodi bele ezamina ho mikroskópiu. Normalmente ita sei hetan ita-nia rezultadus iha semana ida nia laran. Okazionalmente feto sira sei presiza mamograma ida tan molok sira hetan sira-nia rezultadu Dalaruma problemas tékniku nian signifika katak mamograma ne e ladún klaru atu lee. Karik ida-ne e akontese, sei husu ba ita atu hetan fali mamograma ida hodi bele hetan imajen ida klaru liu ba ita-nia susun.

Saida mak akontese ba feto nain 100 kadavés sira halo ezame-médiku ba susun? Feto 100 halo ezame-médiku ba susun Feto 96 hetan rezultadu normál Feto sira-ne e sei simu konvite tuirmai hodi halo ezamemédiku ba susun kada tinan 3 Feto 3 Lahetan kankru Feto 1 Diagnoza hetan kankru 9

Karik deskobre katak ita hetan kankru susun nian, ne e tantu bele lá os-invazivu ka invazivu Kankru susun lá os-invazivu Maizumenus feto 1 hosi 5 ne ebé diagnoza ho kankru susun nian liuhosi ezame-médiku sei hetan kankru lá os-invazivu. Ida-ne e signifika katak iha sélulas kankru nian iha susun, maibé sira-ne e hetan deit iha dadalak (tubu) susubeen nian no seidauk hada et. Ida-ne e mós hanaran karsinoma duktál iha situ [ductal carcinoma in situ] (DCIS). Iha feto balun, sélula kankru nian hela deit iha dadalak laran. Maibé iha sira seluk nia sei habelar ba (invade) susun sorisorin iha futuru. Médiku sira labele hatene loloos karik kankru susun lá os-invazivu ne e sei habelar ba iha susun sorisorin ka lae. Kankru susun invazivu Maizumenus feto nain 4 hosi 5 ne ebé diagnoza ho kankru susun liuhosi ezame-médiku sei hetan kankru invazivu. Ida-ne e mak kankru ne ebé moris hosi dadalak susubeen nian no ba iha susun sorisorin. Maioria hosi kankru susun invazivu nian ne e sei hada et ba parte seluk hosi isin-lolon nian karik husik deit no la halo tratamentu. Dadalak susubeen normál Kankru susun lá os-invazivu Kankru susun invazivu Tratamentu ba kankru susun Tantu ita-nia kankru ne e invazivu ka lá os invazivu, sei oferese tratamentu no kuidadu ba ita hosi ekipa ne ebé kompostu hosi espesialistas ba kankru susun nian. Tratamentu ne e provável atu inklui sirurjia (ne ebé bele signifika masektomia ida), terapia ormonál, rádioterapia no posivelmente mós kimioteropia. Tratamentu hirak-ne e bele kauza efeitus sekundárius ne ebé grave ba tempu naruk. 10

Halo eskolla ida benefísius no riskus posível hosi ezame-médiku ba susun Ita-nia hahilik rasik karak hakarak atu halo ezame-médiku ba susun ka lae. Iha razaun barabarak tansá mak feto sira deside tantu hakarak atu halo ezame-médiku ka lae. Atu ajuda ita hodi deside, ami inklui ona informasaun kona-ba benefísius no riskus posível. Ezame-médiku ne e salva vida hosi kankru susun nian Moris hetan salvasaun tanba kankru sira-ne e diagnoza no hetan tratamentu sedu liu duké bainhira lahó ezamemédiku. Ezame-médiku ne e buka-hatene kankru susun nian ne ebé sei nunka bele halo aat ba feto ida Feto balun sei diagnoza no hetan tratamentu ba kankru susun nian ne ebé selae karik nunka bele deskobre no sei la fó tebes ameasa ba moris. Ida-ne e mak risku prinsipál hosi ezame-médiku nian. Médiku sira lá os sempre bele hatene loloos karik kankru susun nian ida diagnoza ne e sei kontinua hodi fó tebes ameasa ba moris ka lae, ne e-duni sira oferese tratamentu ba feto hotu-hotu ne ebé ho kankru susun nian. Ida-ne e signifika katak feto balun sei oferese ho tratamentu ne ebé sira la presiza. 11

Tetu benefísius no riskus posível hosi ezame-médiku ba susun Mosu debate kona-ba ema hira nia vida mak konsege salva ona liuhosi ezame-médiku ba susun nian no feto nain hira mak diagnoza ho kankru sira ne ebé mak nunka bele fó ameasa ba moris. Númeru sira iha pájina tuirmai ne e mak estimativas di akliu hosi grupu espesialistas ida ne ebé revee ona evidénsia ne e. 12

Salva vida hosi kankru susun nian Ezame-médiku ne e maizumenus salva ema 1 nia vida hosi kankru susun nian ba kada feto nain 200 ne ebe halo ezame. Ida-ne e tau hamutuk to o maizumenus ema nain 1,300 nia vida mak salva hosi kankru susun nian kada tinan iha Reinu Unidu. Hetan kankru sira ne ebé mak sei la halo aat ba feto ida Maizumenus feto nain 3 hosi nain 200 ne ebé ezaminada kada tinan 3 hosi idade tinan 50 to o 70 mak diagnoza ho kankru ida ne ebé mak karik sei nunka bele deskobre bainhira lahó ezame-médiku no sei nunka bele fó tebes ameasa ba moris. Ida-ne e tau hamutuk to o maizumenus kada tinan iha feto nain 4,000 iha Reinu Unidu mak simu tratamentu ne ebé sira la presiza. Iha jerál, ba kada feto 1 ne ebé sira-nia moris salva ona hosi kankru susun nian, kala iha feto nain 3 mak diagnoza ho kankru ida ne ebé nunka sei bele fó tebes ameasa ba moris. Peskizadór sira koko buka daudaun maneiras ne ebé di akliu atu hateten feto sira ne ebé loos mak iha kankru susun ne ebé sei fó tebes ameasa ba moris no feto hirak ne ebé loos mak iha kankru ne ebé la fó amaeasa ba moris. Ezame-médiku ba susun nian iha riskus seluk? Maioria feto sira ne ebé simu rezultadu ida anormál ba ezamemédiku nian ne e konsege deskobre katak laiha kankru susun nian. Feto hirak-ne e esperimenta preokupasaun deznesesária no balun sente dezkonfortu ne ebé afeta sira-nia kapasidade atu halo sira-nia atividades normál loroloron nian iha momentu ne e. Raiu-xís bele raru tebes atu kauza kankru. Hetan mamogramas kada tinan 3 durante tinan 20 nia laran ne e iha posibilidade ki ik tebes atu hasa e xanse atu hetan kankru iha feto ida nia vida. Raramente, ezame-médiku ba susun nian bele la deteta kankru. Nia bele deteta maioria kankru susun nian, iha kazu katak ezamen ne e la-detekta kankru maibé kiik tebes hanesan iha feto 1 hosi feto 2,500 ne ebé ezaminada. 13

Saida deit mak sintomas hosi kankru susun nian? Karik ita koñese oinsá ita-nia susun baibain haree bá no sente, sei provável liu ba ita atu deteta mudansa ruma ne ebé bele sai nu udár sinál ba kankru susun nian. Ida-ne e importante mezmu bainhira ita ba tuir ona ezame-médiku ba susun. Buka-hatene sinál sira tuirmai: Kafuak ida ka sente mahar iha susun. Mudansa ida iha susun-matan. Susun-matan bele dada an tama ba iha susun laran, ka muda iha forma. Ita bele hetan namean ne ebé halo susun-matan haree bá mean no naksikit, ka iha raan ka fluidu seluk mak sai hosi susun-matan. Mudansa ida kona-ba oinsá susun ne e sente ka nia aparénsia. Bele sente todan, manas ka lahanesan, ka isin-kulit bele haree hanesan kuak. Susun nia tamañu no forma bele iha mudansa. Moras ka dezkonfortu iha susun ka kalilin. Bubu ka kafuak ida iha kalilin. Karik ita hetan mudansa ruma ba ita-nia susun, ita tenke marka enkontru ida atu harosu malu ho ita-nia KJ lailais kedas. Karik ita lahetan kankru. Maibé karik ita hetan, diagnoza no hetan tratamentu iha kedas faze inísiu nian bele signifika katak provável liu ba ita atu sobrevive kankru susun nian. Saida mak akontese ba hau-nia mamogramas depoizde ezame-médiku? Irlanda Norte nia Programa Ezame-médiku ba Susun sei rai ita-nia mamogramas pelumenus durante tinan 8. Hirak-ne e rai ho seguru tebes. Programa ezame-médiku nian ne e regularmente verifika rejistrus hodi garante katak servisu sira sai di akliu kuantu posível. Funsionáriu sira iha partes seluk hosi servisus saúde nian karik presiza atu haree itania rejistrus ba ida-ne e, maibé ita-nia rejistrus ne e sei fahe deit ba ema sira ne ebé presiza duni atu haree buat hirak-ne e. Karik ita presiza atu hatene rezultadus hosi kontrole regulár hirak-ne e, ita bele kontakta itania unidade lokál ba ezame-médiku nian. 14

Sé mak hau bele kontakta bainhira hau iha pergunta? Karik ita iha perguntas kona-ba ezame-médiku, halo favór kontakta ita-nia unidade lokál ezame-médiku ba susun nian. Karik ita hakarak atu ko ali ho ema ruma kona-ba karik atu hetan ezame-médiku ba susun, ita-nia KJ bele ajuda. Hamutuk, ita bele tetu benefísius no riskus posível, hodi ajuda ita deside. Ita bele hetan informasaun detalladu liu kona-ba ezame-médiku ba susun, inklui fontes ba evidénsia ne ebé uza hodi hakerek folletu ida-ne e iha: Irlanda Norte nia Programa Ezame-médiku ba Susun www.cancerscreening.hscni.net Programa Ezame-médiku ba Susun NHS www.cancerezame-médiku.nhs.uk/breastscreen Eskolla Informadu kona-ba Ezame-médiku Kankru www.informedchoiceaboutcancerezame-médiku.org Ita mós bele haree katak website karidade nian sira tuirmai ne ebé fornese informasaun útil kona-ba ezame-médiku ba susun. Cancer Research UK (Peskiza Kankru Reinu Unidu) -- cruk.org Healthtalkonline -- healthtalkonline.org Breakthrough Breast Cancer (Hakotu Kankru Susun) -- breakthrough.org.uk Breast Cancer Campaign (Kampaña Kankru Susun) -- breastcancercampaign.org Breast Cancer Care (Kuidadu Kankru Susun) -- breastcancercare.org.uk Karik ita hakarak folletu ida-ne e iha lian sira seluk ka formatus alternativa, vizita ba www.cancerscreening.hscni.net ka kontaktu ba ita-nia eskritóriu ezame-médiku lokál nian. 15

01/14 Folletu ida-ne e dezenvolve hosi Informed Choice about Cancer Screening (Eskolla Informadu kona-ba Ezame-médiku Kankru) ekipa independente ida hosi peritus informasaun nian iha King s Health Partners, ho konsellu no apoiu ba hakerek nian hosi Cancer Research UK (Peskiza Kankru Reinu Unidu). Ne e adaptadu atu uza iha Irlanda Norte hosi Public Health Agency (Ajénsia Saúde Públika). Liuhosi konsulta públiku ida, membrus 1000 resin hosi públiku nian fó ona kontribuisaun hodi dezenvolve aproximasaun ba informasaun kona-ba Programas Ezame-médiku Kankru NHS. Organizasaun sira tuirmai ne e mak suporta konsultasaun. Beating Bowel Cancer (Manán hasoru Kankru Kólon), BME Cancer Communities (Komunidades Kankru BME), Bowel Cancer UK (Kankru Kólon Reinu Unidu), Breakthrough Breast Cancer (Hakotu Kankru Kólon), Breast Cancer Campaign (Kampaña Kankru Susun), Breast Cancer Care (Kuidadu Kankru Susun), Cancer Research UK (Peskiza Kankru Reinu Unidu), Independent Cancer Patients Voice (Lian Independente hosi Pasientes Kankru), Jo s Cervical Cancer Trust (Jo nia Fundasaun Kankru Sérviku) no mós the Patient Information Forum (Forum Informasaun Pasiente). Informasaun iha folletu ida-ne e uza rekomendasaun sira hosi sidadaun sira júri ida ne ebé kompostu hosi feto nain 25 kona-ba oinsá atu aprezente benefísius no riskus posível hosi ezamemédiku ba susun nian. www.informedchoiceaboutcancerezame-médiku.org Finansiadu hosi Programas Ezame-médiku Kankru NHS. Public Health Agency 12 22 Linenhall Street Belfast BT2 8BS Tel: 028 9032 1313 www.publichealth.assni.net www.cancerscreening.hscni.net