Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Similar documents
ViolasaunAmbientalDec2018pptx

LHOxfamOJE3May2019te

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

ETAN for UNTL

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

CBA FAQs_TETUM

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

BriefingBankadaDez2018te

TLDPMEconomia24Jul2014te

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

InflRD7te.pdf

República Democrática de Timor-Leste

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

DebateRai2Julhu2012

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

TransVieira

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

LIA ULUK

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

LHSubPNOJE2018te

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

World Bank Document

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Konta Jeral Estadu 2011

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Traditional justice workshop report _tetun_

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Alkatiri4Feb2013en

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

QUARTERLY REPORT

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

FretilinOGE19-21Dez2018te

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Deklarasaun Politika CNRT

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

DISCURSO DE

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Microsoft Word - wjureport125_t

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Índise! Introdusaun 1 TIMOR LOROSA E INFORMASAUN FOUN Marsu 2000! Situasaun Humanitaria.2 " Lori Fila Refujiadu Sira " Distribuisaun Hahán " Uma atu H

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

World Bank Document

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

LH konaba PAN Fome Zero

Remembering the past Final Tetum

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

Transcription:

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e suporta husi povu Amerikanu liu husi Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID) no Embaxada Finlandia iha Jakarta. Visaun husi autor sira ne ebé expresa iha publikasaun relatoriu sira ne e la reprezenta vizaun husi Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID) no Embaxada Finlandia. Website: www.fundasaunmahein.org 1

2

Kontiudu Sira Intrudusaun 3 Metodolijia 4 Sosializasaun: komunidade la informadu 4 Pro Kontra Husi Komunidada 6 Estudu Komparativu Ka Vizita iha Australia? 6 Konkluzaun 7 Rekomendasaun 7 Bibliografia 8 3

Introdusaun Introduz tiha ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) no programa V Governu Konstitusional atu transforma Timor-Leste nia ekonomia ho baixos rendementos ba rendementu médio altos. 1 Visaun PEDN mos dehan katak to o 2030 Timor-Leste sei iha ekonomia moderna no diversifikada. Agrikultura subsistensia sei lakon hotu hodi haburas fali ekonomia komersial ne ebé mai husi produsaun rekursu natural. 2 Portantu Ministru Petroliu no Rekursu Minarai (MPRM), Alfredo Pires hateten Timor-Leste nia rekursu natural maka petroliu, gas no mineral seluk hanesan metaliku (ouru, manganés, kobre no sira seluk tan) no non-metaliku (rai-henek no fatuk). Governu identifika ona natural oin-oin ne ebé iha no sei dezenvolve iha tempu oin mai. 3 Sorin seluk Diretúr Departamentu Asia Pasífiku Anoop Singh hateten, rikusoin Timor-Leste nia la os deit mina no gas maibe natureza furak husi nasaun ida ne e haksumik hela iha rekursu natural oin-oin ne ebé estadu seidauk dezenvolve. Kuandu estadu dezenvolve ho diak rekursu natureza hirak ne ebé iha Timor-Leste bele hetan fundu (osan) ne ebé la os uza ba loron ida deit maibe sei iha osan barak ba tempu naruk. 4 Nune e Timor-Leste hahu dadaun ona dezenvolve rekursu natural sira ne e. Iha loron 09 Marsu enkontru Konsellu Ministru aprova ona fabrika semente ne ebé atu loke iha area Caisido, Suku Tirilolo, Distritu Baucau. Objetivu industria semente ne e, atu diversifika ekonomia Timor-Leste nian tuir visaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimento Nasional 2011-2030. Kompania BGC no Swan Energy husi Perth Australia maka sai investór ba fabrika semente ne ebé sei implementa iha Janeiru 2015. 5 Governu liu husi Ministeriu Petroliu no Rekursu Minarai, nia departementu Instituto Peskiza Geolojia (IPG) hahu ona estudu viabilidade no teste sampel ba fatuk. Inklui ekipa Inter- Ministerial husi MPRM hala o ona sosializasaun dala rua iha Caisido. Maibe Komunidade afetadu seidauk iha serteza informasaun kona-bá fabrika semente nia impaktu. Jeografikamente Caisido hela iha suku ne e nia klaran no besik iha aero portu Baucau. Suku Caisido baliza direta ho suku Bahu, Caibada, Triloka, inkliu suku Gariuai iha Sub-Distirtu Baucau Vila, Distritu Baucau. 6 Nune e mos suku Caisido iha aldeia haat maka aldeia Parlamento, Lialai-Lesu, Oso-Wa no Caisido. 1 RDTL. (2011). Timor Leste nian Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional 2011-2030. Paj.12. 2 RDTL. (2012. Agostu. 26). Programa V Governu Konstitusional Nian, Legislatura 2012 2017. Paj.44. 3 RDTL. (2010. Marsu. 03). Rekursu Naturál sira Timor-Leste nian - Sá ida mak atu halo ho petróliu, ho gás no ho minerál sira ne ebé mak iha país nia laran. http://timor-leste.gov.tl/?p=2186&an=1&lang=tp 4 Lay. (2013. Setembru. 19). Kuaze 80%, Tl Depende Ba Industria Petroliferu. http://jornal.suara-timorlorosae.com/kuaze-80-tl-depende-ba-industria-petroliferu/ 5 Vas. (2014. Marsu. 25). Timor-Leste sei Hari i Fabrika Semente. Jornal Timor Post. 6 RDTL. (2010). Sensus Fo Fila Fali. Suku Tirilolo. 4

Fundasaun Mahein (FM) nia hare katak fabrika semente ne e nu udar alternativu ba dezenvolvimentu nasional no rezolve problema dezempregu. Tanba fabrika semente ne e sei hamosu postu serbisu rihun tolu durante faze konstrusaun no postu serbisu rihun ida bainhira produsaun hahu ona. 7 Maibe iha mos tentativa balu ne ebé presiza toma atensaun husi Governu atu buka solusaun adekuadu hodi evita tensaun konflitu ne ebé dadaun ne e subar an hela ho planu fabrika semente ne e rasik. Metodolojia Relatoriu ida ne e la os atu dezafia planu dezenvolvimentu fabrika semente iha Caisido. Maibe halo análiza ba impaktu fabrika semente hodi loke espasu ba debate públiku no buka solusaun adekuadu ba tentativa balu relasiona planu hari i fabrika Semente ne e rasik. Metodu ne ebé adopta iha relatoriu ne e mai husi diskusaun sira iha ekipa peskizador FM nia ho metodu Security Sector Discussion SSD. Halo intervista pesoal ba komunidade afetadu, juventude, lia Na in no lider komunitariu. Inklui observasaun direta ba area identifikadu fabrika semente, no mos halibur relatoriu balu ne ebé relavante hodi análiza ba estudu ida ne e. Konklui iha relatoriu ida ne e maka FM nia rekomendasaun ba autoridade kompotente sira. Sosializasaun: komunidade la informadu Prosesu implementasaun fabrika semente dadaun ne e iha fase sosializasaun no estudu viabilidade. Inisiu loron 05 fulan Marsu 2014, Ministeriu Petroliu no Rekursu Minarai ho Kompania Investor hahu ona sosializasaun no halo abertura ba perfurasaun fabrika semente iha Caisido. Iha diskursu Ministru Alfredo Pires hateten Timor-Leste haburas ona panorama husi panorama hirak iha mundu ne ebé favorese liu ba investimentu ho nivel impostu ne ebé ki ik liu iha rejiaun no Timor-Leste nakloke ba negosiu sira hodi hari i fabrika semente iha Caisido. 8 Iha konsultasaun dahuluk ne e Governu no Kompania la esplika kle an kona-bá polítika Estadu nia ba rai, meiu ambiente liu-liu fabrika semente nia impaktu ba komunidade afetadu ne e saida. Governu ko alia maka industria semente ne e nia diak deit no haluha tiha atu ko alia fabrika semente ne e nia impaktu negativu. Maibe so esplika deit iha nivel polítika ho linguazen ne ebé a as hodi kria konfuzaun iha komunidade afetadu sira. Governu hateten fabrika semente ne e la hamosu deit industria produsaun semente nian ba prazu naruk, maibe mos atu hamosu postu serbisu no fo biban foun ba ema rihun resin atu empregu iha feriferia. 9 Komunidade afetadu duvida hela kona-bá postu serbisu ne e, sei maka atu serbisu komunidade afetadu ka ema tekniku kompañia nia maka atu serbisu. Seidauk iha esplikasaun ida kle an husi parte kompetente ba komunidade afetadu sira. 7 Ki. (2014. Fevereiru. 02). Investimentu ho Osan Millaun Resin atu Hari i Fabrika Semente. Jornal Independenti. 8 Ibid 9 Ki. (2014. Fevereiru. 18). Investimentu ho Osan Millaun Resin atu Hari i Fábrika Simentu. Jornal Independenti. 5

Iha loron 09 Maiu Ekipa Konjunta Inter-Ministerial Distritu Baucau kontinua halo sosializasaun ba komunidade afetadu fabrika semente iha Caisido. FM nia observasaun direta iha sosializasaun refere nota katak reprezentante Governu no Kompañia investor ne ebé hala o sosializasaun seidauk garante informasaun ba komunidade afetadu. Komunidade afetadu ejizi ba Governu no kompañia investor atu fahe informasaun ida lolos hodi nune e sira bele hatene fabrika semente ne e impaktu positivu no negativu. Kompañia hateten hari i fabrika semente iha Caisido ne e imi povu maka deside. Kompanñia sei la dudu komunidade nia to os, kintal, uma hela fatin no fatin kultura lulik sira, sekarik sukat maka kona, kompañia sei ses no uza deit maka fatin mamuk. 10 Maibe iha sosializasaun daruak komunidade balu kestiona kona-bá bairo foun ne ebé atu loke iha Caisido ne e se maka atu hela, komunidade afetadu ka funsionariu industria semente maka atu hela. 11 Nune e komunidade afetadu sira hateten lakohi muda sai husi hela fatin ba Bairo Foun ne ebé seidauk klaru atu hari i iha Caisido ka iha fatin seluk. Razaun estatuta rai iha Timor-Leste problematiku hela no lakohi sai vitima ba dezenvolvimentu. 12 Komunidade balu aumenta katak sei hakru uk no respeitu ba kultura no lakohi lakon nia kultura. Iha parte seluk komunidade afetadu husu atu labele ko alia deit fabrika semente nia impaktu negativu ne e laiha, maibe tenki hatudu Estudu Analiza Ambiental. Komunidade afetadu kestiona ida ne e wainhira ofisial Meiu Ambiente Distritu Baucau ne ebé hateten durante observasaun ba iha Industria produsaun semente iha Australia, sira la hare fabrika semente nia impaktu ambiental. 13 Hanesan komunidade afetadu Filipe da Costa pergunta ba diretúr Meiu Ambiente Distritu Baucau atu labele ko alia deit fabrika semente nia impaktu laiha, maibe tenki hatudu faktus Estudu Analiza Ambiental hodi bele hatene nia impaktu lolos. Durante diskusaun komunidade afetadu fabrika semente kestiona maka as kona-bá vantajen no dezvantajen ba komunidade wainhira fabrika ne e implementa. Maske sosializasaun dala rua ona maibe komunidade afetadu seidauk iha serteza informasaun kona-bá fabrika semente. Administradora Sub-Distritu Baucau hateten prosesu konsultasaun ne e nu udar inisiu no sosializasaun ba komunidade afetadu kontinua la o ba suku sira ne ebé afetadu. 14 Portantu fabrika semente ne e sei kobre suku 6 (neen) maka; Suku Caibada, Bahu, Bucoli, Gariuai, Triloka inklui Suku Tirilolo rasik ne ebé kobre aldeia hat iha Kaisdiu. 15 10 Da Silva. Duarte (2014. Maiu 08). Lia Na in Suku Tirilolo. Intervista Pesoal. 11 Belo Asis. Eusebio. ( 2014. Maiu 08). Komunidade afetadu Fabrika Semente. Intervista Pesoal. 12 Da Costa. Armindo. (2014. Maiu.09). Komunidade Afetadu Hato o nia Preokupasaun Durante Sosializasaun iha Caisido. 13 Apresentasaun Diretúr Meiu Ambiente Distritu Baucau iha sosializasaun loron 09 Maiu 2014 iha Caisido Distritu Baucau. 14 Esplikasaun Administradora Sub-Distritu Baucau Wainhira hala o Sosializasaun iha Caisido 09 Marsu 2014. 15 Da Costa Belo. Ricardo. (2014. Maiu. 08). Sefe Suku Tirilolo. Intervista Pesoal. 6

FM nia hanoin Governu no kompañia tenki halo dialogu aberta ho komunidade afetadu sira no fahe informasaun ida ne ebé kredivel atu komunidade sira iha esperansa ba dezenvolvimentu. Nune e prosesu dezenvolvimentu ne ebé la o labele marjinaliza komunidade sira. Pro Kontra Husi Komunidade FM nia observasaun iha area identifikadu nota katak komunidade afetadu fabrika semente iha hela pro kontra kona-bá planu implementasaun fabrika semente. Komunidade balu aseita fabrika semente ho esperansa ida katak bele loke kampu serbisu hodi garante vida moris. Fabrika semente ne e importante tebes ba povu Caisido tanba sei fornese kampu serbisu ba komunidade sira ne ebé durante ne e susar atu hetan osan hodi hadia vida ekonomia. 16 Komunidade balu lakohi simu fabrika semente atu loke iha sira nia rai ho razaun ne ebé diferente. Komunidade afetadu Agostinho Belo hateten ba area jeral Estadu bele uza ba fabrika semente maibe rai privadu sei lakohi atu kontribui. 17 Nune e mos Marcelino Belo hateten sei la fo ulun ba se deit atu loke fabrika semente rai Caisido. Tanba rai Caisido nu udar rai istoria ne ebé kesi metin ho kultura ne ebé lulik tebes lakohi para fabrika sementi mai fahe tiha fali ami. 18 FM nia observasaun indentifika katak iha tendensia maka as kona-bá disputa rai iha Caisido. Iha ne ebé komunidade rai na in deklara katak lakohi simu no sei la autoriza fabrika semente atu loke iha rai Caisido. 19 Maibe autoridade lokal balu hateten fabrika semente atu loke ka laloke ne e komunidade Caisido tomak tur hamutuk maka deside. Iha Caisido kultura maka iha na in maibe kona-bá rai ema hotu iha direitu ba na in komunidade ne ebé moris iha ne e lei fo garante nia direitu na in ba rai. 20 Estudu Komparativu Ka Vizita iha Australia? Depois halo tiha abertura ba estudu viabilidade perfurasaun semente iha Caisido. Governu liu husi Ministeriu Petroliu no Rekursu Minarai nia ekipa ida ba hala o estudu komparativu iha Australia. Delegasaun ne e kompostu husi ema Na in 20 husi nasional no 20 husi Ekipa Distritu Baucau ne ebé kompostu husi Administrador Distritu no Sub-Distritu, Teras e propriedade, Meiu Ambiente, Xefi Suku, Xefi Aldeia no Lia Na in sira hodi hare diretamente fabrika semente nia impaktu. Nune e mos ekipa delegasaun ba estudu komparativu iha Australia la iha informasaun kle an kona-bá impaktu fabrika semente. Ekipa delegasaun ne ebé husi Distirtu Baucau ne ebé kompostu husi Administrador Sub-Distritu, Xefi Suku, Xefi Aldeia, Lia Na in, Polisia, Diretúr 16 Da Silva. Duarte. ( 2014. Maiu. 09). Lia Na in Suku Caisido. Intervista Pesoal. 17 Komunidade Afetadu Hato o Sira nia Preokupasaun Durante Sosializasaun daruak iha Caisido Loron 09 Marsu 2014. 18 Belo. Marcelino. (2014. Maiu. 26). Komunidade afetadu no Rai Na in Wai-Hau no Wai-Luo. Intervista Pesoal 19 Ibid 20 Da Silva. Duarte. ( 2014. Maiu. 09). Lia Na in Suku Caisido. Intervista Pesoal. 7

Teras Propriedade, no Diretúr Meiu Ambiente hateten katak durante sira nia observasaun iha industria fabrika semente iha Australia sira la hare produsaun fabrika semente ne e nia impaktu negativu. Tanba hare deit produsaun simenti ne ebé prontu ona, iha hotu uma laran no fabrika semente ne e nia impaktu ambiental ba komunidade afetadu la iha. 21 Karik ida ne e nu udar politika Governu nian ne ebé aplika ona antes hari i projeitu bo ot ruma no loke industria semente iha Timor-Leste, maka tenki lori autoridade lokal sira, Xefi Suku, Xefi Aldeia no Lia Na in ba uluk estudu komparativu. FM nia konkluzaun ba informasaun sira husi autoridade lokal no ofisial Governu lokal nian katak ne e la os estudu komparativu portantu halo estudu presiza involve komponente tekniku sira ho análiza husi parte hotu-hotu liu-liu impaktu sira ba komunidade no aspetu sosial, ekonomiku no ambiental nian. Konkluzaun FM nian konkluzaun katak iha tendensia maka as tebes ba disputa rai entre komunidade iha ne ebé komunidade sira pro-kontra ba implementasaun fabrika semente no komunidade minoria nu udar rai na in. Portantu iha iha sosializasaun ne ebé halo husi ofisial Governu sentral no lokal la konsidera komunidade sira nia lian no preokupasaun. Nune e mos komunidade sira la iha informasaun kle an kona-bá impaktu fabrika semente ne e rasik, iha ne ebé hahu sosializasaun no vizita iha Australia la hare kona-bá impaktu ba komunidade ne e saida. Portantu komunidade sira kestiona kona-bá impaktu ambiental, sosial no ekonomiku iha ne ebé sira lakohi sai vitima no bainaka iha sira nia rain rasik. Rekomendasaun 1. FM rekomenda ba Ministeriu Petroliu no Rekursu Minarai ho nia Ekipa Inter-Ministerial atu halo sosializasaun kle an ba komunidade sira antes implementa fabrika semente iha Caisido. 2. FM Rekomenda ba Ekipa Konjunta Distrital no kompañia atu esplika klaru ba komunidade sira kona-bá impaktu ambiental husi fabrika semente hodi nune e komunidade iha serteza informasaun. 3. FM Rekomenda ba Governu no Kompania atu kria akordu kontratu ho komunidade ne ebé legalizadu atu nune e bele garante komunidade nia moris iha futuru. 21 Da Silva. Duarte. ( 2014. Maiu. 09). Lia Na in Suku Caisido. Intervista Pesoal. 8

Bibliografia Asis Belo. Eusebio. (2014. Abril. 2014). Komunidade Afetadu. Intervista Pesoal. Belo. Marcelino. (2014. Maiu. 26). Komunidade afetadu no Rai Na in Wau-Hau no Wai-Luo. Intervista Pesoal Da Silva. Duarte (2014. Maiu.08). Lia Na in Suku Tirilolo. Intervista Pesoal. Da Costa. Armindo. (2014. Maiu.09). Komunidade Afetadu Hato o nia Preokupasaun Durante Sosializasaun iha Caisido. Da Costa Belo. Ricardo. (2014. Maiu. 08). Sefe Suku Tirilolo. Intervista Pesoal. Da Costa. Cancio. (2014. Maiu. 08). Xefi Aldeia Hau-Robu. Intervista Pesoal. Desá. Domingos. (2014. Maiu. 08). Komunidade Uani-Uma. Intervista Pesoal. RDTL. (2011). Timor Leste nian Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional 2011-2030. Paj.12. RDTL. (2012. Agostu. 26). Programa V Governu Konstitusional Nian, Legislatura 2012 2017. Paj.44. RDTL. (2010). Sensus Fo Fila Fali. Suku Tirilolo. RDTL. (2010. Marsu. 03). Rekursu Naturál sira Timor-Leste nian - Sá ida mak atu halo ho petróliu, ho gás no ho minerál sira ne ebé mak iha país nia laran. http://timorleste.gov.tl/?p=2186&an=1&lang=tp Ki. (2014. Fevereiru. 02). Investimentu ho Osan Millaun Resin atu Hari i Fabrika Semente. Jornal Independenti. Lay. (2013. Setembru. 19). Kuaze 80%, Tl Depende Ba Industria Petroliferu. http://jornal.suaratimor-lorosae.com/kuaze-80-tl-depende-ba-industria-petroliferu/ Vas. (2014. Marsu. 25). Timor-Leste Sei Hari i Fabrika Semente. Jornal Timor Post. 9