DISCURSO DE

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

República Democrática de Timor-Leste

Konta Jeral Estadu 2011

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

InflRD7te.pdf

BriefingBankadaDez2018te

Aprezentasaun OJE Jan 2011

TLDPMEconomia24Jul2014te

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

TransVieira

LHSubPNOJE2018te

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

DebateRai2Julhu2012

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Alkatiri4Feb2013en

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Deklarasaun Politika CNRT

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

LIA ULUK

CBA FAQs_TETUM

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

World Bank Document

ETAN for UNTL

FretilinOGE19-21Dez2018te

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

QUARTERLY REPORT

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Remembering the past Final Tetum

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

World Bank Document

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

Traditional justice workshop report _tetun_

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

LH konaba PAN Fome Zero

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

Graphic2

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

Yellow Road Workshop

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

Mar-Abr 1

Tema Liturjia domingu daruak Adventu nian hato o apelu ida atu hasoru malu hikas ho Maromak, ba konversaun. Husi nia parte, Maromak nafatin prontu atu

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Nota_Explikasaun_Alterasaun_Lei_Rai

Mar-Abr 1

Jan-Fev 1

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

Transcription:

DISKURSU SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO NIAN IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI KONA-BA ORSAMENTU RETIFIKATIVU 2012 NIAN Parlamentu Nasional, Díli 11 Outubru 2012

Sua Exelênsia Señor Prezidente Parlamentu Nasional Suas Exelênsias Señores Deputadus Karus kolegas, membrus Governu Señoras no señores, Ho laran haksolok tebes, mak ha u mai hakbesik Vosa Exelênsia, Señor Prezidente, ho distintus deputadus Uma Fukun ida ne e nian, atu aprezenta Orsamentu Retifikativu ba tinan 2012, ne ebé sei permite funsionamentu kabal V Governu Konstitusional. Iha Agostu 2007, Governu anterior kaer kompromisu atu hala o reformas iha jestaun no administrasaun iha país ne e. Tanba razaun ida ne e, haree ba nesesidade atu muda sistema anu fiskal, ne ebé uluk hahú husi Julhu to o Juñu tinan seluk, Governu mai aprezenta, ba Parlamentu Nasional, orsamentu tranzisaun ida, la ós de it atu kobre nesesidades Ezekutivu foun nian, to o Dezembru 2007, maibé atu estipula, hahú kedan husi ne ebá, sistema anu finanseiru, ne ebé atualmente kobre husi 1 Janeiru to o 31 Dezembru kada tinan. Iha 2008, iha nesesidade ba Orsamentu Retifikativu ida, hodi hasoru krize mundial ba ai-hán no, grasas ba vontade polítika Parlamentu Nasional nian, Timor-Leste konsege evita problemas hotu-hotu, ne ebé bele mosu tan de it falta produtus alimentares iha rai laran, aleinde kontrola mos inflasaun, iha fa an foos. Só iha 2010, mak Governu mai fali husu ba Parlamentu Nasional atu aprova Orsamentu Retifikativu ida, hodi hala o Projetus Dezenvolvimentu Desentralizadu (ka PDD), ho hanoin atu kapasita emprezas lokais, ne ebé ita tenke rekoñese, insentiva tebes duni kriasaun empregu iha distritus no sub-distritus no motiva timoroan sira ba empreendorizmu ne ebé boot liu. Ohin, ha u mai tan fali, iha Parlamentu Nasional ida ne e, atu defende nesesidade konaba Orsamentu Retifikativu ida ou, ho liafuan seluk, Revizaun ida ba Orsamentu Jeral Estadu tinan 2012 nian. Iha 2008 no 2010, Orsamentus Retifikativus sira nebá aprezenta despezas ne ebé boot liu montantes globais Orsamentu Jeral Estadu ba tinan idaidak nian, hodi ezije duni atu halo tan levantamentu husi Fundu Petrolíferu. Revizaun ba OJE 2012 ida ne e, la husu atu foti tan osan husi Fundu Petrolíferu, tanba osan ne ebé presiza, sei finansia husi poupansas iha Fundu Infra-Estruturas. Ne e signifika katak, Governu mai husu los de it reajustamentu ba OJE 2012. Lei kona-ba Jestaun Finanseira ezije disciplina iha ezekusaun orsamental, hodi impede liu-liu transferênsia iha kategorias Salárius no Vensimentus ho Kapital Dezenvolvimentu 2 / 8

ba fali kategorias seluk, no permite de it transferensia to o 20% iha Bens no Servisus ho Kapital Menor. Tanba kompetênsia exkluziva Parlamentu Nasional nian, liuhusi lei ida, atu fó autorizasaun ba transferênsias hirak ne e no mudansas relasionadas ho rubrikas ne ebe la hanesan, mak Governu mai aprezenta no defende nesesidade kona-ba Orsamentu Retifikativu ida ba OJE 2012 nian. Señor Prezidente Señores Vise-Prezidentes Distintus Deputadus V Governu Konstitusional empeñadu atu alkansa objetivu boot, ne ebé ita-hotu kaer no hakarak, kona-ba konstrusaun Nasaun ida ne ebé forte no próspera liután ba timoroan tomak. Tuir debate ne ebé foin hala o iha ne e, Programa Governu nian define polítikas ho asoens atu atinje dezígniu ka objectivu ida né, atu lori ita nia país ba fortalesimentu Estadu ne ebé boot liu no mós harii bazes nebé metin ba dezenvolvimentu nasional. Atu konkretiza misaun né, mak ami propoen estrutura foun ida ba Governu ho Ministérius no Sekretarias Estadu ho tarefas ne ebé klaras no definidas liu. Iha mundu tomak, mosu beibeik kontrovérsia kona-ba governu nia tamañu. Iha 2007, ami mai ho ideal kona-ba governu ida ke ki ik, no iha 2012, ha u mai aprezenta ba ita-boot sira governu ida ke boot. Partikularidade, iha kontrovérsia ida ne e, maka ha u mai husi Governu anterior, tan ne e, mak ha u tenke informa, ba Señores Deputadus no ba Povu tomak, katak prinsípiu ne ebé adopta ba formasaun aktual Governu, maka tenke garante efisiênsia ho efikásia, iha ami-nia atuasoens. Finansia estrutura foun ida ne e, signifika fó kontinuidade ba progresus ne ebé hetan ona to o ohin loron, no signifika lori administrasaun públika ba objetivus efisiênsia no efikásia, iha prestasaun servisus ba Povu no iha prestasaun responsabilidade ba Estadu. Estrutura foun ida ne e, mak sei implementa atividades ne ebé define ona, iha Programa Governu nian, hodi asegura pilares dezenvolvimentu nasional, hanesan kapital sosial, infra-estruturas, ekonomia ho kriasaun empregu, hamutuk ho fortalesimentu kuadru institusional. Iha vizaun kona-ba dezenvolvimentu, setor petrolíferu sei sai hanesan motor fundamental ida iha kreximentu ekonómiku. Agora no ba futuru, Governu ne e determinadu ona atu garante katak rikeza rekursus naturais bele harii ita-nia Nasaun no bele lori benefisius ba ita-nia Povu. Ida né sei rekere kapasitasaun interna no presiza polítikas fortes, atu bele asegura katak asoens husi kompañias petrolíferas internasionais bele benefisia ita-nia Nasaun, la ós de it liuhusi impostus maibé mós liuhusi kriasaun empregu no kualifikasoens. 3 / 8

Nuné, ita presiza garante katak gás natural tenke prosesa iha Timor-Leste no la ós deit iha estranjeiru. Importânsia ho kompleksidade knaar boot ida ne e nian, mak justifika atu harí Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais. Orsamentu ba Ministériu ida ne e, 6,3 milloens dólares nebé bele justifika tomak, bain-hira haré ba potensial kona-ba reseitas, kriasaun empregu no rikeza nebé sei mai husi explorasaun petrolífera. Timor-Leste mós, País ida ke riku ho beleza natural, ho nia istória no kultura. Potensial atu atrai turistas boot tebetebes, nuné turizmu bele kontribui diretamente ba dezenvolvimentu ekonómiku ho kriasaun empregu. Tan ne e, mak presiza iha esforsu husi parte Governu, atu promove ita-nia País iha estranjeiru no atu garante komodidades (ka produtos) ne ebé turistas internasionais sira buka. Ministériu Turizmu foun nia misaun mak atu alkansa objetivus hirak ne e. Nia estabelesimentu, ho orsamentu 3,9 milhoens dólares, iha justifikasaun tanba importânsia turizmu ba ita-nia dezenvolvimentu ekonómiku futuru. IV Governu Konstitusional kria duni ona bazes ba investimentu integradu, planeadu no fazeadu ba projetus, atu hadi a infra-estruturas bázikas, hanesan estradas, portus no aeroportus, pontes, esgotus, distribuisaun bé-mós, produsaun eletrisidade no hadi a telekomunikasoens. Ita investe daudaun hela, iha Kapital Dezenvolvimentu no konstrusaun projetus nebé kompleksus tebes duni, hanesan kazu kriasaun sistema fiável ba produsaun, transmisaun no distribuisaun enerjia elétrika nian, projetus ne ebé uluk Ministériu Infraestruturas mak jere. Análize kle an ida, kona-ba projetus infra-estruturas nian, hatudu katak jestaun ba projetus sira né labele ona iha de it Ministériu ida nia liman, hodi bele garante programa investimentu ida ho eskala boot, atu atualiza, repara no hadi a ou harii infra-estruturas vitais lubun boot ida, ne ebé sei permite asesu ba saúde, ba edukasaun, ba merkadus, ba indústrias no ba negósius. Nune e, ho hanoin atu hadi a relasaun entre kualidade ho kustu projetus hirak ne e nian, ho mós nesesidade kona-ba maun-de-obra kualifikada ho koñesimentus téknikus, maka Governu estabelese Ministériu Transportes no Komunikasoens ho Ministériu Obras Públikas, ho orsamentus 6,1 milhoens no 152,7 milhoens, respectivamente ka ba idaida. Parseiru fundamental ida, atu impulsiona ka dudu-ba oin dezenvolvimentu ekonómiku, la iha menor dúvida, mak setor privadu. Tanba ne e, Governu hakarak kria ambiente ida hodi permite setor privadu bele kontribui ba kreximentu, kria empregu no hamenus pobreza. Responsabilidade ne e kabe ka pertense, liu-liu, ba Ministériu Komérsiu, 4 / 8

Indústria no Ambiente ho Sekretaria Estadu (foun) atu Apoia Promosaun Setor Privadu. Ba ida ne e ami aloka, 20,9 milhoens ho 1,9 milhoens dólares, ba ida-ida. Iha futuru, sei importante mos atu koordena di ak liután polítikas ne ebé Governu tomak hakarak introduz. Ministériu Prezidensia Konsellus Ministrus, ne ebé foun, ho orsamentu 2,1 milloens dólares, sei kontribui ba koordenasaun ne ebé di ak liu kona-ba formulasaun no implementasaun polítikas Governu nian. Kustus asosiadus ka nebé mai husi estrutura foun Governu nian tetu ona ho didi ak, tanba Ministérius ho Sekretarias Estadu ne ebé foun, barak liu maka simu diresoens hirak ne ebé tranfere husi Ministérius ne ebé taka ona. Hó ida né, konsege halo mos poupansa besik 0,8 milhoens dólares, tanba halakon tiha divizoens balun, liu-liu husi Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu, Sekretaria Estadu ba Política Enerjétika ho Ministériu Solidariedade Sosial. Habadak lian, estrutura foun Governu nian ne e sei hadi a prestasaun servisus no fó impaktu ne ebé limitadu tebes ba despezas iha 2012. Exelênsia Señor Prezidente, Exelênsias, Señores Vise-Prezidentes, Exelênsias, Señores Deputadus, Hanesan bele haree, iha ami-nia proposta kona-ba Revizaun OJE 2012 nian, montante total ba ami-nia pedidu ba reajustamentu orsamental mak 50 milhoens dólares. Aumentu boot liu, iha despezas, mak 26,9 milhoens dólares ba Pensoens Kombatentes Libertasaun Nasional. Aumentu ida ne e, boot liu fali ida nebé uluk tau iha orsamentu 2012, hetan justifikasaun husi númeru kombatentes, ne ebé aprova tan ona liu-husi prosesu verifikasaun no validasaun rejistus nian, maka sa e maka as duni. Kombatentes sira ne ebé foin mak aprova ne e, sei simu pagamentus retroativus, no faktu ida ne e maka provoka duni impaktu orsamental ida ne ebé boot tebes, maibé iha deit primeiru anu, bain-hira kombatentes sira ne e hahú hetan benefísius. Ha u hanoin katak ha u lalika hato o justifikasaun oi-oin kona-ba obrigasaun ita-nia Estadu nian, tamba se ita la halo agora, únika alternativa maka husu ba sira balun (nebé la oitoan) atu hein to o tinan mai né. Ha u fiar ita hotu konkorda katak orsamentu retifikativu ida ne e maka forma ida ke justa no korrecta, atu tau matan ba sira hotu, nebé hein kleur duni ona. Orsamentu retifikativu mós tau tan 7,1 milhoens dólares ba pensoens ba idozus sira. Despeza ne e nesessária hodi fó benefísius ba ferik no katuas sira, ho idade liu tinan nenulu, no ba maluk sira ne ebé la iha duni kbiit atu kaer servisu. Nune e mos fundu kontinjênsia hetan aumentu ho 6,1 milhoens dólares. Aumentu ida ne e, tanba tenke prevê nesesidade atu selu despezas imprevistas no urjentes, ne ebé bele mosu, iha parte final anu finanseiru ida ne e. Mezmu ho aumentu ida ne e, 5 / 8

orsamentu total ba fundu kontinjênsia sei kontinua ki ik nafatin, la to o 5% husi Orsamentu Estadu, tuir persentajem nebé lei permite hela. Ita sei investe mos 2,9 milhoens dólares, liuhusi Ministériu Defeza no Seguransa, atu selu formasaun ba mariñeirus ho ba kustus operasionais selu-seluk, no serka-de 2,4 milhoens ba Bens e Servisus ba PNTL, atu bele kontinua apoia operasoens ne ebé hala o daudauk, hodi asegura seguransa no fomenta polisiamentu ho baze iha komunidade. Ha u hakarak mos destaka rekonstrusaun no reabiitasaun eskolas 23 ho instalasoens edukasaun seluk, ne ebé hetan sobu husi dezastres naturais, ho investimentu 1,7 milhoens, nuné mós investimentu ba servisus kuidadus saúde ho valor 1,2 milhoens no investimentu ne ebé sei halo, liuhusi transferênsias públikas, ba konstrusaun no reabiitasaun igrejas iha Vikeke, Suai, Fohoren, Ermera no Sare, hamutuk ho projetus seluk relasionadus ho bein-estar populasaun nian, ho valor 1,4 milhoens. Orsamentu ida ne e reflete mos investimentus ba funsionamentu Berlim-Nakroma, ba abastesimentu bee iha territóriu tomak, ba auditorias externas ba kontas Governu nian hodi garante boa governasaun no transparênsia, no ba pagamentu final ba konstrusaun portu atrakajen ba komponente naval iha Hera. Habadak lia, despeza adisional iha Fundu Konsolidadu Timor-Leste reduzida liu, bainhira kompara ho dimensaun global orsamentu orijinal nian. Ne e signifika katak, despeza líkida 50 milhoens dólares, iha Fundu Konsolidadu Timor-Leste, reprezenta menus-de 3% husi total orsamentu orijinal ba 2012. Exelênsias Señoras no señores, Hanesan ha u fó hanoin desde inísiu, orsamentu retifikativu la aumenta despeza jeral Estadu nian, ba 2012. Despezas adisionais líkidas, ho montante 50 milhoens dólares, iha Fundu Konsolidadu Timor-Leste, sei hetan finansiamentu tomak husi poupansas iha Fundu Infra-estruturas, atu klaru liu, husi programa Tasi Mane, ne ebé sei la hetan despezas boot iha tinan ne e. Hanesan ita-boot sira hatene, Fundu Infra-estruturas hala o tuir duni melhores prátikas internasionais hodi jere projetus mesak boot no, tamba projetus né boot, mak sai nudar plurianuais. Hanesan né, atrazus iha konstrusaun projetus, karik tanba kondisoens klimatérikas, ou tanba razaun seluk ruma ne ebé Governu labele kontrola, bele permite katak pagamentus nebé previstus ba projetu ida ba tinan tomak ida, la bele selu hotu, iha tinan né, no tenke adia ba anu finanseiru tuir mai. Ho jestaun kauteloza, hanesan ne e, ba fundus no kona-ba transporte nebé justifikadu husi Fundu ba projetus, bain-hira hetan verifikasaun kona-ba konkluzaun ona iha 6 / 8

komponentes balun, maka bele duni poupa 50 milhoens dólares, iha Fundu Infraestruturas ka, atu klaru liu tan, iha programa Tasi Mane. Ne e la signifika katak projetu Tasi Mane sei komprometidu ho atrazus iha konsepsaun, aprovizionamentu no konstrusaun, tanba karik presiza, sei halo reajustamentu ba poupansas tomak, ne ebé bele hetan husi projetus hotu-hotu iha Fundu Infra-estruturas, tuir aprovasaun husi CAFI (Conselho de Administração do Fundo das Infrastruturas), atu viabiliza, ho forma efisiente, investimentu nebé importante duni ba ita-nia Nasaun. Nune e, ita sei la presiza hasai tan osan husi Fundu Petrolíferu, bain-hira ita disposto duni atu finansia despezas foun ho estrutura foun Governu nian, liu-husi poupansas ne ebé iha. Señoras no Señores, Orsamentu retifikativu ida ne e la aumenta despezas, empréstimus ka impostus. Tanba ne e, orsamentu retifikativu ne e sei la afeta krescimentu ekonómiku, inflasaun ka sustentabilidade fiskal, ba kurtu prazu. Ba longo prazu, estrutura foun Governu nian sei bele hadi a prestasaun servisus no bele sustenta krescimentu ekonómiku ne ebé forte. Governu ida ne e hatene katak sasán barak nia folin sa e maka as iha Timor-Leste, iha tinan hirak né laran. Ami mos hatene katak situasaun ida ne e afeta duni famílias barak. Ami hala o hela esforsus hotu-hotu atu monitoriza didi ak inflasaun no atu implementa polítikas, inklui mós restrisaun (ka hamenus) ba krescimentu despezas rekorrentes, hodi garante katak sasán folin labele sa e lalais liu. To o loron 10 fulan Outubru ne e, ezekusaun orsamental to o besik 822 milhoens, ne ebé reprezenta 49% husi total OJE, ho valor 1,674.1 mil milhoens dólares. Maski, ba períodu fulan sia laran, bele haré hanesan nível ezekusaun ki ik, facto ida maka volume gastus sempre sa e iha 4º trimestre tinan ida laran. Faktu ida ne e tanba razoens oi-oin, maibé liu-liu tanba, iha primeirus mezes tinan ida laran instituisoens sira okupadu liu ho traballus preliminares, tanto ba Beins no Servisus no mos ba kategorias Kapital nian. Ba factu ida né, sei hatutan tan fator importante ida seluk, katak pagamentu só bele halo depois de traballu/kontratu/servisu realizadu tiha ona, no ida né signifika katak pagamentu, kuaze sempre, hala o liu iha últimu trimestre. Relasiona ho despezas tuir kategorias, ho númerus nebé sei preliminar, ha u bele informa ezekusaun ho osan (nebé sai ona), hanesan tuir mai ne e: Salárius no Vensimentus... 63% Beins ho Servisus... 64% Kapital Menor... 40.7% Kapital Dezenvolvimentu... 31.5% Transferênsias... 72.6% Fundu Infra-Estruturas... 37% Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu... 83% 7 / 8

Señor Prezidente Parlamentu Nasional Distintus Deputadus Señoras no Señores Governu propoen orsamentu retifikativu ida ne e, ba Parlamentu Nasional, tanba razoens prinsipais tolu: Dahuluk, bainhira finansia Ministérius foun, ba setores hanesan turizmu, petróleu ho obras públikas, ita hadi a daudaun ona efisiênsia ba gastus iha infra-estruturas no enkoraja dezenvolvimentu setor privadu. Daruak, orsamentu retifikativu finansia investimentus foun balu hanesan pagamentus ba Kombatentes Luta ba Libertasaun Nasional, tanba ita lakohi atraza tan pagamentus ba maluk-sira ne ebé uluk luta ho onra no aten-barani ba ita-nia Nasaun, hodi la huluha mós, atu proteje kamada nebé vulnerável iha ita nia sosiedade laran. Datoluk, kustu jeral orsamentu retifikativu ne e zero dólares no zero sêntimus, hodi la kompromete ita-nia ezekusaun orsamental. Atu ramata, orsamentu retifikativu ida ne e, hanesan motor arranke ba ezekutivu foun ida ne e, ne ebé ho firmeza, dedikasaun, optimizmu ho korajen sei hakat ba oin hodi haré ba dezafius tomak kona-ba dezenvolvimentu ita-nia Nasaun doben nian. Obrigadu wa in ba ita boot sira nia atensaun. Kay Rala Xanana Gusmão 9 Outubru 2012 8 / 8