Konta Jeral Estadu 2011

Similar documents
DISCURSO DE

República Democrática de Timor-Leste

LHOxfamOJE3May2019te

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

TLDPMEconomia24Jul2014te

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

TransVieira

Aprezentasaun OJE Jan 2011

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Alkatiri4Feb2013en

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

BriefingBankadaDez2018te

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

DebateRai2Julhu2012

ETAN for UNTL

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

CBA FAQs_TETUM

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

LHSubPNOJE2018te

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

LIA ULUK

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

InflRD7te.pdf

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

QUARTERLY REPORT

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

Remembering the past Final Tetum

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

Graphic2

Deklarasaun Politika CNRT

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

FretilinOGE19-21Dez2018te

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

World Bank Document

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

World Bank Document

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

LH konaba PAN Fome Zero

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

Mar-Abr 1

Lei te

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

Traditional justice workshop report _tetun_

Microsoft Word - wjureport125_t

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

GIA ESPIRITUÁL IHA DALAN KSOLOK NO GLÓRIA NIAN Jan-Mar 1

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Jun-Agos 1

Nov-Dez 1

Transcription:

DISKURSU SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMAO NIAN IHA OKAZIAUN DEBATE KONA-BA KONTA JERAL ESTADU NIAN 2011 Parlamentu Nasional, Díli 11 Dezembru 2012

Sua Exelênsia Señor Prezidente Parlamentu Nasional Suas Exelênsias Vises-Prezidentes Parlamentu Nasional Suas Exelênsias Señores Deputadus Karus kolegas Membrus Governu Señoras no Señores Ha u mai, iha Uma Fukun ida ne e, ba tinan datoluk tuituir malu ona, hodi kumpri rekizitu konstitusional, nebé haruka responde kona-ba Konta Konta Jeral Estadu nian, depoisde hetan apresiasaun husi Tribunal Rekursu ho Komisaun Finansas Públikas Parlamentu Nasional nian. La haree kona ba faktu, ohin reprezenta Governu foun ida, ha u mai nafatin ho konviksaun katak ita hotu Tribunal, Parlamentu Nasional ho Governu orientadus no hakarak duni atu hadi a, gradual no permanentemente, ita-nia sistemas ho instituisoens finanseiras. Tanba razaun ida ne e mak ha u hakarak, em primeiru lugar, agradese rekomendasoens ne ebé hakerek iha Relatóriu Tribunal Rekursu no mos iha Komisaun C nian, no, husi parte seluk, hakarak asegura katak ami sei fó nafatin kontinuidade ba polítika kona-ba korresaun konstante, iha prosesus orsamentais ho prestasaun kontas. Ha u fiar ho laran tomak, ita hotu konkorda katak konsolidasaun mákina administrativu-finanseira Estadu tomak nian, ita-nia Estadu, ezije firmeza ho presistênsia, husi ita hotu, tanba prosesu ida ne e sei la o ba di ak, tuir nia tempu rasik. Ita ukun-an tinan 10 ona no, iha tinan 5 mai ne e, iha duni nesesidade atu hasai polítika klara ida kona-ba atuasaun ne ebé di ak liu, iha rekizitus valorizasaun no responsabilizasaun nian, atu nune e bele alkansa objetivu ita hotu hakarak daudaun, maka boa jestaun ba eráriu, ka fundu, públiku. Señor Prezidente Señores Vises-Prezidentes Distintus Deputadus Rekomendasoens, ne ebé Komisaun C elabora, lori mai iha debate ida ne e tónika ka nuanse ida ne ebé konstrutiva tebetebes, kona-ba matérias administrativas, fiskais no kontas, matérias sira ne ebé Governu fó atensaun ka tau matan hela. Tanba ha u halo parte Governu anterior, Ita boot sira bele husik, ha u halo abordajen kona-ba sá-ida mak realmente akontese, ka hala o duni, iha 2011, atu nune e ita hotu bele hatuur ita-nia análizes, tuir tempu apropriadu ka nebé lós, atu labele antesipa fali, ka 2 / 9

avansa tiha iha tempu, kona-ba prosesu materializadu ona iha tempu kotuk, maski foin liubá. Bainhira ha u afirma nune e, la-ós ha u hakarak dehan katak Governu la rekoñese iha frajilidades, hanesan hatudu daudauk husi Tribunal Rekursu ho mos husi Komisaun C, no ha u mós hakarak deklara katak, durante ne e, Governu haka as-an nafatin atu hadi a nia dezempeñu. Exelênsias Señoras no Señores Hotu-hotu hatene, IV Governu Konstitusional iha ajenda polítika fundamental ida, maka atu hala o reformas tantu iha prosedimentus no mos iha instituisoens laran hodi, iha tinan 5 laran, ami mosu hanesan Governu experimentasoens nian, ba balun, no Governu improvizasoens, ba seluk. Buat ne ebé ha u hakarak dehan iha ne e mak, tuir dalan reformas hirak ne e, tinan 2011 tinan ida ne ebé importante tebetebes, kona-ba konstrusaun estruturas Estadu nian, nebé buka hatán ba objetivu desenvolvimentu nian, hamutuk ho introdusaun polítikas boa-governasaun nian. Ita foin selebra tinan 10, iha 20 Maiu 2012, ne e duni Governu kaer metin nafatin prosesu konstrusaun Estadu. Tanba iha koñesimentu kona-ba irregularidades ho fallansus nebé kontínuos ka beibeik, iha mákina administrativa Estadu nian, mak Governu haree ba nesesidade atu introduz mekanizmus kontrolu nebé di ak liu, hodi alkansa grau jestaun diñeirus públikus ne ebé di ak liu, hanesan ne e mos kona-ba implementasaun programas ne ebé di ak liu. Ho hanoin ida ne e, iha Marsu 2011, foin hasai lejislasoens atu, hahú husi ne ebá duni, regulamenta Ajênsia Dezenvolvimentu Nasional, Komisaun Nasional Aprovizionamentu, Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu ho Fundu Infra-estruturas. Estabelese estruturas ho mekanizmus finansiamentu hirak ne e, ho hanoin atu fó ba Administrasaun Públika biit liután hodi jere projetus, ne ebé konsidera hanesan fundamentais ba dezenvolvimentu nasional, hodi garante rasionalizasaun boot liu iha rekursus finanseirus ne ebé disponíveis no, liu-liu, asegura ka fó serteza ba kontinuidade projetus hirak ne ebé tama iha Fundus. Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu ho Fundu Infra-estruturas sai hanesan produtu ba aktu polítiku ida, ne ebé inovador tebes, núdar instrumentus finanseirus ne ebé adekuadus ba realidade ho nesesidades paíz nian. Ita hotu tenki kompreende katak, kriasaun Fundus ne e envolve, tuir mai, kriasaun prosedimentus, regras ho lejislasaun komplementar, ezije mos kontratasaun ba pesoal, adaptasaun husi sistema informátiku ba mekanizmus finansiamentu foun hirak ne e, inklui kriasaun kódigus iha sistema informátiku ho fluxos administrativus, aleinde loke kontas bankárias. 3 / 9

Knaar komplexu ida ne e lori tempu atu estabiliza, hodi orijina ka fó dalan duni pagamentus, liuhusi Fundu Konsolidadu Timor-Leste, ba projetus boot sira ne ebé implementa daudauk hela, iha âmbitu Fundu Infraestruturas (atu klaru liu-tán, projectos sira ne ebé foin pasa fali ba âmbitu Fundu Infra-estruturas) hanesan projetu irrigasaun Bebui ho projetu Eletrisidade (nebé inklui Sentral Hera, Sub-Estasoens no torres liñas transmisaun nian). Prosesu repozisaun ba pagamentus hirak ne e, ho valor osan 16 milloens, la ós prosesu ida ke fásil, ne ebé seidauk remata iha Jullu, altura ne ebé Auditor finaliza nia relatóriu. Ha u temi kestaun ne e, tanba iha Relatóriu Tribunal Rekursu nian, iha preokupasaun atu repete dala barak hodi bolu di ak liután ami-nia atensaun, no preokupasaun hanesan transparese mos iha Relatóriu Komisaun C nian. Hodi konkorda ho rekomendasoens lubun ne e, ha u só bele dehan katak kompromisu Governu nian mak atu implementa buat sira ne e hotu normalmente, à medida ke hetan daudaun ona kapasidade di ak liu, nebé hatúr ona atu kumpri ida ne e. Tanba Komisaun C insiste kona-ba papel Kâmara de Kontas nian, mak ha u tenke fó hanoin iha ne e katak Kâmara de Kontas foin mak harii iha Agostu 2011. Lei foun ida ne e mai altera, hodi reduz, prazus ne ebé estabelesidu tiha ona, atu aprezenta prestasaun kontas, prazus ne ebé temi iha Lei nº 13/2009, husi Orsamentu no Jestaun Finanseira. Atu bele kumpri prazus foun hirak ne e, hodi bele haruka, iha tempu lolós, dokumentus kona-ba prestasaun kontas, tanba sei la halo iha tinan ida ne e 2012, maibé hahú iha tinan 2013, atu bele taka kontas to o tinan remata, Governo obrigadu atu simu pedidus pagamentu tomak anu finanseiru nian to o 30 de Novembru. Situasaun jurídika anómala, ka la kondusente, ida ne e merese dunik atensaun órgauns soberania tomak nian, ho ain tuba iha rai Timor-Leste, katak labele sai husi realidade, hodi diskuti buat hotu ne ebé relasiona ho kompetênsias, husi parte ida, atu halo lei no obrigasaun, husi parte seluk, atu implementa lei né, hodi nuné hotuhotu labele sés husi prosesu konstrusaun, konsolidasaun ho evolusaun Estadu timorense, inklui nia mákina administrativa. Ha u dehan nune e, tanba alterasaun ba prazus sai hanesan sasadik ka dezafiu ida tan, kona-ba kapasidade umana atu hadi a no hametin jestaun, iha instituisoens Estadu nian tomak. No la ós Governu mesak, maibé Órgauns soberania hotu-hotu sei iha obrigasaun atu haruka dokumentus kona-ba despeza, tuir tempu, ba Tezouru, selae sei la bele obedese prazus ne ebé prevê ona iha Orgânika Kâmara de Kontas nian. Redusaun prazu fulan 6, ne ebé ba ami no tuir kondisoens atuais la sufisiente ona, ba de it fulan 5, ne e sasadik seluk ida tan ne ebé la haree ba realidade paíz nian.iha paízes dezenvolvidus ho kapasidade ne ebé sira hetan ona iha dezenas, balun sentenas de anus ona, sira rasik mós bele halo ezersísiu ida ne e iha fulan 6 laran, maibé, ho prazu ida né mós, sira la konsege detekta graves irregularidades, nebé lori tan sira balun ba bankarrota. Iha Timor-Leste, mezmu utiliza Auditoria internasional, difísil tebes atu kumpri prazus legais, tanba ne e mak ha u hein katak debates ne ebé kle an, kona-ba matéria ida ne e, bele hetan dalan ida ne ebé la obriga atu sidi tun-sa e, 4 / 9

tan de it tenke kumpri padroens, ne ebé iha prátika sei difísil nafatin no karik bele dehan katak irrazoável atu ita adopta. Señor Prezidente Señores Vises-Prezidentes Distintus Deputadus Señoras no Señores Ha u aproveita atu fó hanoin ba povu timoroan tomak katak, iha aprezentasaun Programa V Governu Konstitusional nian, ha u realsa katak Governu ida ne e sei haka as-an liu-liu ba reformas ne ebé Governu anterior hahú, sei korriji, hadi a no hametin mákina administrativa no finanseira Estadu nian, hodi, ao mesmo tempo, fó inísiu ba I Planu Kinkenal husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nian. Estrutura orgânika Governu nian harí tuir filozofia ida ne e, ne ebé orienta ba objetivu atu imprimi efisiênsia ho efikásia iha prestasaun servisus ba povu no iha prestasaun responsabilidades ba Estadu. Iha prestasaun responsabilidades ba Estadu, mak ita tama iha prestasaun kontas kona-ba orsamentu nebé kada instituisaun hetan, tanto instituisaun Governu nian ka lae. Ne e implika korriji permanentemente mekanizmus atuasaun ho sistemas servisu nian, hodi nuné aperfeisoa metodolojias nebé uza no hadi a operasionalidade administrasaun ho jestaun nian. Ne e implika hametin ba nafatin avansus hirak ne ebé hetan ona, iha âmbitu jestaun finansas no kapasitasaun administrasaun públika nian. Ne e implika mos tempu nesesáriu ba rekursus umanus nasionais no ha u refere ba ita-nia funsionárius públikus sira atu bele absorve sistemas ho prosedimentus, nebé mai husi reformas ne ebé implementa ona. Iha Janeiru tinan ida ne e - 2012, ami hala o enkontrus ketaketak, loron ida-ida, ho diversus Ministérius, ne ebé ha u rasik, ho ekipa husi Finansas, aborda problema boa-governasaun, iha nia pilares rua, maka administrasaun ho jestaun, hodi koalia kona-ba vertentes hirak ne e: planeamentu, orsamentasaun, prosedimentus, implementasaun, pagamentus no, la haluha, oinsá evita rekursu exesivu no abuzivu ba transferênsias internas ou virements, ba emerjênsias, ba kontinjênsia no ba dívidas. Ami realsa liu nesesidade atu hotu-hotu bele envolve, hodi utiliza sistema informatiku, ne ebé seidauk fó rezultadus pozitivus, tanba falta empeñamentu profisional husi téknikus sira. Ami kontinua aprende ho lisoens no errus, atu bele kontinua impulsiona melhoria. Ha u hanoin hikas fali katak, iha Konta Jeral Estadu 2010 nian, ha u informa ba Parlamentu Nasional kona-ba inisiativa Governu nian, hodi halo auditorias externas ba instituisoens Estadu tomak, relasiona ho prosesus aprovizionamentu. Objetivu orientador husi inisiativa ida ne e, mak atu fó hatene kona-ba defisiênsias pesoais no ka 5 / 9

fraquezas institusionais, hodi nune e bele iha baze análize ida ba korresoens. Introdusaun sistema e-procurement sai hanesan instrumentu ida ne ebé apropriadu liu, maibé nia resultado só mosu, bain-hira bele optimiza nia uzu. Tanba razaun ida ne e mak, iha V Governu Konstitusional, kria Sekretaria Estadu ba Fortalesimentu Insitusional, ne ebé sei implementa auditoria, kona-ba dezempeñu, no fiskalizasaun nebé susesivas, ba liñas ministeriais tomak, hodi nune e promove kapasitasaun operasional funsionárius sira-nian. Hamutuk ho Ministériu Finansas, ne ebé sei kontinua fó asistênsia iha formasaun iha áreas aprovizionamentu, jestaun kontratus, prosedimentus legais no administrativus, Sekretaria Estadu ba Fortalesimentu Institusional nia misaun, mak atu kontinua monitora boa prátika, hodi bele alkansa efisiênsia no efikásia ne ebé di ak liu, iha ministériu laran no kona-ba relasaun ho ministérius seluk, liu-liu ho Finansas. Relasiona ho sistema informátiku jestaun finanseira nian, ha u rekoñese katak sei iha duni lakunas, maibé ami sei halo buat hotu atu instituisoens sira bele hahú utiliza didi ak no, tanba ne e, mak avaliasaun kona-ba dezempeñu, instituisaun ida-ida nian, sei krusial tebes. Husi parte seluk, hatene katak ezekusaun orsamental husi projetus kapital dezenvolvimentu nian balu ladún di ak, mak ami empeñadus ona atu reforsa kritérius ne ebé ezije, hodi la simu projetus ne ebé la aprezenta antes kedan dezeñus téknikus, ne ebé aprova ona, ho disponibilizasaun rai, katak rai iha tiha ona. Ami alerta ona no sei insisti nafatin, iha tinan 5 ne e laran, kona-ba estabilizasaun orsamental ne ebé di ak liu, relasiona ho Bens no Servisus, kondisaun esensial ba jestaun finanseira paíz nian. Tanba, iha preparasaun baibain kona-ba OJE, ami haree ba dezempeñu iha ezekusaun orsamentu uluk nian, bainhira ami halo kortes, tanba ami hatene katak osan barak mak sei fila fali ba Kofres Estadu, ami rona mak protestus barak ne ebé akuza ami tanba hasai fali kapasidade instituisaun nian atu kumpri nia programas. Se ami permite koloka osan ne ebé husu, ami hatene katak utilizasaun apresada, katak lufu-lafu de it iha fin-du-anu, ba osan ne ebé sei iha, tuir prátika jestaun finanseira nian, la ós prátika ne ebé di ak, tanba sei la obedese programas ne ebé estabelese ona, maibé fó fatin atu gasta arbiru, hodi bele alkansa persentajen ás ba ezekusaun. Ho Prezidente Komisaun Funsaun Públika, ami halo daudaun ona planu ida atu, iha 2013, bele responde didi ak ba problema falta-de pesoal kualifikadu, ezijênsia ba sistema avaliasaun, nabé di ak liu, kona-ba dezempeñu, ho nesesidade atu reduz tendênsia kona-ba má kolokasaun kuadrus téknikus iha funsoens ne ebé sira la domina, hapára mobilidade funsionárius ba instituisoens sira-seluk, depoisde hetan ona formasaun iha sira-nia fatin servisu, no nesesidade atu rekoñese experiênsia prátika, hanesan fator ida ne ebé labele tau ba kotuk. (Lae, ita haré deit ba diploma, nebé dala ruma seidauk garante kbit nebé ita hein). 6 / 9

Ami insiste nafatin, iha Governu ida uluk no mós ho Governu atual, kona-ba tendênsia atu halo buat hotu ne ebé hakarak, hodi hatudu katak iha urjênsias, hodi nune e provoka halo dívidas. Ha u alerta ona, dala barak, no sei kontinua halo nafatin, ba membrus Governu atual nian, katak risku boot liu ne ebé ita-nia paíz sei enfrenta, mak faktu ita iha osan, tanba ita kria daudaun ona mentalidade atu gasta, ne ebé halo ita monu ba tendênsia fásil atu halo buat nebé baibain temi: esbanjamentu. Ha u alerta, iha kedas inísiu, ba membrus Governu atual katak ha u sei la tolera dívidas iha tinan 2013 mai. Rekomendasoens tantu husi Tribunal Rekursu no husi Komisaun C atu aprezenta, iha Kontas Jerais Estadu nian, deklarasoens kona-ba dívidas, ne e pertinentes tebes no Governu kompromete atu halo, dezdeke iha, no iha ne e, perante Parlamentu, ha u deklara, katak karik iha tebes duni iha 2013, mak membru Governu (ka responsável iha instituisoens sira seluk), hamutuk ho nia Diretor- Jeral ho Diretor Finansas, tenke rezigna-an, tanba hatudu inkapasidade iha jestaun. Exelênsias Señoras no Señores Iha abordajens makro-ekonómikas, tantu Tribunal Rekursu no mos Komisaun C halo referênsia kona-ba Fundu Petróleu ho jerasoens vindouras. Hanesan opiniaun pesoal, ha u hakarak partilla ho distintus Deputadus buat ne ebé tuir mai: Husi asistênsia internasional tomak, iha ita-nia paíz, dezde 1999, gañu boot liu ne ebé Timor-Leste hetan mak apoiu ba estabelesimentu Fundu Petróleu nian, no ida ne e ita rekoñese ba I Governu Konstitusional no liu-liu ba apoiu husi Governu Noruegês. Tanba ita sempre buka aprende kona-ba evolusaun paízes seluk, ho kondisoens hanesan, nebé temi núdar menos-dezenvolvidus ka em-vias-dedezenvolvimentu, ita repara katak iha nesesidade urjente atu hakotu rotina hala o deit Planus Asaun Anuais, hodi avansa ba projetu programátiku ida longu prazu nian, ne ebé ita define ona dalan atu la o tuir. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, ne ebé aprova iha Julhu 2011, fornese kuadru sistemátiku ida ba implementasaun polítikas kona-ba dezenvolvimentu iha kurtu, médiu no longu prazu. Planu ne e konsebidu hosi, haree ba nesesidades Povu Timoroan tomak nian no mos hosi, haré ba kapasidade setores oioin atu absorve fundus ne ebé aloka, hosi tan enkuadramentu makro-ekonómiku paíz nian. Ha u hakarak informa iha ne e katak, iha fulan liubá, ha u partisipa ba dala lima tuituir malu iha Bali Democracy Forum, no, husi inisiativa Prezidente Susilo, realiza mós Reuniaun Trilateral Altu Nível, ho Primeira-Ministra Australia Julia Gillard. Iha enkontru né, Prezidente Susilo insiste kona-ba nesesidade atu ba Indonézia hodi explika no debate kona-ba ita-nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, hodi nune e Indonésia mos 7 / 9

bele koñese oportunidades sira nebé iha, atu partisipa iha ita-nia paíz nia dezenvolvimentu. Iha semana kotuk mós, Sekretáriu-Jeral ASEAN, Dr. Surin, mai to o ita-nia Rain, no nia mos expresa nesesidade, atu tinan oin mai, tanba ita-nia pedidu adezaun ba ASEAN, tenke ba iha paízes membrus Bloku ne e nian, hodi fó koñese ita-nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, atu sira hotu bele hatene katak ita iha vizaun ida ne ebé klara kona-ba ita-nia futuru no mós hatudu oportunidades ba koperasaun no investimentu. Exelênsias Hanesan hotu-hotu hatene, atu ita bele sai husi ekonomia ida ne ebé dependente ba petróleu ba ekonomia naun-petrolífera, Estadu presiza investe iha áreas barak. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu mai permite halo ida ne e ho forma sustentável, hodi mos permite hatúr ekonomia produtiva, virada ka haré ba merkadu. Ha u mos repara katak, iha rekomendasoens, sujere atu hamenus projetus infra-estruturas nian. Sei la iha investimentu iha ita-nia rain, se ita la aprezenta kondisoens ne ebé di ak liu, iha infra-estruturas bázikas, atu bele atrai investimentus. Se la iha ekonomia produtiva no investimentu estranjeiru, ita sei kontinua dependentes ba reseitas petróleu nian. Só ekonomia ne ebé produtiva ho investimentu estranjeiru forte mak bele kria bazes ba empregu iha ita-nia Paíz. La iha opsaun seluk ne ebé sensata ka di ak liu, bainhira ita ko alia kona-ba dezenvolvimentu sustentável. Setor públiku, purenkuantu, kumpri misaun atu dudu ba oin ita-nia ekonomia, maibé Estadu labele sai fali hanesan fonte empregu. Labele haluha katak, tuir Lei, Governu labele halo levantamentus liu ne ebé Parlamentu Nasional autoriza, ba kada anu finanseiru, no katak verbas hotu-hotu ne ebé la gasta kaduka iha final respetivu anu finanseiru, aleinde só ba pagamentus, iha rejime kaixa modifikada, kontra operasoens ne ebé halo no aprezenta to o 31 Dezembru kada tinan. Nune e sei la kompromete reseitas husi Fundu Petrolíferu tanba Governu, ho forma responsável, kumpri rigorozamene levantamentus ne ebé bele halo, tuir Lei determina ba finansiamentu despezas nian. Ha u mos tenke fó hanoin hikas fali katak, ba longu prazu, ho autorizasaun husi Parlamentu Nasional, iha daudaun ona prosesu atu diversifika investimentu husi Fundu Petróleu nian, ho propózitu (ka hanoin) ida ne e duni, atu garante benefísius ba jerasoens vindouras. Ikus liu, ha u hakarak refere ba rekomendasaun atu aumenta orsamentu ba setor saúde. Iha aprezentasaun kona-ba Programa V Governu nian, ha u dehan katak 8 / 9

halo planu hanesan ezersísiu integrasaun no interasaun kona-ba prioridades barabarak, ne ebé kompleksu tebetebes, ba kurtu, médiu no longu prazu. Relatóriu rua ne e, husi Tribunal Rekursus no husi Komisaun C, hatudu liu-liu mak falta kapasidade, empeñu ne ebé uitoan liu no fraka dedikasaun husi profisionais públikus sira. Foin horisehik, Deputada reprezentante husi Bankada Fretilin koloka lista boot ida kona-ba nesesidades bázikas Povu Maubere nian. Atu hatán hotu kedan, dala ida de it, sei xoke ho ami-nia kapasidade atu ezekuta, hatan uluk lai ba ida, mak depois seluk, sei halo ami la rezolve, ho melhor forma, ida uluk liu, ne ebé sei la ajuda rezolve sira-seluk. Resposta ne ebé integrada husu solusoens tuir prazu, ho forma sustentável. Señor Prezidente Señores Vises-Prezidentes Distintus Deputadus Governu rejista ona preokupasoens hirak ne e hotu no ha u hein katak, durante debate, ita bele esklarese no/ou klarifika asuntus ne ebé la aborda iha ha u-nia intervensaun. Maski nune e, ha u hein katak Distintus Deputadus sira sei la haluha katak membrus V Governu Konstitusional barak mak foun no sei la konsege hatán devidamente kona-ba Kontas Jerais Estadu 2011 nian. Muitu Obrigadu. Kay Rala Xanana Gusmão 11 Dezembru 2012 9 / 9