Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Similar documents
Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

República Democrática de Timor-Leste

LHOxfamOJE3May2019te

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

ETAN for UNTL

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

InflRD7te.pdf

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Traditional justice workshop report _tetun_

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

LIA ULUK

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

TransVieira

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Microsoft Word - wjureport125_t

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

BriefingBankadaDez2018te

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

TLDPMEconomia24Jul2014te

QUARTERLY REPORT

DebateRai2Julhu2012

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

World Bank Document

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

CBA FAQs_TETUM

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

LHSubPNOJE2018te

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

Índise! Introdusaun 1 TIMOR LOROSA E INFORMASAUN FOUN Marsu 2000! Situasaun Humanitaria.2 " Lori Fila Refujiadu Sira " Distribuisaun Hahán " Uma atu H

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

LH konaba PAN Fome Zero

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

Remembering the past Final Tetum

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

FUNDU DEPOSITARIU BANKU MUNDIAL BA TIMOR LOROSA’E

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

Alkatiri4Feb2013en

FretilinOGE19-21Dez2018te

Konta Jeral Estadu 2011

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Eskritorio Vice Prokurador Jeral ba Krimes Graves Timor Leste INFORMASAUN IKUS HUSI UNIDADE KRIMES GRAVES 30 Abril 2004 SCU: INVESTIGASAUN NO PROSEKUS

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

Nota_Explikasaun_Alterasaun_Lei_Rai

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Transcription:

ANALIZAA POTENSIÁL KONFLITU Trimestre XII Outubru 20122 to o Janeiru 2013 Monitorizasaunn programa AtReS (Atensaun no Responde Sedu) ba relatoriu Trimester XII, ne ebé kobre periodu Outubru 2012 to o Janeiru 2013, hareee numeru insidente violensia aumentu natónn husi period uluk nian Belun observa 320 insidente iha sub-distritu 43 nu'udar fatin monitorazasaun, númeru ne e sa e kompara ho insidente 284 durante Trimestre uluk nian Porsentazen ne e sa e ba 126% hatudu katak sa e to oo nivel nivel violensia hanesan nivel ne ebé observa durante Trimestre X (Fevereiru to oo Maiu 2012) (330), ne ebé marka iha temporada Eleitoral 2012 Durante Trimestre XII feriadu públiku oin-oin akontese durante periodu ne e, liu-liu 20) no Tinan Foun (1Janeiru 2013) (insidente 12) Loron Matbian ( 2 Novembru 2012) (insidente 8), Natal (25 Dezembru 2012) (insidente Gráfiku, tabelaa no mapa iha okos fornese análiza ba dadus ne ebé kolekta nomós iha nia deskripsaun Dadus mós bele haree iha infográfiku ne ebé mak representa gráfiku foun nudar dalan atu apresenta dadus Durante Trimestre XII, Belun halo monitorizasaun bá sub-distritu 43, ne ebé inklui mós Nitibe, Oe- cusse, maibé maioria gráfiku representa deit 42 sub-distritu hodi bele kompara ho Trimestral uluk nian NÚMERU INSIDENTE TUIR DISTRITU Tabela iha kraik representa númeru insidente iha Trimestre XII tuir distritu Númeru ne ebé hakerek iha distritu naran nia okos representa númeru insidente durante trimester ne e Distritu ne ebe iha kuadru bo ot indika katak observa mós konfrontasaun barak liu iha fatin ne eba Dili tama kategoria ho númeru insidente ne ebe bo ot liu (62), tuir mai, Liquiça no Oe-cusse (32) Insidente ho númeru kiik tuir observasaun akontese iha Ainaro (10) no Baucau (13) MUDANSA INSIDENTES HUSI TRIMESTRE ULUK Gráfiku ne e representa mudansa ba númeru insidente entre Trimestre XI (Junhu to o Setembru 2012) tuir distritu kompara ho Trimestre XII Barras metan indika númeru insidente ne ebé aumentu husi Trimestre XI kompara ho Trimestree XII Númeru aumentu ne ebee maka as observa iha distirtu Liquiça ne ebé aumenta insidentes 22 no no Dili aumentaa 14 Barras malahuk representa ba númeru insidente ne ebé hatuun husi periodu uluk Númeru ne ebe hatuun ona maka as liu observa iha Oecusse no Viqueque Ermera, Covalima no Baucau la rejistu mudansa ruma ba númeru insidente 1

SUB-DISTRITU HO INSIDENTES HATUUN MAKA AS Lista ne e representa diminuisaun (hatuun) maka as ba insidente ho porsentazem no númeru absolutu tuir distritu Maské sei observa konflitu passa-fronteira iha distritu Oe-cusse (liu-liu iha sub-distritu Nitibe), maibe jeralmente iha Oecusse númeru insidente tuun iha nivel distritu no nivel sub-distritu Iha distrito Viqueque 54% husi redusaun insidentes violensia atribuida husi redusaun partikularmente iha sub-distritu Ossu SUB-DISTRITU HO INSIDENTES AUMENTA MAKA AS Lista ne e representa númeru insidente ne ebe aumentu maka as bá insidente ho porsentazem no númeru absolutu tuir distritu Durante Trimestre XII, distritu Liquiça rejistu númeru insidente violensia ne ebé boot liu iha level distritu no sub-distritu, se ita haree ba númeru absolutu, maibé Cristo Rei hetan númeru ne ebe maka as, bainhira haree ba nia porsentazem (númeru aumentu proporsional ne ebe aas kompara ho tempu uluk) INSIDENTE PER 10000 PESSOAS Mapa ne e demonstra númeru insidente tuir populasaun 10000 ema Númeru aas no númeru kiik rua tuir observasaun notadu ho marka iha mapa Númeru insidente boot tuir 10000 pessoas observa iha Alas (139), Liquiça Vila (109), no Laleia (97) Númeru ne ebe kiik liu observa iha Balibo (07) no Vemasse (11) 2

N ÚMERU INSIDENTE TUIR TEMPU Gráfiku ne e reprezenta númeru insidente kada fulan tuir sub-distrituu durante Belun hahú monitoramentu iha Febreiru 2009 to o periodu ne e Belun aumenta númeru sub-distritu ba target monitorazaunn tinan-tinan, tanba ne e, dadus kategoriza ba seksaun tolu (sub-distritu 13, sub- seksaun tolu ne e hotu hetan diminuisaun (hatuun) bá númeru insidente, hafoin periodu Eleisaun 2012 distritu 39, no sub-distritu 42) Observa katak RESPONDENTE BA INSIDENTE Gráfiku ne e representa númeru insidentes ne ebé hetan responde husi PNTL no respondete seluk moos Numeru ne'ebe iha kraikk representa mudansa ba Trimestere XI Durante Trimestre XII PNTL respondee ba 56% insidente, ne ebe mak sa e 7% husi Trimestre XI, no moos F-FDTL responde 5% incidentes, hanesan iha trimestre uluk 47 husi 320 insidente la hetan responde Total ne'bee liu husi 100% tamba insidente balu ne'ebe hetan responde liu husi ida (multiresonde) Jan, 2013 PNTL Fev, 2009 F FDTL Lider lokal Lia Nain ka Lider Komunitaria Informal Seluk KOMENTARIU BA INSIDENTE ESPESÍFIKU Durante Trimestre XII, grupu ida ho ema 5,000 husi membru CPD-RDTL okupa rai estadu nian iha Fatuberlihu, distritu Manufahi hodi halo agrikultura kooperativa, ne ebé hamosu tensaun no konflitu iha komunidade Grupu ne e hatais farda ne ebe la os ofisial rai estadu nian no lori katana Sira uja rai estadu ne ebe mak komunidade konsidera hanesan rai komunidade nian hodi halo agrikultura koperativa Membru CPD-RDTL eventualmente forsadu fila ba sira nia komunidade orijin ho fasilita husi PNTL Tensaun ne ebe akontesee dadauk observa iha area distritu Oe-cusse, liu-liu iha area Naktuka, sub-distritu Nitibe Tensaun mosu depois de katuas ida husi distritu Naktuka asasinadu iha Dezembru 2012, rezulta familia hamutuk 27 halai husik hela sira nia fatin Habitante sira nafatin deskonfiadu ho prezensa husi guarda TNI iha fronteira Indonesia ne ebé mak dala barak involve iha insidentes iha rai ne ebé seidauk rezolvidu 3

AUTÓR NO VITIMA TUIR JÉNERU Diagrama iha kraik ilustra porsentazem husi autór no vítima tuir jéneru Iha parte karuk ita haree katak 839% kazu hahú husi mane, 477% hahú husi feto no 605% hahú husi mane no feto Iha parte los ita bele observa katak iha kazu 732% vitima mak mane, no 796% mak feto no 178% mak mane no feto Tamba Belun la monitor insidente violensia bazeia ba jéneru, asaltu seksual no violensia doméstika, númeru feto afeitada bele sa e maka as Iha insidente balun, Belun-nia monitor sira la hatene jéneru husi autór ou vitima, tan ne e, parte rua la sa e as to o 100% KAUZA HUSI KONFLITU Gráfiku kraik hatudu kauza prinsipal husi insidente tuir porsentazem Insidente balun hetan kauza husi kombinasaun razaun oin-oin Iha kazu hirak ne e, aumenta sira ne ebé hola parte iha kazu refere ba insidente Gráfiku hatudu katak 325% husi insidente hetan kauza husi fatore seluk-seluk ne ebe mak la kategoriza husi Belun 173% husi insidente akontese tamba konsume bebidas alkohol barak demais, 162% entre joven sira, 65% liga ba disputa entre familia Kauza balun la hatama iha gráfiku tanba involvimentu ne ebe kiik AUTOR VIOLENSIA Gráfiku sorin ilustra númeru porsentazem husi autór violensia 29% husi insidente hahú husi joven, 26% hahú husi grupu sira seluk, 14% husi membru familia no seluk tan PNTL no F-FDTL idaidak ho persentazem insidente 1% Insidente balun halo husi grupu oi-oin ne ebe representa iha gráfiku Iha kazu hanesan ne e involve parte idaidak ne ebe aumentu iha sira nia involvement iha insidente Gráfiku representa 99% ba autor sira Sira seluk ne ebe mós involve mak hola parte nu'udar autor violensia menus husi 1%, hirak ne e la representa iha diagrama Grupu hirak ne e involve autoridade lokal no ema sira ne ebe afilia bá partidu polítiku 4

INDEKS POTENSIAL KONFLITU Mapa iha leten hatudu distribuisaun CPI Conflict Potential Index (Indeks Konflitu Potensial) tuir distritu Belun halo mudansa ba skor CPI Varia husi -528 (konflitu potensial ne ebé menus liu) to o 528 (konflitu potensial ne ebé as liu), skor 0 indika katak kondisaun no konflitu potensial hanesan deit ho periodu uluk nian CPI maka kompostu husi 66 sosial, ekonomia, politikal no indikador eksternal husi siguransa umana ne ebé bele aumenta ou diminui posibilidade ba konflitu Belun-nia monitor sira bá sub-distritu examina, pur ezemplu, mudansa iha disponibilidade hahán, reasaun komunidade ba prezensa polisia, atividade grupu polítiku no seluk-seluk tan Ba 66 indikador ida-idak, aumenta pontu 1 se situasaun melhora ou menus tamba agrava tiha uluk ona Iha kazu hirak ne ebé mak la hetan responde no mudansa, la iha mos pontu ne ebé aumenta CPI nasional ho númeru media, - 1288, monu ba kategoria konflitu potensial de kraik to o klaran, entaun indika katak potencial konflitu tuun husi trimester uluk Konflitu potensial aas liu ba kada distritu rejistu ba Pante Makasar (-46) no Same Vila (-52) Nivel konflitu potensial ne ebé menus liu observa iha Ermera Vila no Hatulia Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtRes) husi Belun hetan suporta husi Uniaun Europeia liu husi Instrumentu ba Estabilidade no GIZ/BMZ Koperasaun Alemanha ba Dezenvolvimentu Timor liu husi Fundu ba Dame hamutuk ho Sekretariu Estadu Juventude no Desportu Opiniaun hotu ne ebe expresa iha relatoriu ne e unikamente Belun nian no la representa opiniaun husi Uniaun Europea, Governu Alemanha ou Governu Timor Leste Ba informasaun klean, favor kontaktu Bylah da Costa, Program Manager AtRes: bylahbelun@gmailcom 5