ANALIZAA POTENSIÁL KONFLITU Trimestre XII Outubru 20122 to o Janeiru 2013 Monitorizasaunn programa AtReS (Atensaun no Responde Sedu) ba relatoriu Trimester XII, ne ebé kobre periodu Outubru 2012 to o Janeiru 2013, hareee numeru insidente violensia aumentu natónn husi period uluk nian Belun observa 320 insidente iha sub-distritu 43 nu'udar fatin monitorazasaun, númeru ne e sa e kompara ho insidente 284 durante Trimestre uluk nian Porsentazen ne e sa e ba 126% hatudu katak sa e to oo nivel nivel violensia hanesan nivel ne ebé observa durante Trimestre X (Fevereiru to oo Maiu 2012) (330), ne ebé marka iha temporada Eleitoral 2012 Durante Trimestre XII feriadu públiku oin-oin akontese durante periodu ne e, liu-liu 20) no Tinan Foun (1Janeiru 2013) (insidente 12) Loron Matbian ( 2 Novembru 2012) (insidente 8), Natal (25 Dezembru 2012) (insidente Gráfiku, tabelaa no mapa iha okos fornese análiza ba dadus ne ebé kolekta nomós iha nia deskripsaun Dadus mós bele haree iha infográfiku ne ebé mak representa gráfiku foun nudar dalan atu apresenta dadus Durante Trimestre XII, Belun halo monitorizasaun bá sub-distritu 43, ne ebé inklui mós Nitibe, Oe- cusse, maibé maioria gráfiku representa deit 42 sub-distritu hodi bele kompara ho Trimestral uluk nian NÚMERU INSIDENTE TUIR DISTRITU Tabela iha kraik representa númeru insidente iha Trimestre XII tuir distritu Númeru ne ebé hakerek iha distritu naran nia okos representa númeru insidente durante trimester ne e Distritu ne ebe iha kuadru bo ot indika katak observa mós konfrontasaun barak liu iha fatin ne eba Dili tama kategoria ho númeru insidente ne ebe bo ot liu (62), tuir mai, Liquiça no Oe-cusse (32) Insidente ho númeru kiik tuir observasaun akontese iha Ainaro (10) no Baucau (13) MUDANSA INSIDENTES HUSI TRIMESTRE ULUK Gráfiku ne e representa mudansa ba númeru insidente entre Trimestre XI (Junhu to o Setembru 2012) tuir distritu kompara ho Trimestre XII Barras metan indika númeru insidente ne ebé aumentu husi Trimestre XI kompara ho Trimestree XII Númeru aumentu ne ebee maka as observa iha distirtu Liquiça ne ebé aumenta insidentes 22 no no Dili aumentaa 14 Barras malahuk representa ba númeru insidente ne ebé hatuun husi periodu uluk Númeru ne ebe hatuun ona maka as liu observa iha Oecusse no Viqueque Ermera, Covalima no Baucau la rejistu mudansa ruma ba númeru insidente 1
SUB-DISTRITU HO INSIDENTES HATUUN MAKA AS Lista ne e representa diminuisaun (hatuun) maka as ba insidente ho porsentazem no númeru absolutu tuir distritu Maské sei observa konflitu passa-fronteira iha distritu Oe-cusse (liu-liu iha sub-distritu Nitibe), maibe jeralmente iha Oecusse númeru insidente tuun iha nivel distritu no nivel sub-distritu Iha distrito Viqueque 54% husi redusaun insidentes violensia atribuida husi redusaun partikularmente iha sub-distritu Ossu SUB-DISTRITU HO INSIDENTES AUMENTA MAKA AS Lista ne e representa númeru insidente ne ebe aumentu maka as bá insidente ho porsentazem no númeru absolutu tuir distritu Durante Trimestre XII, distritu Liquiça rejistu númeru insidente violensia ne ebé boot liu iha level distritu no sub-distritu, se ita haree ba númeru absolutu, maibé Cristo Rei hetan númeru ne ebe maka as, bainhira haree ba nia porsentazem (númeru aumentu proporsional ne ebe aas kompara ho tempu uluk) INSIDENTE PER 10000 PESSOAS Mapa ne e demonstra númeru insidente tuir populasaun 10000 ema Númeru aas no númeru kiik rua tuir observasaun notadu ho marka iha mapa Númeru insidente boot tuir 10000 pessoas observa iha Alas (139), Liquiça Vila (109), no Laleia (97) Númeru ne ebe kiik liu observa iha Balibo (07) no Vemasse (11) 2
N ÚMERU INSIDENTE TUIR TEMPU Gráfiku ne e reprezenta númeru insidente kada fulan tuir sub-distrituu durante Belun hahú monitoramentu iha Febreiru 2009 to o periodu ne e Belun aumenta númeru sub-distritu ba target monitorazaunn tinan-tinan, tanba ne e, dadus kategoriza ba seksaun tolu (sub-distritu 13, sub- seksaun tolu ne e hotu hetan diminuisaun (hatuun) bá númeru insidente, hafoin periodu Eleisaun 2012 distritu 39, no sub-distritu 42) Observa katak RESPONDENTE BA INSIDENTE Gráfiku ne e representa númeru insidentes ne ebé hetan responde husi PNTL no respondete seluk moos Numeru ne'ebe iha kraikk representa mudansa ba Trimestere XI Durante Trimestre XII PNTL respondee ba 56% insidente, ne ebe mak sa e 7% husi Trimestre XI, no moos F-FDTL responde 5% incidentes, hanesan iha trimestre uluk 47 husi 320 insidente la hetan responde Total ne'bee liu husi 100% tamba insidente balu ne'ebe hetan responde liu husi ida (multiresonde) Jan, 2013 PNTL Fev, 2009 F FDTL Lider lokal Lia Nain ka Lider Komunitaria Informal Seluk KOMENTARIU BA INSIDENTE ESPESÍFIKU Durante Trimestre XII, grupu ida ho ema 5,000 husi membru CPD-RDTL okupa rai estadu nian iha Fatuberlihu, distritu Manufahi hodi halo agrikultura kooperativa, ne ebé hamosu tensaun no konflitu iha komunidade Grupu ne e hatais farda ne ebe la os ofisial rai estadu nian no lori katana Sira uja rai estadu ne ebe mak komunidade konsidera hanesan rai komunidade nian hodi halo agrikultura koperativa Membru CPD-RDTL eventualmente forsadu fila ba sira nia komunidade orijin ho fasilita husi PNTL Tensaun ne ebe akontesee dadauk observa iha area distritu Oe-cusse, liu-liu iha area Naktuka, sub-distritu Nitibe Tensaun mosu depois de katuas ida husi distritu Naktuka asasinadu iha Dezembru 2012, rezulta familia hamutuk 27 halai husik hela sira nia fatin Habitante sira nafatin deskonfiadu ho prezensa husi guarda TNI iha fronteira Indonesia ne ebé mak dala barak involve iha insidentes iha rai ne ebé seidauk rezolvidu 3
AUTÓR NO VITIMA TUIR JÉNERU Diagrama iha kraik ilustra porsentazem husi autór no vítima tuir jéneru Iha parte karuk ita haree katak 839% kazu hahú husi mane, 477% hahú husi feto no 605% hahú husi mane no feto Iha parte los ita bele observa katak iha kazu 732% vitima mak mane, no 796% mak feto no 178% mak mane no feto Tamba Belun la monitor insidente violensia bazeia ba jéneru, asaltu seksual no violensia doméstika, númeru feto afeitada bele sa e maka as Iha insidente balun, Belun-nia monitor sira la hatene jéneru husi autór ou vitima, tan ne e, parte rua la sa e as to o 100% KAUZA HUSI KONFLITU Gráfiku kraik hatudu kauza prinsipal husi insidente tuir porsentazem Insidente balun hetan kauza husi kombinasaun razaun oin-oin Iha kazu hirak ne e, aumenta sira ne ebé hola parte iha kazu refere ba insidente Gráfiku hatudu katak 325% husi insidente hetan kauza husi fatore seluk-seluk ne ebe mak la kategoriza husi Belun 173% husi insidente akontese tamba konsume bebidas alkohol barak demais, 162% entre joven sira, 65% liga ba disputa entre familia Kauza balun la hatama iha gráfiku tanba involvimentu ne ebe kiik AUTOR VIOLENSIA Gráfiku sorin ilustra númeru porsentazem husi autór violensia 29% husi insidente hahú husi joven, 26% hahú husi grupu sira seluk, 14% husi membru familia no seluk tan PNTL no F-FDTL idaidak ho persentazem insidente 1% Insidente balun halo husi grupu oi-oin ne ebe representa iha gráfiku Iha kazu hanesan ne e involve parte idaidak ne ebe aumentu iha sira nia involvement iha insidente Gráfiku representa 99% ba autor sira Sira seluk ne ebe mós involve mak hola parte nu'udar autor violensia menus husi 1%, hirak ne e la representa iha diagrama Grupu hirak ne e involve autoridade lokal no ema sira ne ebe afilia bá partidu polítiku 4
INDEKS POTENSIAL KONFLITU Mapa iha leten hatudu distribuisaun CPI Conflict Potential Index (Indeks Konflitu Potensial) tuir distritu Belun halo mudansa ba skor CPI Varia husi -528 (konflitu potensial ne ebé menus liu) to o 528 (konflitu potensial ne ebé as liu), skor 0 indika katak kondisaun no konflitu potensial hanesan deit ho periodu uluk nian CPI maka kompostu husi 66 sosial, ekonomia, politikal no indikador eksternal husi siguransa umana ne ebé bele aumenta ou diminui posibilidade ba konflitu Belun-nia monitor sira bá sub-distritu examina, pur ezemplu, mudansa iha disponibilidade hahán, reasaun komunidade ba prezensa polisia, atividade grupu polítiku no seluk-seluk tan Ba 66 indikador ida-idak, aumenta pontu 1 se situasaun melhora ou menus tamba agrava tiha uluk ona Iha kazu hirak ne ebé mak la hetan responde no mudansa, la iha mos pontu ne ebé aumenta CPI nasional ho númeru media, - 1288, monu ba kategoria konflitu potensial de kraik to o klaran, entaun indika katak potencial konflitu tuun husi trimester uluk Konflitu potensial aas liu ba kada distritu rejistu ba Pante Makasar (-46) no Same Vila (-52) Nivel konflitu potensial ne ebé menus liu observa iha Ermera Vila no Hatulia Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtRes) husi Belun hetan suporta husi Uniaun Europeia liu husi Instrumentu ba Estabilidade no GIZ/BMZ Koperasaun Alemanha ba Dezenvolvimentu Timor liu husi Fundu ba Dame hamutuk ho Sekretariu Estadu Juventude no Desportu Opiniaun hotu ne ebe expresa iha relatoriu ne e unikamente Belun nian no la representa opiniaun husi Uniaun Europea, Governu Alemanha ou Governu Timor Leste Ba informasaun klean, favor kontaktu Bylah da Costa, Program Manager AtRes: bylahbelun@gmailcom 5