Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Similar documents
Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

CBA FAQs_TETUM

LHOxfamOJE3May2019te

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

TLDPMEconomia24Jul2014te

ETAN for UNTL

TransVieira

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

InflRD7te.pdf

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

DebateRai2Julhu2012

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

LIA ULUK

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

LHSubPNOJE2018te

Tema Liturjia domingu daruak Adventu nian hato o apelu ida atu hasoru malu hikas ho Maromak, ba konversaun. Husi nia parte, Maromak nafatin prontu atu

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Jun-Agos 1

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

Mar-Abr 1

BriefingBankadaDez2018te

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Alkatiri4Feb2013en

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Nov-Dez 1

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

GIA ESPIRITUÁL IHA DALAN KSOLOK NO GLÓRIA NIAN Jan-Mar 1

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

World Bank Document

Graphic2

Mar-Abr 1

Traditional justice workshop report _tetun_

República Democrática de Timor-Leste

Akompañamentu joven Laura Vicuña nian Out-Dez 1

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Jan-Fev 1

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Set-Dez 1

Konta Jeral Estadu 2011

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Remembering the past Final Tetum

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Microsoft Word - wjureport125_t

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

LH konaba PAN Fome Zero

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

FretilinOGE19-21Dez2018te

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

QUARTERLY REPORT

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

World Bank Document

Transcription:

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Pamfletu ida-ne'e fó informasaun konaba teste raan (koko raan) ne'ebé baibain oferese no rekomenda bainhira Ita halo vizita prenatál primeiru. Teste raan sirane'e mak atu buka problema saúde ne'ebé karik bele fó impaktu ba Ita-nia saúde no Ita-nia bebé nia saúde. Halo teste raan sira-ne'e sei ajuda Ita hola desizaun kona-ba Ita-nia saúde antes no depois partu, atu proteje Ita no Ita-nia bebé nia saúde. Ami presiza hasai raan dala ida de'it hodi bele halo teste raan neen kedas. Antes ami hasai sampel raan, ami sei husu lisensa husi Ita atu halo teste raan sirane'e. Konforme Ita fó lisensa ba ami atu buka moras sira-ne e hotu ka lae. Se karik Ita lakohi, baibain ami oferese fali atu halo teste raan ne'e durante tempu Ita isin-rua. Se Ita iha pergunta kona-ba teste sirane'e, halo favor ko alia hamutuk ho Ita-nia doutór ka parteira iha klínika prenatál.

Teste raan saida de'it mak oferese? Sura raan kompletu/nivel emoglobina Teste raan ida-ne'e nia objetivu primeiru mak atu cek se Ita iha moras anemia (raan menus) ka lae. Anemia halo Ita kolen no bele halo Ita fraku demais se raan fakar barak bainhira tuur-ahi. Se Ita iha moras anemia, Ita bele simu tratamentu ne ebé simples no seguru hanesan hemu aimoruk ferru ka tratamentu seluk tan. Grupu raan Teste ida-ne'e mak atu hatene Ita-nia grupu raan. Ne'e importante se karik Ita presiza simu transfuzaun-raan. Teste ne'e hatudu mós se Itania raan mak rhesus negativu ka pozitivu. Maizumenus inan ida husi neen mak iha raan ne ebé rhesus negativu. Inan ho raan rhesus negativu presiza injesaun ida naran anti-d se karik iha perigu abortu naturál nian ka sira hetan kanek ka baku iha sira-nia kabun durante isin-rua.

Inan ho raan rhesus negativu bele hetan injesaun anti-d bainhira sira isin-rua ba maizumenus semana 29. Inan ho raan rhesus negativu presiza mos injesaun anti-d depois partu, se karik sira-nia bebé nia raan mak rhesus pozitivu. Ida-ne'e proteje sira-nia oan tuirmai husi moras anemia no beku (isin-kinur).

Rubéola Teste raan ida-ne'e mak atu cek se Ita iha imunidade ba moras rubéola (sarampu German) ka lae. Maioria adultu iha Irlanda Norte iha ona imunidade, maibé se karik Ita seidauk iha, Ita tenke koko atu sees an husi ema ne'ebé kona moras rubéola. Se karik Ita hasoru duni ema ne'ebé kona daudaun moras ne e, Ita tenke ko'alia kedas ho Ita-nia doutór. Doutór bele koko raan atu hatene se Ita kona moras ne'e ka lae. Hetan moras rubéola bainhira foin isin-rua bele fó problema sériu ba Ita-nia bebé iha kabun. Se karik Ita hetan moras rubéola durante isinrua, Ita-nia doutór sei ko'alia ho Ita kona-ba buat ne'e. Se karik Ita la iha imunidade ba rubéola, Ita bele hetan injesaun MMR (vasinasaun ba sarampu, moras-kakilok no rubéola) ida depois Ita-nia bebé moris mai, no ida tan semana haat tuirmai. Ida-ne'e sei proteje Ita husi infesaun bainhira hetan isin-rua iha futuru. Importante katak Ita la hetan isin-rua durante fulan ida hafoin simu vasinasaun ne'e. Sífilis Teste raan ida-ne'e mak atu cek se Ita kona moras sífilis, ne'ebé baibain hetan liuhusi relasaun seksuál sein uza protesaun ho ema ida ne'ebé moras ho infesaun ne'e.

Ema bele kona moras sífilis maibé la hatene tuir tanba sira sente moras durante tempu badak de it. Sífilis neineik-neineik sei kauza problema saúde sériu hanesan moras ruma iha kakutak. Se la hetan tratamentu, sífilis sei kauza abortu ka bebé moris mate, ka bebé sei moris sedu liu ho moras todan. Se karik teste raan ne'e pozitivu, Ita bele hetan tratamentu ne ebé seguru no di ak ho aimoruk antiobiótiku. Ida-ne'e sei la lori perigu ba bebé. Epatite B Teste raan ne'e mak atu cek ba epatite B, virus ida ne'ebé bele kauza moras aten. Se Ita-nia isin lori virus ne'e ka Ita kona infesaun ne e durante isin-rua, iha perigu katak Ita-nia bebé mós sei hetan infesaun ne e. Se Ita-nia bebé hetan infesaun epatite B, nia iha posibilidade bele kona duni moras ne e ba tempu-naruk no mós kona moras aten. Bebé hotu-hotu simu vasinasaun epatite B, maibé se Ita-nia teste raan mak pozitivu, Itania bebé bele simu vasinasaun espesiál sira atu hamenus perigu husi infesaun ne e. Ita mós sei konsulta ho espesialista aten durante tempu Ita isin-rua atu cek Itania saúde, tanba moras epatite B bele fó impaktu ba Ita-nia bebé nia saúde.

Baibain epatite B la mosu iha Irlanda Norte, maibé mosu beibeik iha Eropa nia li ur, liu-liu iha Ázia Sudeste no Leste. Ema ne'ebé moris iha área sira-ne'e iha posibilidade lori virus ne'e iha sira-nia isin, tanba

durante sira-nia moris, inklui bainhira sira moris mai, sira kona ona moras ne e. Moras ne'e bele mós transmite liu husi relasaun seksuál no sona ai-moruk aat (droga). HIV Teste raan ne'e mak atu cek ba virus ne'ebé kauza moras SIDA (AIDS). Feto barak la hatene katak sira kona ona infesaun ne'e to'o sira hetan rezultadu teste raan. Se Ita kona ona infesaun HIV, infesaun ne'e bele da'et ba Ita-nia bebé durante isin-rua, bainhira tuur ahi ka bainhira fó susu. Se Ita mak HIV pozitivu, Ita no Ita-nia bebé bele simu tratamentu, inklui ai-moruk espesiál, atu hamenus perigu ba Ita-nia bebé atu hetan infesaun. Tratamentu ne'e ajuda proteje Ita-rasik nia saúde, nomós Ita-nia bebé nia saúde. Karik ha'u kona ona infesaun sira-ne'e ida ka lae? Iha perigu ba ema barak atu hetan infesaun hanesan HIV, sífilis, ka epatite B sein sira hatene tuir. Perigu atu hetan infesaun ida ka liu mak aas liu se Ita ka Ita-nia maluk seksuál ida halo ona buat tuirmai ne e: halo relasaun seksuál sein protesaun; iha maluk seksuál barak; halo relasaun seksuál omoseksuál;

sai vítima estraga seksuál; sona ai-moruk aat (droga); halo relasaun seksuál ho ema ida husi rai ne'ebé iha HIV ka epatite B barak liu kompara ho Reinu Unidu ka Irlanda; hetan tratamentu mediku ne'ebé involve produtu raan iha nasaun ho nivel aas ba infesaun HIV ka epatite B; halo tratamentu dentista iha rai li ur. Se Ita iha preokupasaun kona-ba perigu espesífiku ruma, halo favór ko'alia kona-ba buat ne'e ho Ita-nia doutór ka parteira. Sira bele fóhatene Ita kona-ba teste seluk tan ne'ebé karik Ita presiza halo. Realidade katak Ita fó lisensa atu halo teste raan ba epatite B no HIV nu udar parte husi Ita-nia saúde prenatál sei la fó impaktu ba Itania abilidade atu hetan apólise-seguru ruma. Rezultadu pozitivu ba teste ida ka rua ne'e karik bele hanetik Ita atu la bele hetan apólise-seguru saúde ka moris nian iha futuru. Oinsá kona-ba konfidensialidade? Teste raan no rezultadu sira-ne'e hotu mak konfidensiál (segredu). Baibain, profísional saúde sira ne'ebé tau matan ba Ita-nia saúde maternidade sei fó Ita-nia rezultadu durante Ita-nia vizita prenatál tuirmai. Se la fó karik, favór ida husu bá. Ami hakerek Ita-nia rezultadu iha Ita-nia nota maternidade no dokumentu maternidade IT (liuhusi komputadór), ne'ebé bele assesu de it ho liafuan-pase.

Se Ita-nia teste raan ruma mak pozitivu, ami bele arranja ema atu fó konsellu ba Ita no mós fo tratamentu apropriadu. Tratamentu hotu ne ebé ami oferese dezeña ho objetivu atu proteje Ita-nia saúde no Ita-nia bebé nia saúde. Saida mak akontese ba ha'u-nia sampel raan depois halo teste? NHS nia Matadalan Laboratóriu ba Moras Infesiozu iha Programa Testu durante Isin-Rua ba 2016 no 2017 dehan katak sampel raan hotu-hotu tenke rai iha temperatura -20 o C durante mínimu tinan rua tanba razaun garantia kualidade. Depois tempu ne'e, sampel raan hotu sei estraga ho seguru. Ha'u-nia sampel raan bele uza ba buat seluk ka lae? Durante isin-rua, iha perigu katak infesaun seluk tan bele hada et ba feto ida, no karik infesaun ne'e bele kauza problema ba nia no ninia bebé. Se perigu hanesan ne'e mosu duni, espesialista bele uza raan husi teste prenatál ne ebé rai hela atu cek fila-fali se feto ne'e iha perigu atu hetan infesaun ne'e ka lae. Se nune e, Ita bele hetan ajuda husi doutór atu hamenus impaktu sériu husi infesaun ne'e. Ezemplu infesaun sira ne e mak moras varisela no parvovírus (síndroma basa hasan nian). Feto ida tenke fó lisensa antes ami bele halo tan teste raan ruma.

10/17