Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

República Democrática de Timor-Leste

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

InflRD7te.pdf

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

LIA ULUK

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

FretilinOGE19-21Dez2018te

ETAN for UNTL

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

TLDPMEconomia24Jul2014te

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Konta Jeral Estadu 2011

DISCURSO DE

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

QUARTERLY REPORT

TransVieira

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Deklarasaun Politika CNRT

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

CBA FAQs_TETUM

DebateRai2Julhu2012

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

BriefingBankadaDez2018te

LHSubPNOJE2018te

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

World Bank Document

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Traditional justice workshop report _tetun_

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Microsoft Word - wjureport125_t

Alkatiri4Feb2013en

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Microsoft Word - Livru 3B_2019

Yellow Road Workshop

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Nota_Explikasaun_Alterasaun_Lei_Rai

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Remembering the past Final Tetum

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

Aprezentasaun OJE Jan 2011

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

World Bank Document

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE 2014 Livru 3 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

07_Ermera

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

MINIST~RIO DO PETRÓLEO E RECURSOS MINERAIS 5. Autoridade NacionaJ de Petroléo e Mineral (ANPM)

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Transcription:

INSTITUTUBAPESQUIZA/INVESTIGASAUN,ADVOKASIANOKAMPAÑA Timor LesteInstituteforResearch,AdvocacyandCampaigns Add:RuaGov.CelestinodaSilva Farol,AldeiaLirio,SucoMotael,VeraCruz,Dili EmailAdd:lutahamutuk2005@yahoo.comorlutahamutuk.timorleste@gmail.com Website:www.lutahamutukinstitute.org PO.BOX:1034,Correios,Dili,Timor Leste Tel:(+670)3322619or(+670)7263783&7243966 Ba: Assuntu: Ex mo. SenhorPresidenteComisaunC,ParlamentuNacional,RDTL Submisaun Luta Hamutuk sobre Proposta Lei Orsamento Geral do Estadutinansivil2011. Iha loron 15 de Novembro 2011, governo hato o ona proposta Orsamento Geral do Estado (OGE)TinanSivil2011baihaParlamentoNasional.Hanesaninstituisaunne ebemakdurante ne e tau matan ba orsamento geral do estado, Luta Hamutuk hetan konvite hodi halo audiensiahoexcelentisimopresidentenomosniamembruscomisaun C asuntoekonomia, finansas e boa governasaun hodi hato o Luta Hamutuk nia opiniaun ba proposta Lei OGE 2011.IhaopiniaunLutaHamutuk,amiseihato oenkuadramentumakroekonomia,opiniaun sobreoge2011,nomossaidamakdurantene eamideskobrebainhirahala oaktividadesiha sucos no distrito, nune mos hato o opiniaun estratejiku balun hodi sai hanesan baze fundamentuhodihaloplaneamentuorsamentais. Iha proposta Lei OGE 2011 ne ebe mak IV Governu Konstitusional hato o ho montante hamutukus$985milhoesdedolaresnoaumentatanhoosanne ebemakmaihusiparseiro dezenvolvimento hamutuk US$195 milhoes de dollar americano. Nune iha tinan sivil 2011, ihaproposataogehamutukus$1.180bilhoesdedolares. ENKUADRAMENTUMAKROEKONOMIANOPOLITIKAFISKAL2011 Ihatabelatuirmaine e,lutahamutukhakarakfoanalizadadusbazikune ebemakgovernu aprezentaihalivro1sobrepanoramaekonomiadomestikatinan2011. Tabela1:Frameworkmakroekonomianopolitikafiskal2011. No Prediksaun EME&PF 1 CresimentoEkonomiareal(%) 11.2 2 Inflasaun(tinanbatinan/%) 4 3 AumentuOrsamentorekurente(%) 1 10 4 FolinMinarai(US$/baril) 68 5 ProdusaunMinarai(milbaril/loronida) 107 120 6 Taxadeskontu(%) 4 Tuirtabela1,hatudukatakprediksaunkresimentuekonomikune ebeoptimistanobotliufali nasaunasiatikuselukhorasauntimorlestetamaihakarakteristikanasaundezenvolvimento emerjensia.

Kresimentu ekonomiku iha 2010 ho 9.5 %, kresimentu ne ebe mak as no optimistiku maibelarefletarealidadepovuniamoris;hanesankampodetrabalholimitadu,numeruema kiakseias,nivelmorispovuaumentamaibelahatudumudansabahumandevelopmentindex (HDI).Wainhirakresimentuekonomikulahatudumudansasignifikantemakkresimentune e bele konsidera falsu(artificial) hanesan kresimentu ekonomiku 9.5% iha tinan 2010 maibe realidadetinan tinaniha15.000 20.000emamakbukaserbisunotuirrelatoriuMDG s2009 katakrendimentupopulasaunida idakseimenushusi$0.55kadaloronno42%povutimor Lestemorisihanivelpobrezaniaokos. Prediksauninflasaunaumentatinanbatinan4%,prediksaunne emosfiaranliutanba tuirkalkulasaundirasaunnasionalestatistika(dne)ihaministeriofinancaskatakihatinan 2009inflasaun0.7%nuneihatinan2010tuirprediksauninflasaunseisaeba4.7%.Maibeiha realidade Junho 2010 inflasaun atinzi ona 14.1%. Ne e hatudu katak governu sempre halo mudansa ba iha estimasaun inflasaun sein iha aprezentasaun tabela produto nasional, signifikakatakprediksaunne ebelekonsiderafalsumos. Luta Hamutuk hanoin katak Proposta OGE 2011, governu aumenta despeza publika iha infrastruturaseinihaplanoatuhalosupplysasanhusirailaran(nationalproduct)ne ebebele hamosuinflasaunasbabei beik.tanba ne e,presizamospolitikafiskalidane ebebeleresolve problemainflasaunhanesanhadiainfrastruturadistribusaunalimentar,ezemplo:distribuisaun fos mak durante ne e problema hela deit nomos halo investimentu ba iha seitor privado nune bele prevene inflasaun sae makaas. Presiza mos iha politika moneter hodi halo balansu ba politika fiskal, maske ita seidauk iha moeda rasik maibe governu liu husi Banku Pagamentu Autoridade (BPA) ka futuru Banco Central bele kria framework ida ba osan funan iha banco nune bele kria ambiente diak ba komunidade no emprezariu sira no hamenus gropu balun ne ebe kaer osan barak no gosta halo gastus ba konsumu deit. Realidade hatudu katak, iha TimorLestewainhirakliente(komunidade)raiosanihabancolaosatuhetanfunanmaibeosan menus ba bei beik, tanba selu kustu oin oin deit. Inklui mos empresariu sira halo kreditu ba bancohoosanfunanmakasteb tebes. ESTRUKTURAORSAMENTOGERALDOESTADO2011 Tuirmai,LutaHamutukhakarakaprezentakomparasaunentreestrukturaOGE2010nomos 2011ne ebemakgovernuhato onuneitahotubeleihakomprensaunbazikusobremudansa orsamentoihatinanruanialaran. Tabela2.EstrukturaOrsamento2010no2011(milhoesdedollar). Orsamento 2010 2011 Aumenta/Menus % CFTL 837.9 653.4 FunduInfrastrutura 317.3 FunduCapitalHumano 25.0 TotalOGE 837.9 985.0 147.1 *17.56% ParseiroDezenvolvimento 256.8 195.0 (61.8) OrsamentoFontesCombinadas 1,094.7 1.180,0 85.3 7.79% KomparasaunOGE2010ho2011ihatabela2,hatudukatakihaaumentu*US$147.1milhoes reprezentaaumentu17.56%.aumentune etuirlolosnormal,maibeimportantemakgovernu presiza aprezenta metas ne ebe mak atinzi ona iha orsamento tinan kotuk nian. Hodi nune, ita hotu bele hatene lolos orsamento tinan oin mai koresponde duni programa prioridades 2011.Ihaestrukturaorsamentu2011,indikafundusespesialruamakhetanalokasaunosan hamutuk US$342.3 milhoes ne ebe mak tuir Livro 1 sei lidera husi Primeiro Ministro no hetanasistensiateknikuhusiajensiadezenvolvimentonasional(adn).

Fundus rua ne e estratejiku, maibe Luta Hamutuk husu ba Parlamento Nasional hodi husu esplikasaun detaillus ba utilizasaun fundus ne e tanba aprezentasaun fundus geral liu no laindika nia metas mak atu atinzi, inklui projeto ne e sei halo ho volume hira, no sel seluk tan. Laihaesplikasaunmosdetailluskonabatambasamakmudakategoriakapitaldezenvolvimentu iha despeza ministerio ida idak ba iha fundu das infrastrukturas, nomos ba iha fundu dezenvolvimentokapitalhumano.tanba,amipreokupahoknaarministeriokompetentene ebe mak tuir lolos iha kompetensia atu implementa fundu rua ne e. Iha indikasaun forte katak, ministeriorelevantesdurantene elahala oniafunsaunhodiak.seihanesanne e,laiharazaun fortehodimanteinministerione ebemaklahala oniaknaarnofunsaunhodiak. FunduEspesifikunoPlanoEstratejikuDezenvolvimentoNasional(PEDN),relasionaho implementasaun PEDN, iha proposta ida ne e governu sei estabelese Fundu Espesifiku rua mak hetan alokasaun orsamento bo ot teb tebes, mak hanesan Fundo Dezenvolvimento Kapital Humanu ho montante osan US$25 milhoes de dolares iha kategoria bens e servisu, nomos orsamentu hamutuk US$317.306 milhoes aloka ba iha Fundo das Infrastrukturas ne ebe koloka husi kategoria despeza kapital dezenvolvimento nian. Tuir esplikasaun husi governukatak,fundusruane ehodipermiteimplementasaunpedntinan2011 2030.Iha proposta ida ne e mos Governo atu kria Agensia Dezenvolvimentu Nasional(ADN) atu halo kontrolunoconcelhoadministrasaunmakseiregulanodesideprojeituprioritarius. Los duni katak termus artigu 32 Lei Orsamentu e Jestaun Finanseiru permite atu governu bele kria fundu espesifiku. Relasiona ho interese nasional ba longu prazu, Luta Hamutuk apresia ho fundus espesifiku rua ne e, tanba kriasaun fundu espesifiku ne e nudar investimentu estratejiku ba longu praju hodi garantia sustentabilidade dezenvolvimentu nasional. Luta Hamutuk mos sempre ejiji ba Governu no Parlamento Nasional atu tau atensaunmakaasbaihainvestimentuidane e,hodinunedespezane ebemakestadohala o tenke iha esperitu longo prazu nomos garante nia sustentabilidade. Maske nune, Luta HamutukhakarakhatetenkatakgovernutenkelorilaiPEDNne ebaihaparlamentonasional hodi hetan uluk lai aprovasaun hafoin uza PEDN hanesan fundamentu dezenvolvimento nasaunnianhodikonsiderahanesanbazeidahodihaloplaneamentoorsamentais.nune,ami hakarak dehan katak fundus rua ne ebe mak implikasaun lojiku husi PEDN seidauk bele permiteatusaihanesanfundamentupolitikabaihaplaneamentunasional. Luta Hamutuk mos kestiona entidade responsavel ba operasaun fundo espesifiku ne ebe mensionamosihaleiorsamentuejestaunfinanseiru(artigo32kapitulu4.6).tanbatuirplanu governu katak sei kria Ajensia Dezenvolvimentu Nasional (ADN) mak sei hetan responsabilidade hodi halo evaluasaun, monitorizasun no supervizaun ba implementasaun projeto.kestaunmaklutahamutukpreokupamakregularidadeadnnerasikhodihalaonia knar.tanbamaskeadntamaonaihaplanuorsamentalmaibeseidaukihaleiproprioidamak regulaknaaradn.tanba ne e,lutahamutukkonsideraadnneemosuhoiregularidade. Luta Hamutuk hakarak husu ba Parlamento Nasional hodi husu klarifikasaun governu nian konabafundudezenvolvimentukapitalhumanune ebeatualokausd$25miloesliu liubaiha orsamentu ne ebe hamutuk USD$3.668 milhoes ba outros tipos de formasaun. Governu presiza esplika didiak programa formasaun nee iha areas saida deit. Tanba orsamentu mak aloka ba programa ne e nia valor hanesan mos programa formasaun sira seluk hanesan formasaun tekniku. Hakarak fo hanoin katak governu labele kria/halo orsamentu sein iha diskriminasaundetaillus.

OPINIAUNLUTAHAMUTUKBAPROPOSTAOGE2011 ReseitasOrsamentoGeraldoEstado2011: PropostaOGE2011niareseitasrealhamutukUS$844.1milhoessignifika86%,kompozisaun reseitas ne e indika katak, iha variasaun negativu US$140.9 milhoes ( 14%) ne ebe sei kompletahusifundokonsilidadohamutukus$141milhoes.ihafontesreseitasne emossei hatududependensiamaka asbafundupetroliferohopresentajen75%. Tabela3:FontesreseitasOGE2011. FontesReseitas Montanteosan (US$milhoes) % 1 FundoPetrolifero 734 75% 2 ImpostoDomestica 91.2 9% 3 AgensiasAutoFinanciadas 18.9 2% TotalReseitasreal(US$milhoes) 844.1 86% Variasaun(negative/ ) 140.9 14% Totalidade Proposta(US$) Totalidade(US$milhoes) 844.1 100% 985.0 Iha fontes reseitas ba Ajensia Auto Financiadas, liu liu Intituisaun Gestaun Ekipamentu (IGE) durante2008 2010laforeseitas(zero)baestadonuneestadohalonafatinsubsidio100%.Iha proposta2011,governualokasubsidiohamutukus$1.318milhoes.maskeitahotuhatenekatak IGE sempre fo aluga ekipamentu estado nian ba emprezariu sira. Ami hakarak husu ba ParlamentuNasionalhodihusuInspetorGeralatulokeinvestigasaunbagestaunIGE. LutaHamutukhusubaParlamentoNasionalhoditauatensaunmaka asbafundukonsilidado, nobukahusutuirosanbo otne emaihusine ebe?tanbagovernulabelekonsideraosanne ebe itahusuihatinansivil2010nianne ebemakla konsegegastahotuhanesanfontesreseitasida. Reseitas tenke mai husi aktividades ekonomiku ruma ou mai husi fontes seluk mak refleta fundus kooperasaun bilateral nomos multilateral nian. Se osan ne e mai husi efisiensia orsamentu2010nianpresizaihaesplikasaundetallhukonabaaktividadeouprojetune ebedeit makhetanefisiensianoniamontanteosanhiralolos. Mudansa Metodolojia ba Kalkulasaun Rendimento Sustentavel Estimado (RSE) sei afeita ba sustentabilidade fundo; komesa iha OGE 2010 governu muda metodolojia hodi konta RSE, mudansa ne e hamosu padraun foun ba kalkulu presu minarai husi West Texas Intermediate (WTI) nian mak durante ne e governu uza, muda ba iha Information Energy Administration(IEA).Mudansane emudaonapresuminaraihusilowcaseihakalakulasaun anterior(wti)baihaintervalluentrelowandreferencecasene ebehopresuminaraius$68 perbarril(iea).mudansaakontesemosbaiharikezaminarainogasposubayuundanne ebe husius$16bilhoesbaihaus$24.47bilhoes,inkluiaumentuhusiposukitanhamutukus$4 milhoes.durantene e,lutahamutuklaihainformasaunhusigovernusobreprodusaunmina ne ebe mak aumenta nune governu iha duni razaun forte hodi foti osan barak liu ho aproximasaun mudansa metodolojia kalkulasaun ne ebe mak uluk dehan prudente liu ona husiwtinian(lowcaseoilprice).hodihatetenkatak,bainhirauzaiea,ihamudansabaiha taxadiskontuhusianterior2.6%saeba4%. Ho mudansa hirak ne e, governu liu husi proposta OGE 2011 hetan RSE 3% husi fundo petroliferuhomontanteosanhamutukus$734milhoes. LutaHamutukpreokupahomudansametodolojiaidane e,makhanesanpresuminarainotaxa diskontu.mudansane ebazeiabainputhusiinternationalmonetaryfund(imf)noministeriu

Finansasesplikakatakkalkulasaunne esufficientprudent.leifundopetroliferuhatetenkatak, bainhira halo kalkulasaun tenke prudente. Signifika katak, kalkulasaun tenke bazeia ba international best practice no protesaun ba sustentabilidade fundo petroliferu. Preokupasaun selukmak,ihatinan2010bainhiragovernuhaloonamudansabametodolojianofotiliurse, loriimpaktubakalkulasaunrsefounus$13milhoes(livro1pajina47).bainhiramudansane e labeleatinzituirestimativapresu,seifoimpaktubo otliutanbarsenomosrikezapetroleuiha futuru.tanba ne e,lutahamutukrekomendahodiuzanafatinkalkulasaunmetodolojiane ebe makhaloihaorsamento2010nian. DespezaOrsamentoGeraldoEstado2011: Tuirestetmentugovernukatak,tinanne'eseihatundespezabaihabenseservisu(favorle'e viazen internasional); nune membro governu sira, liu liu ministro no SE sira fo atensaun makaas liu hodi halo viazen iha rai laran, inklui membro Parlamento Nasional. Maibe iha tabela4,amihare'ekatakorsamentubensservisuseiaumentaus$1.7milhoeskomparaho benseservisutinan2010nian.nuneviazeninternasionalseibarakliutan. Tabela4:DespezaOrsamentoGeraldoEstado2011. KategoriaDespeza Montanteosan % (US$milhoens) 1 SalarioseVencimentos 115.909 12% 2 BenseServicos 270.459 27% 3 TransferenciasPublicas 164.456 17% 4 CapitalMenor 28.252 3% 5 CapitaldeDesenvolvimento 405.924 41% Totalidade(US$milhoes) 985.000 100% Tanba ne e Luta Hamutuk duvida ho esekusaun tinan oin mai tanba ministro sira no nia sekretario do estado, inklui Parlamento Nasional sei iha osan nato on hodi halo viazen internasional bar barak. Ami hanoin katak, diak liu fo poder bo ot nomos fasilita ita nia embaixadores sira iha rai liur hodi halo nia knaar ho diak. Fasilita diak liu mos Chefe do Governu hodi halo kooperasaun hamutuk ho ita nia Ministerio Negosio Estranjeiro nomos ita nia Presidente da Republika. Nune laiha ona razaun hodi Ministro, Secreatrio do Estado no direitorsirahaloviazennoasinakooperasaunoi oinseinihakomitmentuhodikontinuanota intendimentumaksiraasinahonasaunhirakmaksiravizita. Alokasaundespezabadistrito,LutaHamutukhakarakaprezentamosdadusprojetohirak ne ebemakseiafeitahusipropostaoge2011baihadistritoida idak.bainhira,amihalonia mapashatudukatakdistritolubunidamakfasilidadessaudenomosedukasaunnianne ebe maklimitaduteb tebes. Tabela5:MapaDespezabaihaDistritoida idak. Distritu Pop. PDL (US$.000) PDDI &II (US$.000) EP EPS ES Univ Hosp CHC Postu Saude Posto San. Klinika Priv. Aileu 45.512 165 2.145 64 9 4 4 9 1 33 Ainaro 63.206 216 2.491 64 13 4 1 7 3 30 Baucau 111.484 405 2.782 134 29 9 1 1 6 24 1 60 Bobonaro 89.787 324 2.478 12 9 4 1 6 19 2 50 Covalima 60.063 218 3.694 84 13 4 1 7 12 Dili 234.331 565 6.044 laihanumeru 2 6 9 5 30 Ermera 114.635 414 1.28 101 13 4 1 6 11 4 52 Lautem 65.355 225 5.904 77 9 3 5 18 4 34 SISCa

Liquica 63.329 152 3.937 51 8 2 3 17 4 23 Manatuto 43.246 157 3.548 48 9 4 6 18 29 Manufahi 48.894 183 2.228 65 13 5 4 11 29 Oecusse 65.524 236 2.532 46 6 3 1 4 12 18 Viqueque 70.177 101 3.22 86 15 8 5 17 2 Total 1.075.543 3.361 42.283 832 146 54 2 6 63 175 9 26 388 Ihatabela5indikalimitasaunbalunne ebemakdistritosirahasoru,husiuniversidade,hospital, postu saúde, postu sanitariu nomos programa SISCa nian. Ami hanoin katak ho mapas ne e membro parlamento nasional no governu presiza tau atensaun makaas ba iha fasilidades publikune ebemakseifaltaihadistrito13. Porezemplo:postusaudeihadistritoAileulaiha,soidamakpostosanitariuhamutuk9.Laiha esplikasaun klaru husi Ministério Saúde tambasa mak distritu 12 laiha postu sanitariu. Tanba ne e, Luta Hamutuk husu ba Parlamento Nasional hodi bolu atensaun ba Ministeriu SaudehodihaloplanuorsamentumosbaDistritu12ne ebemaksidaukihapostusanitariu. Relasionahonesesidadebaziku(postusaude)ihatabelane ehatudukatakdistritudiline ebe ho numeru populasaun barak liu iha Timor Leste (234.331) maibe to agora iha deit postu saudehamutuk9deit.bazeabapeskizalutahamutukniaiha2009hatudukatak,fasilidade infrastrukturasaudeihadistritudiliseidauksufisientetanba ne eliuhusiplanuorsamentu tinansivil2011,lutahamutukrekomendabaministeriusaudeatukriamosorsamentuhodi halo tan postu saude tuir nesesidade komunidade sira hodi hetan asistensia saude ne ebe maximu. IhatabelaneemoshatudukatakihaDistritu2ne ebesidaukihaprogramasiscamakhanesan Distritu Covalima no Viqueque. Tanba ne e Luta Hamutuk husu ba mos Ministeriu Saude atu belekriaorsamentabaprogramasiscaihadistritu2ne e. Relasaun ho programa tratamentu mediku iha estranjeiru, hahu husi tinan sivil 2009 MinisteriuSaudealokaonaorsamentuhamutukUS$1.674milhoes,ihatinan2010alokatan orsamentu hamutuk US$1.2 milhoes nomos iha tinan 2011 aloka tan orsamentu hamutuk US$3.0 milhoes. Tuir Luta Hamutuk katak governu presiza klarifika tansa mak kada tinan orsamentubatratamentusaudeihaestrajeiruaumentababebeik.lutahamutukrekoinhese katak tratamentu mediku iha rai laran sei falta fasilidades no rekursu humanu iha area espesifikubalun,nuneitapresizadunihalotratamentubarailiur.maibelutahamutukhusu ba governu atu komesa hare ona oinsa atu hadiak/kompleta fasilidade saude iha rai laran nomos hasae rekursu umanu iha area espesifiku (doutor espesialista) nune TL labele depende deit ba mediku iha estranjeiru. Tuir projeksaun governu iha tinan 2009 katak program ne e sei iha kontinusaun durante periodu 2009 2012 ho projeksaun orsamentu hamutuk USD$4.924 milhoes ate kapasidade sistema rai laran diak ona. Maibe realidade hatudu katak foin tinan 3 deit govenu atu gasta liu ona projeksaun orsamentu ka hamutuk USD$5.874maibesistemasauderai laransidaukdiak. ProgramaDezenvolvimentuLocal(PDL) TuirpropostalivruOGE2011no.3katak,governualokaorsamentuhamutukUS$3.5milhoes ba PDL, maibe somatoriu alokasaun orsamentu PDL bazea ba alokasaun orsamentu kada projeitu ba distritu 13 hatudu deit US$ 3.361 milhoes. Numeru orsamentu nee hatudu variasaunhamutukrihunatusus$139maklaihaklarifikasaun.

Relasiona implementasaun PDL iha nivel suco, tuir monitorizasaun Luta Hamutuk durante ne eindentifikakatak,implementasaunprogramapdlseilabeleatinziniaobjektivu(failla) tanba governu laiha seriedade iha prosesu implementasaun. Tanba ne e, antes atu kontinua PDLgovernupresizahalorevizaunbamekanismuimplementasaunPDLne ebedurantene e autoridadelokalsirainfrentamakmekanismuatudesideprioridadesihasucos,aprovasaun nomos desizaun. Disizaun sempre mai husi leten tanba orsamento limitadu no labele demenuiprioridadesne ebemakmaihusisucos.autoridadeslokalsiramoskestionasobre transparansia iha implementasaun projeto, nia akuntabilidade ba komunidade laiha tanba laihakooperasaunimplementadorhokomunidadesira. Ihaprosesuplaneamentune ebeautoridadesirahalorasik,lutahamutukhusubagovernuatu halo akompanhamentu tekniku ba Chefe do Suco no Chefe Aldeia sira hodi halo planeamentu orsamental, ne ebe mos parte husi kapasitasaun ba autoridade lokal sira hodi simu desentralizasaun bainhira implementa duni iha tinan 2014. Tanba durante ne e autoridade lokalsiraseidaukihakapasidadenato onhodihaloplaneamentuteknikununeniaimplikasaun makpropostahusinivelsucolapasatanbaplaneamentuladiak.husumosbagovernuatuiha seriedade hodi halo kontrolu ba implementasaun projeitu PDL, tanba tuir Luta Hamutuk nia peskizabaimplementasaunpdlihadistrituaileunolautemindentifikakatakprojeitubarak mak laiha kualidade, la transparante no laiha akuntabilidade tanba ladun iha kontrolu husi nasional. PakoteDezenvolvimentoDesentralizadu(PDD) Relasiona ho PDD nebe mak sei implementa husi Ministerio Administrasaun Estatal e Ordenamento Territorio (MAEOT) iha kategoria kapital dezenvolvimentu ne ebe mak sei aloka ba iha sub distritos, sucos no aldeias ho montante osan hamutuk US$15.5 milhoes nomos iha distritos hamutuk US$28.8 milhoes iha proposta OGE 2011. Iha proposata ne e laiha esplikasaun klaru konaba oinsa autoridades iha nivel distritos, sub distritos, sucos to aldeiasne ebemakatuinvolve,inkluipapelsiranianhodimanejaprojeitune e. Tamba ne e, Luta Hamutuk husu husu ba governu atu halo esplikasaun klaru konaba jestaun PDDihaaspetuinvolvimentoautoridadeslokal.HusumosbagovernuliuhusiMAEOThodihalo diskriminasaundetaillusobreprojeitukontinuasaunpddhovalororsamentuhamutukus$11 milhoesne ebekolokaihakategoriatransferensianian.lutahamutukhare ekatak,estrutura orsamentuliu liubainhirahaloalokasaunbadistritosto oaldeiasihatentativasplaneaduatu halopublikusaikonfuzaun. REKOMENDASAUNMAIHUSIKOMUNIDADE Liu husi Submisaun ne e, Luta Hamutuk hakarak hato o rekomedasaun balun ba Ministeriu kompetente atu bele hetan konsiderasaun iha debates orsamentu iha Parlamentu Nasional. Rekomendasaun hirak ne e, Luta Hamutuk deskobre bainhira hala o diskusaun ho komunidadesiraihadistritoliquisa,lautem,suainomosoecusse. Iharekomendasauntuirmai,LutaHamutukhakarakhatutannesesidadeskomunidadessira ne ebemaklaihaalokasaunihapropostaoge2011: 1. Ministerio Agrikultura e Pescas; husu ba ministeriu ne e atu kria orsamentu hodi haloirigasauniha: DistrituLautem,Sub distritumoro,sucoililai. DistrituCovalima,Sub distrituzumalai,sucoraimea. DistrituCovalima,Sub distritusuai,sucocamanasa.

2. MinisterioEdukasaun: Eskolapre secundariafilialihafatumasi,sub distritubazartete. AumentasalabaeskolaprimariafilialFahilebo,Sub distritubazartete. Eskolapre secundariabasucoleoremasub distritubazartete. 3. MinisterioInfrastruktura: EletrisidadeihasucoPairara,AldeiaPuno,DistritoLautem. PontehusiPantaiMakasarbaUsitasaé,DistritoOecusse. KanalizasaunbemosihaSucoUsitasaé,DistritoOecusse. Dadabemosbaeskola,klinikanomossedesuco,ihaUsitasae,DistritoOecusse. KanalizasaunbemossucoBobometo,DistritoOecusse. RehabilitasaunestradaligaentreBobometobaPantaiMakasar,DistritoOecusse FasilidadenoinfrastrukturaeskolaPrimariatoSedundariaihaSucoNaemeco,Distrito Oecusse. KonstruksaunestradaNaemeco,DistritoOecusse. Obrigadowain! Dili:15deDezembrode2010 MericioAkara DireitorLutaHamutuk Tel:(+670)7263783