13 Testu adaptivu Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu 2013-2016 Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert Wiliams 2 Aihoris trigu (Wheat & Barley) Triticum aestivum L.Hordeum vulgare hanesan potensial ba ekonomia. Iha Timor Leste hirak ne e diak iha area ekolojika rai malirin husi elevasaun 800-2000 metros husi tasi (ht). Ministerio da Agricultura e Pescas (MAP) serbisu hamutuk ho Agencia ACIAR liu husi programa Fini ba Moris (SoL) halo teste adaptivu hahu husi tinan 2013-2016. Implementasaun atividades ne e halao iha suco Maubisse, Maubisse, Municipiu Ainaro. Dezenu pesquiza ne ebe uza mak RAK fator ida ho tratamentu variedades terigu (wheat) (18), Barley (12), fini sira ne e introdus liu husi programa SoL. Kada tratamentu replika dala tolu. Dadus ne ebe rekolha analiza ho programa GenStat edisaun 18. Husi teste durante tinan tolu hatudu katak terigu ba variedades ne ebe mak; fo mediu produsaun as mak WEE BILL1 W39 2.77 t/ha, nomos mediu produsaun husi tinan tolu tun mak variedades GBARUBYW23 1.71 t/ha. Aliende nee Barley hamutuk variedades sanulu resin rua, ne ebe fo mediu produsaun as liu iha tinan tolu nia laran mak variedade ND23074 2.13 t/ha e nomos mediu produsaun husi tinan tolu n ebe tun mak variedade Nakbatles 1.65 t/ha. Iha oin mai to os nain sira bele koko kuda variedade WEEBILL1W39 no ND23074. Xave Liafuan: Terigu,Teste adaptivu, area ekolojika, mediu produsaun. Sumáriu Aihoris trigu tama mai ita nia rai laran hahu 2007 maibe antes nee mos iha ona variedades balun tama antes iha kolonialismo protuques nian, husi ida nee ita habelar iha teritorio Timor laran nebee mak parte rai elevasaun as, Timor Leste mos hanesan potensial ba habelar trigu tamba iha municipio balun nebe ninia elevasaun serve para kuda trigu. Iha indepensia nia laran Timor Leste hetan parseiro serbisu hamutuk ho agencia internasional balun nebee programa hanesan, ho nunee iha tinan 2007 agensia Australia liu husi Seeds of Life, Fini ba Moris nebee hatama fini trigu total variedades Wheat hamutuk sanulu resin ualo (18), depois Barley sanulu resin rua (12) ho ida nee ita iha interese makas oinsa habelar programa ou atividades nee iha ita nia komunidades nia let no oinsa ita mos bele produs maibe tenki kria mercado ria nee para komunidades bele badinas produs. Husi sira nee hau halo peskiza adaptasaun durante tinan rua nia laran nee mak hau deskobre variedades balun nebe fo produsaun diak mak WEE BILL 1 W39 ho ninia produsaaun 1.92 t/ha, PRL/2 PASTOR W 27 ho nia produsaun 1.80 t/ha, e nomos variedade nebe e fo produsaun tun mak GBARUBY W23 ho nia produsaun 0.80 t/ha. 16 Direcção Nacional de Pesquisas Estatistica Informasaun e Geografica (DNPEIG), Ministerio da Agricultura e Pesca. Avenida Presidente Nicolau Lobato, Dili Timor Leste botauhupoly3@gmail.com 17 Seeds of Life (SoL) Direcção Nacional de Pesquisas Estatistica Informasaun e Geografica (DNPEIG), Ministerio da Agricultura e Pescas. Avenida Presidente Nicolau Lobato, Dili Timor Leste. 91
Introdusaun Atu prova variedade introdus ne ebe iha potensialidade no adapta ba klima Timor-Leste nomos variedades balun nebee mak la fo produsaun diak tamba la adapta ho klima ita nian entaun variedades refere karik bele elimina. Aliende ne e mos metodo nebe ami uza mak identifica fatin depois fahe informasaun ba to os nain sira foin sukat sira nia kintal balun nebe tuir ita planeia ona e nomos komesa sukat no liu tiha sukat no kuda halo observasaun ba atividades ou moris nian hodi nune e ita bele rekolha dadus kona ba faze generatifo- fegetatif depois ho kontinuasaun koileta hamutuk ho to os nain sira. Husi ida nee ita iha dadus hatudu rejultadu analiza dadus durante tinan rua (2) nia laran mak hanesan, variedades introdus Kenndy, Rees, Titboa nomos Pastor hatudu rejultadu positive. Aliende nee rajaun atu habarak ida nee tamba fini atu lakon ou limitadu liu tamba nee mak ita iha dewer hodi halo kontinuasaun habarak nune e fini labele lakon, parte seluk fini sira nee mai husi rai liur ho sistema hola fini liu husi plano liu husi Ministerio Agricultura hodi to o ba Governo depois de nee governo aprova proposta refere e tuir mai Ministerio hato o ba dirasaun pesquica hodi halao atividades refere liu husi hatama prosto no hetan kurizi husi sekertaris geral Ministerio nian nunee orsamentu bele sai ou prova. Formulasaun problemas. Problemas hirak ne e mak hanesan; - Oinsa governo iha plano nebee diak liu husi Ministerio Agricultura hodi nunee muda politika oinsa habelar area ba fini trigu nee iha komunidades nia let nomos pesquisador sira nia liman. - Governo mos hato o ninia kompetensia tomak liu husi Ministerio Agroindustria nomos Agribisnis nune e governo bele redus importasaun aihan trigu úut husi rai liur. Objectivo 1. Atu responde nesidade nasaun no povo nian. 2. Atu kria politika ida hodi nunee redus importasaun husi rai liur. 3. Atu kria kampu de trabalho ba ita nia rai laran liu-liu ba parte industria nian. Benefisio Husi rejultadu ida nee hodi fo benefisio ba povo nomos ita nia governo, maibe ita tenki serbisu maka as. E nomos bele hadian ekonomiko umalaran. Metodologia Tempu no Fatin Tempu no fatin nebee implementa atividades. Tempu implementa atividades mak iha fulan Julho 2016 orsamentu trimestre tolu nian, aliende nee metodu implementa atividades mak koalia ho komunidade nomos esplika atividades oituan ba sira nomos kontinua marka fatin ba atividade peskiza. Fatin nebee sei uja halao atividade mak iha aldeia Lequitei, suco Maubisse, posto Administrativo Maubisse Municipio Ainaro. Material no equipamentu Material nebee sei uja mak fini trigu nomos Barley nebee hamutuk variedade tolu nulu trigu hamutuk variedades sanulu resin ualu (18) depois Barley hamutuk variedades sanulu resin rua (12) 92
Aliende equipamentus nebee sei uja mak hanesan ensada, katana, kanuru rai, rollo metro, seng plat, martelo, prego nomos mapa. Dezeno tratamentu no ambiente Dezeno nebee hau uza iha kampu mak fator ida (1). Atu buka produsaun variedades nebee mak as. Aihoris ida nee labele halo peskiza agronomia tamba variedades sira nee seidauk rilis (lansa). Observasaun no implementasaun Observasaun ful-fulan hau foti dadus tuir variabel nebee partensia fo produsaun mak hanesan; sura, sukat nia as,sura malae trigu nomos Barley, sukat malae, sura kada malae, tetu todan kada (gr), tetu todan /ptk (kg) depois konfersikan ba t/ha. Analisa dadus Analiza dadus, dadus sei hatama ba iha programa Excel depois hotu tiha sei analiza uza programa naran genstat versi 18. (genstat general). Rezultadu Aihoris trigu Tabela 1.1. Tabela rejultadu husi komponente ne ebe fo produsaun diak husi tinan 2014. Pro. (t/ha) Densidad e (m2) / 100 (gr) aihori s koilet a /pt k Kg/ptk Gladius w07/gbaruby w23 1.56 133.7 29.2 4.67 47.9 0.31 6.73 Local Titboa WT 1.98 178.7 21.5 4.83 35.5 0.40 8.23 Chara w08 2.00 139.3 25.0 4.83 45.3 0.40 8.35 PRL/2* Pastor w27 2.00 187.3 14.1 4.83 32.9 0.40 8.31 Rees w32 2.00 141.7 21.2 4.70 45.2 0.40 8.53 Correl w10 2.01 142.7 20.8 5.00 44.6 0.40 8.03 Zebu w40 2.02 164.0 30.1 5.00 39.8 0.40 8.08 Braham w01 / Hunter 2.03 136.7 29.4 4.67 46.6 0.41 8.78 Seri/Bbax025 w36 2.03 104.3 25.7 4.67 57.2 0.41 8.79 Yitpi w02 2.05 148.0 23.0 4.83 40.9 0.41 8.48 Seri/Bbax020 w35 2.07 123.7 17.7 5.00 50.9 0.41 8.28 93
Young w yg 2.12 173.7 35.1 5.00 38.6 0.42 8.47 Attila w17 2.15 110.3 25.8 4.50 57.2 0.43 9.56 SB 196w 33 Babax 2.16 183.0 33.1 5.00 34.6 0.43 8.65 Kenndy w`26 2.21 120.3 30.8 5.00 54.4 0.44 8.83 zwc04-37 IBWSN W41 2.28 109.7 45.5 4.70 58.7 0.46 9.78 Derrimut WD 2.31 118.7 22.1 4.83 55.9 0.46 9.54 Wee Bill 1 w39 2.78 107.0 35.6 4.83 54.7 0.56 11.7 F. prob 0.21 0.01 0.54 0.19 0.01 0.21 0.41 L. sd Ls 50.4 Ls Ls 15.0 ls ls Cv 16.4 21.7 49.6 4.60 19.4 16.4 19.2 Husi rejultadu analiza hatudu katak la iha signifikante maibe variedades husi trigu ne ebe fo produsaun as mak Wee Bill 1 w39, 2.78 t/ha no variedades produsaun menus mak Gladius w07/gbaruby w23, 1.56 t/ha, husi id ne e ita halo komparasaun entre komponete produsaun hothotu ba ninia produsaun so iha deit signifikan mak komponete densidade nomos total koileta, husi komponente rua ne e signifikan tamba variedade Weebill 1w39 ne ebe ninia produsaun sa e tamba kada m 2 ninia mediu 107.0 deit maibe bele fo rejultadu sa e, aliende ne e komponente produsaun total koileta medio produsaun 54.7, signifika katak ida ne e bele adapta no konsisten ba ita nia klima to o koileta. Tabela 1.2. Tabela rejultadu husi komponente ne ebe fo produsaun diak husi tinan 2015. Prod t/ha Densidade (m2) 100 (gr) koileta /ptk / Kg/ptk KENNDYW 26 3.87 115.4g 0.0377f 3.77f 231.8g 0.20 12.200 PRL/2*PAS TORW27 3.82 127.7i 0.0471m 4.71m 256.4i 0.26 16.420 WEEBILL1 W39 3.60 85.4d 0.0203a 2.03a 171.9d 0.21 24.790 GBAHUNT ERW22 3.07 85.2d 0.0277b 2.77b 171.1d 0.22 25.990 SERI/BABA X025W36 3.07 112.4f 0.0363d 3.63d 225.8f 0.18 14.600 SB196W33B ABAX 3.02 120.2h 0.0369e 3.69e 241.3h 0.19 14.450 ATTILAW1 7 3.00 76.9c 0.0484n 4.84n 154.9c 0.22 11.430 94
AUS30313 2.98 83d 0.0428l 4.28l 166.7d 0.19 13.010 REESW32 2.95 77.9c 0.03917g 3.917g 156.8c 0.17 14.300 LOKAL TITBOA WT 2.93 115.2fg 0.0399i 3.99i 231.1fg 0.20 14.040 HATOGW24 2.80 119.7h 0.0404j 4.04j 240.4h 0.20 14.520 ZEBUW40 2.80 117.6gh 0.0404j 4.04j 236.6gh 0.23 14.600 SERI/BABA X020W35 2.78 68.7a 0.0345c 3.45c 138.3a 0.20 17.290 GBARUBY W23 2.77 71.9b 0.0395h 3.95h 145.1b 0.21 15.270 INQALAB9 1W25 2.67 119.8h 0.0407j 4.07j 240.8h 0.22 18.760 ZWC0437IB WSNW41 2.65 118.4h 0.0407j 4.07j 238.6h 0.21 15.070 ESPADA W21 2.52 114.9fg 0.0411k 4.11k 232g 0.17 14.920 QT12872W2 8 2.30 90.8e 0.0389g 3.89g 183e 0.16 15.420 F. prob 0.51 <.001 <.001 <.001 <.001 0.56 0.01 L. sd ls 2.9 0.00 0.03 5.5 Ls 6.75 Cv 24.5 1.7 0.5 0.50 1.6 21.6 25.6 Husi rejutadu analiza hatudu katak entre produsaun ba variedades hot-hotu maibe variedade ne ebe fo produsaun as mak variedade Kenndyw26 ho ninia produsaun 3.87 t/ha, no produsaun ki ik mak variedade QT12872w28 ho ninia produsaun 2.30 t/ha. Maibe ligasaun komponente variabel ne ebe fo fo produsaun mak hanesan densidade, todan/, todan 100 (gr), total koileta nomos total /ptk husi komponente sira ne ebe temi ona iha leten ne e mak fo impaktu positifu ba ninia produsaun sa e ou tun, nune e mos todan husi 100 (gr). Tabela 1.3. Tabela rejultadu husi komponente ne ebe fo produsaun diak husi tinan 2016. Densidade (m2) / 100 (gr) koileta Kg/pt k / ptk Pro. (t/ha) GBARUBY W 23 76.90 0.05 4.84 461.30 0.48 9.92 0.80 ATTILA W 17 90.80 0.04 3.89 545.00 0.53 13.62 0.88 ZEBU W 40 115.20 0.04 3.99 691.00 0.56 14.04 0.93 QT12872 W 28 115.40 0.04 3.77 692.30 0.66 17.51 1.10 SERI/BABA X 020 W35 83.00 0.04 4.28 498.00 0.67 15.65 1.12 SB 196W33 BABAX 71.90 0.04 3.95 431.70 0.73 18.48 1.22 ZWC 04-37 112.40 0.04 3.63 674.70 0.73 20.11 1.22 95
IBWSN W 41 INQ ALAB 91 25 120.20 0.04 3.69 721.30 0.76 20.60 1.27 AUS 30313 68.70 0.03 3.45 412.30 0.79 22.90 1.32 ESPADA W 21 85.40 0.02 2.03 512.30 0.83 40.89 1.38 SERI/ BABAX 025 W 36 114.90 0.04 4.11 689.70 0.88 21.41 1.47 GBA HUNTER W 22 118.40 0.04 4.07 710.30 0.89 21.87 1.48 LOKAL TITBOA WT 119.70 0.04 4.04 718.30 0.91 22.44 1.51 Hartog W24 77.90 0.04 3.92 467.30 0.93 23.67 1.54 REES W 32 117.60 0.04 4.04 705.70 0.95 23.43 1.58 KENNDY W26 127.70 0.05 4.71 766.00 0.95 20.24 1.59 PRL/2 PASTOR W 27 119.80 0.04 4.07 719.00 1.08 26.54 1.80 WEE BILL 1 W 39 85.20 0.03 2.77 511.00 1.15 41.52 1.92 F. prob <.001 <.001 <.001 <.001 <.001 <.001 <.001 L. sd 2.85 0.00 0.03 17.12 0.08 1.88 0.13 Cv 1.70 0.50 0.50 1.70 5.90 5.20 5.90 Husi rejultadu analiza hatudu katak entre variedades hot-hotu variedade nebe fo produsaun as mak Weebill 339 ho ninia produsaun 1.92 t/ha, no produsaun tun mak variedade GBARUBY W 23 ho ninia produsaun 0.80 t/ha. Weebill 339 produsaun sa e tamba variabel barak/ptk. Husi rejultadu analiza iha tabela leten nee hatudu katak densidade kada metru kuadrado nebee fo barak mak variedade Kenndy (127) no minimu ba variedade Aus 30313 (68.7) maibe ligado densidade ba ninia produsaun diak mak variedades WEEBILL1 W39 ho ninia valor produsaun 1.92 t/ha, depois ligado nafatin Densidade ba ninia produsaun minimu liu mak variedades GBARUBY W23 ho ninia produsaun 0.80 t/ha ou mais ou menus 1 t/ha. Komponente produsaun / ida nee fator determinasaun ba ninia produsaun tamba hotu-hotu variedades todan laiha ida mak tenki hanesan ho ida nee mak sebainhira iha variedades balun mak ninia boót entaun nia bele fo produsaun diak, rajaun boot nia bele fo responde postivo ba parte persija volume oituan kompara ho variedades nebeé mak todan kada ki ik entaun husi ida ne e nia persija volume (fini) barak foin bele hetan todan kilo 1 tamba nee mak variedades nebee mak fo todan kada boot liu mak variedades GBARUBY W23 nomos KENNDY W26 ho nia produsaun 0.05 (gr/). Aliende nee ita ligado ba todan 100 (gr) ba iha todan/ responde duni akontese ba iha komponente todan 100 (gr) tamba variedades nebee fo todan 100 mak hanesan variedades GBARUBY W23 valor 4.84 (gr), KENNDY W26 valor 4.71 (gr), no variedades nebee fo produsaun todan 100 (gr) menus ou kiik mak variedades ESPADA W21 ho ninia 96
valor 2.03 (gr). Depois konaba koponente produsaun total koileta, nebe mais ou menus konsisten moris to o t koileta mak variedades KENNDY W26 ho ninia rata-rata 766 no menus ou kiik mak variedade SB 196W33 BABAX ho ninia valor 431.7. nune e mos husi komponente todan/ no todan atus ida 100 (gr) bele responde iha produsaun kg/ptk, tamba nee mak variedades nebee fo produsaun diak mak hanesan WEE BILL 1 W39, 1.15 kg/ptk, nune e mos variedades nebee mak produsaun menus mak hanesan GBARUBY W23 0.48 kg/ptk. Variedade WEEBILL1 W39 nebee fornese fo produsaun sae tamba komponente produsaun kg/ptk nomos total /ptk rejultadu as nunee mak produsaun t/ha sae ho nia valor 1.92 t/ha. Rejultadu analiza dadus kona produsuan ba varedades hot-hotu nebee fo produsaun diak mak WEE BILL 1 W39 ho ninia produsaun 1.92 t/ha, variedade ida nee produsaun sae tamba hetan responde husi komponente todan kg/ptk ho nia valor 1. 15, nomos total /ptk ho volume 41.51 mesmu variedade WEEBILL W39 kiik, nomos variedade nebee fo produsaun menus mak variedade GBARUBY W23 nebe ho ninia produsaun valor 0.80 t/ha. Tabela 1.1.1. Mediu produsaun variedades wheat husi tinan 2014-2016. Medio Prod husi 2014-2016 Wee Bill 1 w39 2.77 Kenndy w`26 2.55 Seri/Bbax020 w35 2.54 Hartog W24 2.22 Braham w01 / Hunter 2.19 PRL/2* Pastor w27 2.19 Attila w17 2.18 ESPADA W 21 2.14 Zebu w40 2.14 SB 196w 33 Babax 2.13 INQ ALAB 91 25 2.05 zwc04-37 IBWSN W41 2.01 QT12872 W 28 1.99 Rees w32 1.98 Local Titboa WT 1.98 Seri/Bbax025 w36 1.92 AUS30313 1.80 Gladius w07/gbaruby w23 1.71 F. prob 1.00 L. sd Ls Cv 39.8 Husi rejultadu mediu produsaun hatudu katak trigu husi variedades balun bele ona rekomenda ou publiku ona tamba refere konsisten ona ninia produsaun husi tinan hirak liu ba ona mais ou menus liu tinan lima (5). 97
Rejultadu Aihoris Barley Tabela 1.1. Tabela rejultadu peskiza Barley ho komponente ne ebe fo produsaun diak husi tinan 2014. Prod t/ha Densidade (m2) / 100 (gr) koileta Kg/ptk ND 23074 2.30 107.3 0.05 4.87 55.5 0.46 9881 L. aisnata 2.23 114.3 0.05 4.68 54.5 0.45 8920 NRB 90542 2.12 121.7 0.05 4.69 50.7 0.42 9111 2ND 25316 2.10 124.7 0.05 4.56 48.2 0.42 8754 NRB 8304 2.05 107 0.05 4.98 56.1 0.41 8511 NRD 8630 2.05 118.3 0.05 4.53 57.8 0.41 8007 Shepherd 2.03 104.3 0.05 4.69 58.7 0.41 8756 NRB 90033 2.02 110 0.05 4.93 56.5 0.40 8086 Canela 1.93 117 0.05 4.65 51.4 0.39 7967 Fictory 1.45 125.3 0.04 3.21 50.8 0.29 8067 NRB 90861 1.37 111.7 0.03 2.96 53.0 0.27 8200 Nakbatles 1.30 110 0.03 3.21 56.7 0.26 8667 F. prob 0.56 0.19 0.74 0.57 0.67 0.56 0.64 L. sd ls Ls ls Ls Ls ls Ls Cv 32.7 8.7 33.6 31.60 12.0 32.7 12.7 /ptk Husi rejultadu analiza hatudu katak entre komponente produsaun hotu la iha signifikante maibe variedades husi Barley ND 23074 2.30 t/ha ne ebe fo produsaun as no variedades produsaun menus mak Nakbatles 1.30 t/ha, husi ida ne e ita halo komparasaun entre komponete produsaun hot-hotu la iha signifikan ba ninia produsaun, maibe variedade ND 23074 2.30 t/ha produsaun sa e tamba hetan suporta husi komponente todan/, nomos total /ptk. No produsaun husi variedade Barley ne ebe menus mak Nakbatles 1.30 t/ha. Tabela 1.2. Tabela rejultadu analiza husi Barley 2015. Prod t/ha Densidad e (m2) / 100 (gr) koileta Kg/ptk /pt k CANELA 2.68 98.2 0.03 3.32 196.4 0.54 16.930 SHEPHERD 2.67 121.3 0.04 4.29 242.6 0.53 12.470 ND23074 2.52 90.0 0.04 4.11 180.0 0.50 12.520 FITROY 2.38 81.3 0.04 3.67 162.6 0.48 13.430 ND25316 2.28 117.1 0.04 3.70 234.1 0.46 12.370 NRB08304 2.23 121.9 0.04 4.12 243.8 0.45 10.870 98
NRB090542 2.17 98.6 0.03 3.32 197.1 0.43 15.400 NAKBATLE S 2.15 102.8 0.04 3.86 205.6 0.43 11.200 NRB08630 2.12 97.2 0.04 3.81 194.3 0.42 11.070 LOKAL AISNATA 2.10 117.4 0.04 3.70 234.9 0.42 11.390 NRB090886 1 1.98 92.1 0.04 4.28 184.2 0.40 9.470 NRB090033 1.90 81.6 0.04 3.50 163.2 0.38 11.630 F. prob 0.65 0.04 0.59 0.59 0.04 0.65 0.76 L. sd Ls Ls Ls Ls Ls ls Ls Cv 21.6 1.7 16.6 16.6 16.4 21.6 35.2 Husi rejultadu analiza hatudu katak entre produsaun ba variedades hot-hotu maibe variedade ne ebe fo produsaun as mak variedade CANELA ho nia produsaun 2.68 t/ha, no produsaun ki ik mak variedade NRB090033 1.90 t/ha. Maibe ligasaun komponente variabel ne ebe fo produsaun sa e mak total /ptk nomos total /ptk. Tabela 1.3. Tabela rejultadu husi komponente ne ebe fo produsaun diak husi tinan 2016. aihori Densidade ihoris (m2) /musa n musa n 100 (gr) s koilet a Kg/ptk /ptk Pro. (t/ha) 2 NRB 08304 91.39 0.05 5.29 548.3 1.0667 20.16 1.78 2 NRB 090033 80.67 0.04 3.88 484 0.97 25 1.62 2ND25316 95.39 0.05 4.66 572.3 0.86 18.45 1.43 CANELA 79.06 0.04 4.09 474.3 0.8367 20.46 1.39 FITROY 74.89 0.05 4.73 449.3 0.8933 18.89 1.49 L. AISNATA 92.28 0.05 4.63 553.7 0.8833 19.08 1.47 NAKBATLES 89.17 0.06 5.87 535 0.8967 15.28 1.49 ND 23074 76.44 0.05 4.61 458.7 0.95 20.61 1.58 NRB08630 88.67 0.05 4.89 532 1.05 21.47 1.75 NRB090542 85.22 0.06 5.66 511.3 0.92 16.25 1.53 NRB090861 86.17 0.05 4.86 517 1.01 20.78 1.68 SHEPERD 100.06 0.04 3.95 600.3 0.9733 24.64 1.62 F. prob 0.45 * 0.45 0.20 <.001 0.20 L. sd 22.2 * * 133 0.18 3.79 0.30 Cv 15.2 0 0 15.2 11.1 11.2 11.1 Husi rejultdu analiza dadus hatudu katak la iha signifikante tamba Lsd hatudu nune e. Tabela 1.1.1. Mediu produsaun variedades Barley husi tinan 2014-2016. 99
ND 23074 2.13 Shepherd 2.11 NRB 8304 2.02 Canela 2.00 NRD 8630 1.97 2ND 25316 1.94 NRB 90542 1.94 L. aisnata 1.93 NRB 90033 1.85 Fictory 1.77 NRB 90861 1.68 Nakbatles 1.65 F. prob 0.94 L. sd ls Cv 22.0 Prod t/ha 2014-2016 Husi rejultadu mediu produsaun hatudu katak trigu husi variedades balun bele ona rekomenda ou publiku ona tamba refere konsisten ona ninia produsaun husi tinan hirak liu ba ona mais ou menus liu tinan lima (5). Konkluzaun Husi rejultadu peskiza adaptasaun ba trigu ho nia variedades hamutuk sanulu resin oualo (18 varietas) nee hatudu katak rejultadu habarak fini trigu nee hetan positifo tebes tamba hetan produsaun diak tamba nee mak sebele ita kria plano halo kontinuasaun ba periodo tuir mai. Referensia Relatóriu Seeds of Life 2007-2016 100
Annexo Sukat trigu nia as Aihoris Barley Aihoris trigu perpara atu koa 101