ViolasaunAmbientalDec2018pptx

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

ETAN for UNTL

DebateRai2Julhu2012

CBA FAQs_TETUM

BriefingBankadaDez2018te

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

TransVieira

TLDPMEconomia24Jul2014te

InflRD7te.pdf

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

LHSubPNOJE2018te

LH konaba PAN Fome Zero

LIA ULUK

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

República Democrática de Timor-Leste

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Remembering the past Final Tetum

A9RA803.tmp

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Graphic2

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Konta Jeral Estadu 2011

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

World Bank Document

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Traditional justice workshop report _tetun_

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Microsoft Word - wjureport125_t

QUARTERLY REPORT

FretilinOGE19-21Dez2018te

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

DISCURSO DE

Alkatiri4Feb2013en

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

Transcription:

APRENDE HAMUTUK ESPERIÉNSIA AT KONA BA VIOLASAUN LISENSAMENTU AMBIENTÁL HUSI IMPLEMENTASAUN PROJETU BOOT SIRA IHA TIMOR-LESTE Diskusaun Nakloke iha Programa Ita ba Ita LH nia Public Fundraising. Dili, 8 Dezembru 2018 Adilsonio da Costa Jr. Se mak La o Hamutuk no nia papél saida? 1. Halo Peskiza, Analiza, monitoriamentu no mós advokasia iha nivel polítika. Liu husi programa; Ekonomia, Orsamentu Estadu, Agrikultura sustentável, Direitu ba Rai no Governasaun 2. Ajuda no suporta polítiku na in sira (Parlamentu no Governu) hodi deside polítika ne'ebé loos, realistiku, defende povu nia interese no mós polítika ne'ebé sustentável. 3. Media advokasia (Bulletin, Hakerek Submisaun, Enkontru Públiku, Treinamentu, Briefing no mós Programa radio) 1

Objetivu Diskusaun Aprende hamutuk realidade kona ba ameasa sira iha Timor-Leste liga ho dezenvolvimentu projetu infrastrutura boot sira iha setór públiku no privadu. Hatene ita nia polítika no lei ambientál sira liu-liu Dekretu Lei Lisensamentu Ambientál no oinsá nia ligasaun ho Dez. Projetu infrastrutura sira iha TL. Haforsa ita nia servisu hamutuk hodi tau matan ba projetu boot sira ne'ebé iha risku no impaktu signifikante ba ita nia meiu-ambiente iha Timor- Leste. Timor-Leste nia Polítika no Lei sira Konstituisaun RDTL, Artigu 61. (Meiu ambiente 1. Ema hotu iha direitu ba ambiente atu moris ne ebé umanu, di'ak ba saúde no ekolojikamente ekilíbriu no iha devér atu proteje no halodi'ak liu tan ambiente ne e ba jerasaun sira-ne ebé abanbairua sei mosu Timor-Leste nia PEDN 2011-2030 Explains, The people of Timor-Leste have a strong relationship with the natural environment. For generations, our ancestors depended on the environment for food, clothing, building materials and everything else essential for life. We lived in harmony with the environment, using it sustainably to support our families. 2

Kontinua Dekretu Lei no 5/2011 (Kona ba Lisensamentu Ambientál). Dekretu Lei 26/2012 (Kona ba Baze do Ambientál). Padraun Internasionál sira ne'ebé governu Timor-Leste adopta hanesan: (Konvensaun Internasionál kona ba Biodiversidade, Protokolu Kyoto no seluk-seluk tan. Oinsá ita bele Defende Ita nia ambiente ne'ebé hetan ameasa? Buka hatene problema ho evidénsia. Mobiliza Komunidade Informa ba Autoridade Ambientál Sekretariadu Estadu ba Ambiente (SEA)- DNCPIA 3

Kontinua Buka hatene projetu nia estatutu (Indústria Etrativas, Otearia, Indústria Mina ect.) Projetu sira ne e husi setór públiku ka privadu Tenke konfirma katak sira tuir duni lei ka lae? Kontinua Konfirma ho órgaun reguladór ambientál TL. nian hanesan Diresaun Nasionál Kontrolu Poluisaun no Ambiente (DNCPIA) kona ba kada projetu nia estatutu. Divulga informasaun ba públiku bazeia ba ita nia rezultadu investigasaun bainhira ita konsidera katak buat hotu loos ona atu fahe ba públiku. Mantén ita nia imparsialidade bainhira simu no fahe informasaun ba públiku. 4

Aprende husi ita nia esperiénsia rasik. Fokus diskusaun liga ba Implementasau n Dekretu Lei no 5/2011 kona ba Lisensamentu Ambientál iha Timor-Leste 5

6

Artigu Importante sira 7

La o hamutuk nia esperiénsia sira no peskiza ne'ebé hala o iha Munisipiu Dili no area besik Dili iha Maiu 2017 kona ba problema lisensamentu ambientál liga ho dezenvolvimentu projetu infrastrutura sira. Fatin Peskiza data implementasaun iha Maiu 2017. 8

Kontinua Alvu Respondente Diresaun Nasionál Kontrolu Poluisaun no Ambiente (DNKPIA/DNCPIA-MCIA) Ministériu Obras Públiku Transporte no Komunikasaun (MOPTK) Kompañia ka projetu na in sira hanesan: ETO, Heineken, Pelican Paradise, Hotel Turizmu, Timor Plaza, Palm Business and Trade Centre, Timor Port, PERTAMINA Internasionál Timor-Leste no Weng Enterprise Group LTD. Total alvu respondente hamutuk: 11 Kontinua Rezultadu Peskiza (Maiu 2017) Kompania nia Kategoria no Estatutu B - Halo aplikasaun hafoin hetan notifikasaun husi DNCPIA agora hetan ona lisensa husi DNCPIA iha 26/4/2017 B - Sei iha prosesu dokumentu EMP atualiza A - Sei iha prosesu dokumentu EIS no EMP B - La halo aplikasaun ba Lei lisensamentu Ambiental A - La halo aplikasaun ba Lei lisensamentu Ambiental B - Hetan ona lisensa Weng Enterprise Group PERTAMINA Internasionál Timor-Leste Tibar Port & Pelican Paradise Hotel Turizmu & Palm Business & TC Timor Plaza & Edifísiu MOF Konstrusaun Ponte Komoro III (MOPTK) A - Hetan ona lisensa ETO & Heineken 0 1 2 3 9

Kontinua.. Dezafiu sira ba implementasaun Dekretu Lei Lisensamentu Ambientál (Maiu 2017) Dezafiu ba Implementasaun 10% Menus sosializasaun ba publiku no kompania sira Staff limitadu 32% 10% Sistema fornesimentu informasaun la adekuadu La iha dezafiu 11% 5% 16% 11% 5% Konesimentu no skill ba asuntu ambiental limitadu Ladun halo fiskalizasaun ba kompania sira Birokrasia todan La hetan resposta LH. nia esperiénsia no oinsá divulga informasaun ba públiku Halo peskiza no identifika atividade projetu boot sira ne'ebé viola lei lisensamentu ambientál husi setór públiku no privadu. Komunika no konfirma ho autoridade ambientál DNCPIA hodi hetan dadus ba projetu sira hotu nia estatutu. Halo analiza ba rezultadu peskiza no hakerek artigu no fahe ba públiku atu hasa'e koñesimentu hatene informasaun kona ba projetu sira ne'ebé viola lei Hakerek karta keixa ba órgaun kompetente hanesan PDHJ no instituisaun sira seluk informa mós DNCPIA atu loke investigasaun ba projetu boot sira ne'ebé ami identifika la lao tuir prosesu Dekretu Lei Lisensamentu Ambientál. 10

Pergunta save sira Iha konstrusaun ka projetu boot ruma besik ita boot sira nia uma ka toos ka natar ne'ebé karik halo impaktu aat ba ita nia ambiente, saúde komunidade sira nian no estraga ita nia plantasaun saida mak ita tenke halo? Oinsá ita bele tau matan ho di'ak ba prosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste? Oinsá ita bele servisu hamutuk hodi proteje ita nia ambiente? OBRIGADU 11