INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Similar documents
v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

LHOxfamOJE3May2019te

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

República Democrática de Timor-Leste

InflRD7te.pdf

QUARTERLY REPORT

ETAN for UNTL

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Traditional justice workshop report _tetun_

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Microsoft Word - wjureport125_t

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

CBA FAQs_TETUM

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

LIA ULUK

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

BriefingBankadaDez2018te

TransVieira

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

DebateRai2Julhu2012

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

World Bank Document

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

PowerPoint プレゼンテーション

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

TLDPMEconomia24Jul2014te

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Deklarasaun Politika CNRT

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)


JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

FretilinOGE19-21Dez2018te

RELATÓRIU HOSI KOMISAUN ORGANIZADORA IHA DÍLI BA BUKA FUNDU ORSAMENTO, KOMISAUN IDA NE E HATUTAN HOSI KOMISAUN ORGANIZADORA INAGURASAUN DA SEREMONIA K

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

LHSubPNOJE2018te

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

エジプト、アブ・シール南丘陵頂部・石造建造物のロータス柱の建造方法

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

‚æ27›ñ06-…|…X…^†[

Tema Liturjia domingu daruak Adventu nian hato o apelu ida atu hasoru malu hikas ho Maromak, ba konversaun. Husi nia parte, Maromak nafatin prontu atu

DISCURSO DE

Alkatiri4Feb2013en

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

122 丸山眞男文庫所蔵未発表資料.indd

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

07_Ermera

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

p1_5.pmd

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

UNIAUN EUROPEIA Misaun Peritu Eleitoral ba Timor-Leste RELATÓRIU FINAL Kontratu Espesifiku EC No. 2018/ Abril/Maiu 2018

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

FUNDU DEPOSITARIU BANKU MUNDIAL BA TIMOR LOROSA’E

Transcription:

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO GUTERRES JONES P a g e DIVISAUN RISKU GEOLOJIKU 2019

1. Introdusaun Timor-Leste nudar ilha nebe lokaliza iha Noroeste Australia no Sudoeste Indonesia no iha plakas tolu nebe besik liu ba iha zona magma (ring of fire zone), no Timor-Leste mos lokaliza iha zona nebe seismisidade ass no sistema falha nebe komplikadu nebe akontese iha territorio Timor laran tomak, hanesan akontesimentu iha parte Leste iha ilha Aru trough (Lovholt et al, 2012), Oeste Savu thrust, Norte iha Wetar thrist, Wetar strai fault/kisar thrust, no sul mak Timor trough (Harris and M ajor, 2016) Fig. 1 Mapa lokalizasaun no falha ativu iha Timor Osidental, no regiaun Sul Sulawesi. FT. Flores Thrust; MF, falha Matan; PKF, Falha Palu-Koro; PF, Falha Pasternoster t; SF, Falha Semau Sof. Soong; ST. Savu Thrust, WF. Falha Walanae; WST/KS. WWetar Thrust. [1]

1.1 Istoria Seismiku no Tsunami Baseia ba referensia akonstesementu Tsunami iha 1629 ho megatrust no falha Tanimbar, ondas tsunami as 15,1 m konsege grava (Gravasaun) iha Banda Niera (Liu and Harris 2013) Fig. 2 Falha Megathrust iha ilha Tanimbar (Liu no Harris 2013) [2]

2. Objetivo Objetivo 3 mak sei halo iha peskija nee 1. Estimasaun tempo atu to o (ETT/ETA) 2. Estimasaun ondas tsunami nia ass 3. Mapa inundasaun tsunami 2.1 Problemas Oins atu atu hatene Estimasan Tempu atu to (ETT/ETA) iha Timor-Leste baseia ba dados (Deterministik) tsunami no terramutu (rai nakadoko) Oinsa buka hatene tsunami nia ass nebe produse iha territorio laran tomak Oinsa buka hatene tsunami nia distansia nebe sae iha rai maran iha area costeira [3]

3. Metodologia Metodologia nebe mak utiliza iha parte ne mak oinsa bele uja dados sekundaria (historical data of Earthquake and Tsunami) no setup dados ba komputador. Dados nebe mak iha hanesan parametru terramutu (rai nakadoko), dados bathimetria, dados topografia. Tuir mai simulasaun uja software COMCOT (Cornell Multi-grid Couple tsunami Model), no - GMT (Generic Mapping Tools), ArcGIS 10.4.1 Nebe ɳ = elevasaun superfisi (m); h = total profunidade bee (m), v = velocidade medio (m/s); ρ = todan bee (kg/m 3 ); g aselerasaun gravidade (m/s 2 ) 3.1 Dados Terramutu (rai nakadoko) no Tsunami Passado (historical data of earthquake and tsunami) Parametru falha scenario hat (4) hodi halo simulasaun ba ondas tsunami. Dados hotu antes uja ona hodi halo simulasuan no resultadu hatudu afeita nebe signifikadu ba Timor-Leste liu-liu iha area Dili. Tanimbar 1629, resulta husi Aru though no produce 15.1 m ondas tsunami nebe grava hela iha Banda Niera (Liu, no Harris, 2013) Wetar thrust 1957, peritus dahuluk fosai katak ema vitima hodi mate tamba ondas tsunami ho metro 3.1 nebe observa iha ilha Kambing, nebe besik mai parte norte Dili. Fig 3. Parametru falha nebe uja no simulasuan numerical [4]

3.2 Preparasaun Dados Utilizasaun pontos coordenadas 4 nebe mak kobre Timor tomak no ikus liu mak foka ba fatin nebe mak sai targetu ba akontesementu estimasaun tsunami tempo too (ETT/ETA), tsunami nia ass no inundasaun tsunami, iha parte nee foka liu ba sidade Dili sai hanesan fatin urbana nebe centralizadu. Prosesu tuir mai preparasaun dadus iha fase 3 mak hanesan: Preparasaun dados, prosesu dados no inisial (resultadu) Fig 4. Indikasuan fatin ba simulasaun iha Territorio Timor-Leste [5]

Atu hetan dados ba estimasuan tempo too (ETT/ETA) no estimasuan ondas nia ass, persija observa ondas tsunami iha area costeira, nebe mak utiliza fatin 10 nebe mak lokaliza iha teritorio timor laran tomak. Mak hanesan: Covalima Manufahi Viqueque Lautem Baucau Manatuto Dili Liquisa Bobonaro Oequisi Parameter set up and simulation run Fig 5. Prerasaun ba fatin atu hodi simulasaun (Timor Leste) 3.3 Prosesu dados Utilizasaun software Comcot hodi prosesu dados liu-liu hatama dados hotu ba iha software atu nune bele prosesu dados hotu, tuir parametru nebe mak sei hatudu iha okos Fig 6. Utilijazsaun software Comcot ba posesu dadus [6]

4. Resultadu no Diskusaun 4.1 Initial (Estimasaun Tempo To o (ETT/ETA) Initial nudar prosesu ida nebe mak atu hatudu resultadu focal mechanism nebe sei resulta tsunami iha fatin nebe determina tuir dados nebe rekolha, mak hanesan Wetar thrust, nebe hatudu iha imagem okos. Baseia ba dados antigo nebe mak utiliza hodi halo simulasaun hanesan dados referensia husi Tanimbar 1629 no Wetar Thrust 1857, hatudu katak inisiu ondas nebe mak produs husi Tanimbar Megathrust ho ass >6 m bele to iha capital Dili ho estimasaun tempo too (ETT/ETA) no estimasuan ondas tsunami ass nebe mak demora ituan, maibe iha mos akontesementu nebe mak besik liu capital Dili mak resulta Wetar thrust (7.5 Mw) ho inisiu ondas nebe ass ho metro 3 no aselerasaun ondas iha 0.98 m no to iha capital Dili no ho tempu 11 minutes maibe Liquisa ho tempo 7 minutus sedu liu. Akonstementu simulasaun disaster tsunami nebe sei resulta transporta sedimentus lubuk hodi akumula iha rai maran. Fig 7. Paramentru falha nebe utiliza dados deterministik [7]

Ondas Tsunami nia ass, Wetar 3.50E-01 3.00E-01 2.50E-01 2.00E-01 1.50E-01 1.00E-01 5.00E-02 0.00E+00-5.00E-02 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000-1.00E-01 Dili H Liquisa H Bobonaro H Oequesi H Suai H Ainaro H Manufahi H Manatuto H Viqueque H Lospalos H Fig 8. Estimasaun Tempu to o (ETT/ETA) no ondas nia ass [8]

4.2 Estimasuan Inundasaun Tsunami Inundasaun tsunami nebe produse husi Wetar Megathrust iha tinan 1857 sei kobre 2.4 km rai maran, no inundada kobre 1272.9 Ha rai maran iha capital Dili, ho klean nebe various. Area nebe besik liu ba portu nudar fatin ida nebe hetan afeitadu ondas makas, causa husi forma naturalmente nudar baeia (narrow bay). Area aveita makas ba inundasaun tsunami maka fosai tuir kor mapa nebe iha okos (kor mean area afeitadu makas, kinor area afeitadu medio, no matak area afeitadu menus) Fig 9. Mapa Simulasuan Inundasaun tsunami iha capital Dili [9]

5. Conclusaun Tsunami nebe husi scenario hat (4) akontese husi parte norte Timor-Leste, Dili, Liauisa, Baucau, Lospalos, no Bobonaro. Husi Wetar thrust resulta Estimasaun tempo toó (ETT/ETA) ho tempo nebe limiti no durasaun 11 minutus, ho ponto observasaun 200 metrus husi tasi nining. Estimasuan ondas tsunami nebe ass (implikasaun husi Wetar thrust) mak iha Baucau ho nia medida 1.85 metrus, maibe Dili ho deit 1.0 metru. Ondas nebe akumlua iha tasi, sei iha diferensia wainhira iha rai maran. Area hirak nebe mak inudada husi Wetar Megathrust resulta 3.55 metrus (Inundation depth/eid), iha parte portu Dili nebe mos reduse ba sentimetrus balun depois 2.4 km to iha rai maran. Simulasaun nebe mak simula akumula iha 1.272.9 ha. [10]