Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

República Democrática de Timor-Leste

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

InflRD7te.pdf

BriefingBankadaDez2018te

LHSubPNOJE2018te

TLDPMEconomia24Jul2014te

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

DISCURSO DE

CBA FAQs_TETUM

ETAN for UNTL

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

LIA ULUK

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Microsoft Word - Livru 3B_2019

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

DebateRai2Julhu2012

Konta Jeral Estadu 2011

Yellow Road Workshop

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

Alkatiri4Feb2013en

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

QUARTERLY REPORT

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

LH konaba PAN Fome Zero

TransVieira

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Aprezentasaun OJE Jan 2011

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

FretilinOGE19-21Dez2018te

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

World Bank Document

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Remembering the past Final Tetum

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Deklarasaun Politika CNRT

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE 2014 Livru 3 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

Microsoft Word - wjureport125_t

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

Traditional justice workshop report _tetun_

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

World Bank Document

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

CONSELHO DE IMPRENSA DE TIMOR-LESTE RELATÓRIU ATIVIDADE TRIMESTRÁL ABRIL - JUÑU 2017 PROGRMA /AREA SERVISU CI 2017 OBJETIVU CI Governasaun dia

Transcription:

República Democrática de TimorLeste Matadalan ba Orsamentu Geral Estadu 2017 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun

Contents Saida mak orsamentu?... 3 Saida mak orsamentu jeral estadu 2017?... 3 Saida mak Matadalan Sidadaun ba Orsamentu Estadu 2017?... 3 Oinsá mak prosesu orsamentu estadu 2017?... 3 Oinsá mak Governu determina alokasaun orsamentu?... 4 Oinsá mak Governu asegura transparensia no inklusividade ba Orsamentu?... 4 Orsamentu hira mak Governu atu gasta iha 2017?... 6 Governu gasta orsamentu ba saida?... 6 Orsamentu hira mak Ministeriu sira atu gasta?... 7 Ministeriu sira gasta osan ba saida?... 7 Programas no aktividades prinsipais husi VI Guvernu Konstituisional tau iha tinan 2017 mak saida deit?... 9 Osan ne ebe governu gasta mai husi ne ebe?... 11 Saida deit mak kompostu husi Reseitas Domestika?... 11 Oinsá mak governu jere reseitas husi rekursu minarai/petroliferu?... 12 Despezas hirak mak aloka ba Munisipiu sira hodi gasta?... 13 Saida mak halo tiha ona iha nivel Munisipiu durante ne e?... 13 Saida mak PNDS no PDIM?... 13 Oinsá atu determina despezas iha munisipiu sira?... 14 Osan hirak ne e gasta ba saida?... 14 Osan hira mak gasta iha kada Munisipius?... 14 Saida mak politika ba RAEOA ZEESM?... 14 Oinsá mak parseirus dezenvolvimentu tulun TimorLeste?... 14

Sumáriu Ezekutivu Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2017 aloka orsamentu kada Linha Ministeriu no Instituisaun Estadu bazeia ba prioridade governu nian. Matadalan ne e sei ajuda Timoroan sira hodi kompriende didi ak politika governu nian, no mos hatene informasaun prinisipais husi OJE 2017. Matadalan mos hatudu informasaun kona ba orsamentu, despezas, reseitas, finansiamentu, fundus espesiais, gastus iha nivel distrital no mos kumprimisus husi parseirus dezenvolvimentu. Matadalan ne e produs hodi simplifika informasaun hotu husi livru 1 to o 6 atu kria konsiensia konaba jestaun finansas publikas. Atu hetan informasaun klaru liu, favor refere ba livru orsamentu sira nebé publika ona. 2017 Ors. Despezas Total bazeia ba Kategoria Apropriasaun (inkl. emprestimus) 1,386.8 Despeza Total bazeia ba Kategoria Apropriasaun (eksk. epmrestimus) 1,285.0 Rekorente 1,025.7 Salarius no Vensimentus 209.7 Bens no Servisus (inklui FDCH) 395 Transferensias Públikas 420.9 Kapitál 360.9 Kapitál Menor 12.1 Kapitál no Dezenvolvimentu (inklui infrastrutura hotu & Empréstimus) 349.0 Reseita Doméstika 206.2 Saldu Fiskal Naun Minarai (1,180.6) Finansiamentu 1,180.6 Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) 481.6 Levantamentu Eksesu hosi FP 597.1 Uzu Saldu Kaixa Empréstimu 101.8 Fontes: Diresaun Nasional Polítika Ekonomia, Ministeriu Finansas, 2017 2

Introdusaun Saida mak orsamentu? Orsamentu hanesan instrumentu ida ne ebe bele ajuda hodi halo planu despezass bazeia ba rendimentu. Rendimentu uma kain ka familia sira mai husi salarius, osan alugaa no transferesias, no gasta fali ba hahan, saude, edukasaun no selukseluk tan. Sira mos poupa osan ba futuru. Hanesan mos Governu hetan reseitas husi impostus, taxas, rekursuss petroleu, no rekursuss seluk. Osan ida ne e gasta hodi fornese servisus publiku, hanesann selu professores, doutores no hadia infrastrutura basika. Ita belee hare e komparasaun ne e entre governu no uma kain iha kraik: Governu Uma Kain Saida mak orsamentu jeral estadu 2017? Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2017 hatuduu planu despezas Governu nian no previzaun reseitas ba 2017. Governu publika ona livru orsamentu ne en (6) ho detalhu konaba gastus no politika. Governu mos publika Matadalan ba Orsamentu. Saida mak Matadalan Sidadaun ba Orsamentu Estadu 2017? Bazeia ba politika Governu nian ba transparensia iha finansas publikas, Matadalan Sidadaun Orsamentu aprezenta informasaunn principais husi OJE 2017 ho maneira simplifikadu no naunteknika. Oinsá mak prosesu orsamentu estadu 2017? Prosesu preparasaun orsamentu 2017 hahu husi fulan Preparasaun, Konsiderasaun no Aprovasaun. Abril 2016. Prosesu ne e iha faze tolu (3): Ministeriu Finansas defini tetu orsamentu ba Linha Ministeriu/Ajensia Autonomia/Instituisaun Estadu sira ho montante masimu ne'ebe sei gasta. Depois, LM/AA/IE prepara submisaun orsamentu inklui detalhu kona ba aktividade saida mak sira atu gasta osan ne'e. Komisaun Revizaun Orsamentu (Politiku) hare'e submisaun husi LM/AA/IE sira hodi konsidera montante final balm/aa/ie ida idak. Governu hato'o proposta orsamentu ne'e ba Parlamentu Nasional hodi halo debate. Wainhira Parlamentu konkorda proposta orsamentu, sei submete ba Presidente Republika hodi halopromulgasaun. 3

Oinsá mak Governu determina alokasaun orsamentu? Desizaun ba gastus governu nian bazeia ba prioridade nasional planeiadu iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu (PED) no programa VI Governu Konstitusional. Atu atinzi vizaun ida ne e, Governu prioritiza despeza ba infraestrutura no setores xave ekonómiku (inklui turizmu, agrikultura no minarai) no promove investimentu iha setor sosial, saude no edukasaun. Tinan ida ne e, Governu fo prioridade ba edukasaun, saude, infrastruktura baziku, agrikultura no eleisaun. Oinsá mak Governu asegura transparensia no inklusividade ba Orsamentu? Governu komete ona hodi tau as prinsipiu inklusividade no transparénsia ba prosesu orsamentu. Dadus konaba orsamentu no ezekusaun aktual tau iha website Transparensia Portal Orsamentu; Livru Orsamentu Jeral Estadu tau iha website Ministeriu Finansas; Parlamentu Nasional, Komisaun C fo o oportunidade ba sosiedade sivil hodi bele partisipa iha prosesu orsamentu; Debate iha Parlamentu Nasional sei halo transmisaun direita iha RTTL. 4

5

Despezas Orsamentu hira mak Governu atu gasta iha 2017? Planu governu nian sei gasta hamutuk US $1.386.8 billiaun inklui mos imprestimu US $101.8 milliaun. Montante ba despezass governu ida ne e reprezenta mudansa boot kompara ho despezas 2016 iha Orsamentu Rektifikativu, maibe montante ba imprestimu mak iha mudansa ki ik tamba kompara ho despezas 2016 iha redusaun hamutuk US $6.8 milliaun. Governu gasta orsamentu ba saida? PED esplika oinsá TimorLeste sei transforma a an hodi sai país ida ho rendimentu médiualtu ho populasaun ne ebe edukadu, saudável no moris seguru iha tinan 2030. PED iha pillares ha at (4) mak hanesan: Dezenvolvimentu Kapital Sosial Inklui setor saude, edukasaun, inklusaun sosial, ambiente, no kultura Dezenvolvimentu Infrastruktura Inklui hari'i estrada, pontes, eletrisidade, telekomunikasaun, no saneamentu Dezenvolvimentu Ekonomia Apoiu setor ne'ebe fo'o suporta kresimentu ekonomia hanesan agrikultura, turismo, dezenvolvimentu rurais no mina. Konsolidasaun Enkuadru umentu Instituisional Apoiu setor ne'ebe hanesan setor publiku, estabilidade, justisa, paz no relasaun internasional Bazeia ba PED, Governu gasta orsamentu ba ninia politika principal mak hanesan: Kapital Social 29% Dezenvolvimentu Ekonomiku 27% Investimentu Infrastruktura 25% Kuadro Institusional 19% Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonomia, Ministeriu Finansas, 2017

Orsamentu hira mak Ministeriu sira atu gasta? LM/AA/IE ne ebe iha alokasaun boot liu mak: 1. Sekretariadu Grande Projeitu (US $325.6 Milliaun) 2. Ministeriu Solidariedade no Sosial (US $162.3 Milliaun) 3. Dotasaun Todu Governu (US $261.4 Milliaun) 4. Ministeriu Obras Publiku Transporte no Komunikasaun (US $90 Milliaun) 5. Ministeriu Edukasaun (US S86.1 Milliaun) 6. Ministeriu Solidaridade Sosial (US $43.7 Milliaun) 7. Ministeriu Interior (US $40,215 Milliaun) 8. DFundu Desenvolvimentu Kapital Humanu (US $27.2 Milliaun) 9. Ministeriu Defesa (US $25.4 Milliaun) 10. Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (US $22.2 Milliaun) 11. Instituisaun Seluk (US $302.6 Milliaun) Alokasaun ba ministeriu sira bazeia ba prioridades governu nian, no mos dezenpenhu pasadu ministeriu nian. Instituisaun Seluk 22% ` 23% MNEC 2% MD 2% DFDCH 2% MI 3% MSS 3% MSS 12% ME 6% MOPTC 6% Fonte: Diresaun Nasional Orsamentu, Ministeriu Finansas, 2016 DTG 19% Ministeriu sira gasta osan ba saida? OJE aloka osan ba LM/AA/IE sira, gasta hodi atinji objetivu ne ebe mak indika iha Planu Anual nia laran. Osan hirak ne e gasta ba kategoria mak hanesan: 7

Salariu vensimentu Hodi selu salariu ba funsionariu publiku, membru governu, membru parlamentu, juis, mediku, profesor, FFDTL, PNTL, dosente iha UNTL no diplomata Timoroan. Beins servisu Despeza regular atu halao no haforsa makina estadu nian, hanesan: mina ba kareta ho motor, mina ba eletrisidade, aimoruk ba saude, aihan ba eskola oan, seguransa aihan, viajen lokal ho estranjeiru no selukseluk tan. Transferensia Publika Hodi selu ba veteranu, idozu, bolsa da mae, ema moras, insentivu ba trabailador hodi halo servisu no vitima dezastre natural. Nomos, uza hodi apoiu finanseiru ba organizasaun national no internasional, igreja no ajensia seluk ne'ebe mak presiza. Kapital Minor Atu sosa ekipamentu hanesan kareta, motor, komputador, telefone no mobiliaru hanesan meza no kadeira. Kapital Dezenvolvimentu Alokasaun ho eskala boot liu iha area infrastruktura hanesan eletrisidades, estradas, pontes, portu, edifisius no PDIM. Iha Orsamentu 2017, alokasaun ba kategoria 5 mak hanesan tuir mai: 25% 15% 1% 29% 30% Salary Bens Servisu Transferencia Kapital Minor Kapital Desenvolvimentu Fonte: Diresaun Nasional Orsamentu, Ministeriu Finansas, 2017 8

Programas no aktividades prinsipais husi VI Guvernu Konstituisional tau iha tinan 2017 mak saida deit? Aktividades sira ne ebe konsideira nudar programas prinsipais iha tinan ida ne e mak : Tokon $53.9 aloka ba Ministeriu Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun atu uza ba kombustivel no manutensaun jeradores elétrika iha Hera no Betano. Fornese eletrisidade iha territóriu tomak kontinua sai hanesan papél fundamental Governu hodi dezenvolve ekonomia. Asegura manutensaun efetivu ba jeradóres no fornesimentu kombustivel regular no adekuadu essensial atu garante fornesimentu seguru eletrisidade. Tokon $17.6 aloka ba Munisipius ba programa merenda eskolár iha eskola públiku, subsídiu ba eskola no kustu operasionál no suporta servisus autoridade administrasaun Munisipius. Tokon $14.3 hodi suporta eleisaun nasionál. Eleisaun Nasionál hanesan meius ida hodi reforsa komitmentu governu hodi promove demokrasia no kresimentu inklusivu. Tokon $12.3 ba servisus legais. Tokon $9.6 aloka ba Ministeriu Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun ba programa bee mos no saneamentu iha Dili, rural no area urbanu. Tokon $8.5 aloka ba Ministériu Edukasaun hodi print no halo fornesimentu materiais ba eskolas, hodi suporta eskola públiku no bolsa estudu. Tokon $4 ba Fundu Kotrapartida. Tokon $4.9 aloka ba SAMES ba aimoruk hodi ajuda hasa e kualidade servisus saúde iha nasaun ne e. Tokon $3.2 aloka ba Reforma Fiskál, Reforma Jestaun Dezempeñu no Reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu.. Tokon $2.8 aloka ba Ministériu Saúde hodi sosa hahán ba pasientes. Despeza ida ne e sei ajuda hasa e kualidade saúde iha territóriu tomak. Tokon $2 hodi selu quota ba instituisaun internasionál. Tokon $2.3 aloka ba Administrasaun Portu TimorLeste hodi sosa mina ba Berlin Nakroma hodi asegura operasaun ró refere no kontinua fasilita populasaun TimorLeste hodi asesu ba OeCusse no Atauro. Tokon $2.0 aloka ba Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente hodi sosa foos hosi rai li ur no suporta produtu lokál. Tokon $1.8 aloka ba Ministeriu Turizmu, Arte no Kultura hodi promove kultura no turizmu iha TimorLeste no suporta feira no eventu internasionál. Tokon $1.6 hodi selu ba servisus auditoria esternal. Tokon $1.3 aloka ba Instituto Jestaun Ekipamentos (IGE) ba manutensaun ba ekipamentos. Tokon $171.8 aloka ba Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial ba Oecusse Ambeno (ARAEOA) no Zona Espesial ba Ekonomia Sosial Merkadu Oe cusse Ambeno no Ataúro (ZEESM). Tokon $153.4 ba Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS) ba programas sosial, inklui pensaun ba veteranus, idozus, defisientes, Bolsa da Mae, vitima dezastres naturais no tratamentu saúde ba veteranus. Programas ne e apoia grupus vulneravel sira hodi kontribui ba redusaun kiak. Tokon $16.0 aloka ba Ministériu Petróleu no Rekursus Minerals atu apoia Autoridade Nasionál Petróleu (ANP), TIMOR GAP no Institutu Petróleu no Teolojia (IPG). Osan ne e nesesáriu atu asegura katak TimorLeste maksimiza benefísiu hosi nia rekursus naturais. Tokon $11 ba Governu tomak ba provizaun pensaun ba funsionáriu públiku permanente tuir regime kontributivu. Tokon $8.2 aloka ba Ministeriu Saude ba tratamentus iha rai liur, kuidadu saúde primaria, subsidius doutór Kubanu iha Timorleste. Investimentu hirak ne e importante atu kontinua hadia kualidade servisus saúde ba populasaun. Tokon $7.7 aloka ba Munisipius hodi suporta atividade limpeza urbanu, merenda eskolár, programa konsensoens escolares. Programs hirak ne e kontribui ba dezenvolvimentu rural no kresimentu inkluzivu. Tokon $6.5 hodi apoiu ba atividade Konferensia Episkopal TimorLeste, relasaun ho planu no polítika Governu. 9

Tokon $6.0 aloka ba Komisaun Nasionál Eleisaun. Despeza ida ne e sei fornese subsídiu ba partidos polítikus ne ebe iha reprezentasaun iha Parlamentu Nasional. Ida ne e sei kontribui ba prosesu demokrasia iha Timorleste. Tokon $5.0 ba kapitaliza Banku Sentral TimorLeste (BCTL). Kapitalizasaun ne e atu kontribui ba dezenvolvimentu setor finanseiru iha nasaun ne e. Tokon $4.8 aloka ba Sekretária Estadu Juventude no Desportu atu apoia atividades desportu no artistiku. Promove kultura no desportu importante ba moral no mos promove TimorLeste nia tradisaun. Tokon $4.4 aloka ba Gabinete Primeiru Ministru atu apoia ONGs. ONG sira iha TimorLeste oferese servisu importante ba nasaun no populasaun. Tokon $4.0 aloka ba pensaun ba ExTitulares no Exmembrus ba Órgaun Soberania. Tokon $4.0 hodi suporta rejime garantia kréditu ba negosiantes ki ik no médiu hodi asegura atividade negósiu sidadaun Timor no apoiu ambiente negosio hodi dezenvolve Timorleste. Tokon $3.3 aloka ba Sekretária Estadu Polítika Formasaun Professional no Empregu (SEPFOPE) atu dezenvolve programas empregu rural, programa autoempregu, konstrusaun abrigus, no medidas seluk tan. Ida ne e kontribui ba promove kriasaun traballu no kresimentu ekonómiku partikulármente iha area rural. Tokon $3.3 aloka ba Sekretária Estadu ba Komunikasaun Sosiál hodi apoiu subsídiu ba Radio no Televizaun TimorLeste (RTTL, E.P). Tokon $2.3 atu apoia sekretariadu g7+. Servisu hosi sekreariadu ne e asegura espasu ida atu estadus frajil bele hato o sira nia preokupasaun no aspirasaun no diálogu ho komunidade internasionál. Tokon $1.3 hodi selu fali empréstimu. Tokon $1.5 ba kontribuisaun apoiu finanseiru internasionál. Ida ne e atu apoia komunidade internasionál no permite Timor Leste atu hala o nia papel ho komunidade global. Tokon $1.2 aloka ba Ministériu Administrasaun Estatal atu apoia Programa Jestaun ba Lisu iha rural no kustu operasionál ba Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS), programa ne e kontribui ba dezenvolvimentu rural. Tokon $1.1 aloka ba Ministériu Edukasaun kontinua finansia profesores Portugezes iha TimorLeste iha eskola referral (CAFÉ). Tokon $3.0 aloka ba Parlamentu Nasional hodi sosa kareta ba membrus Parlamentu Nasional foun iha 2017. Tokon $1.4 aloka ba Laboratóriu Nasionál hodi sosa ekipamentu foun no mákina hodi apoiu kontinuasaun servisu iha futuru. Tokon $1.3 ba Hospital Nasionál Guido Valadares hodi sosa mákina CT scan hodi mellora fasilidade saúde ne ebé fornese iha TimorLeste Tokon $1 aloka ba Ministériu Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun atu sosa mákinas prepago hodi asegura konsumedóres selu ba uza eletrisidade iha territóriu tomak. 10

Reseitas no Finansiamentu Osan ne ebe governu gasta mai husi ne ebe? Finansiamentu ba despezas governu mai husi fontes mak hanesan: 1. Reseitas Domestika 2. Reseitas husi Minarai (inklui RSE and exesu levantamentu husi FP) 3. Imprestimus Finansiamentu ba Orsamentu 2017 Imprestimus 7% Reseitas Domestika 15% Exesu Levantamentu 43% RSE 35% Fonte: Diresaun Nasional Orsamentu, Ministeriu Finansas, 2017 Saida deit mak kompostu husi Reseitas Domestika? Reseitas domestika kompostu husi impostus, taxas no pagamentus, juros no reseitas husi ajensiaa autonoma sira. Tuir previzaun katak reseitas domestika sei sa e iha futuru. Impostus Taxas no Pagamentus Jurus Ajensia Autonoma Impostu diretu, husi individual no kompania Impostu indireitu husi servisu, vendas, konsumu no importasaun Hanesan taxa administrativa, pagamentu ba servisu no dotasaun ba governu ba utilizasaun rekursus naturais Husi pagamentu juru/osan funan ne'ebe simu, no osan ne'e retein iha FKTL, FDKU no FI Husi reseita ba ajensia autonoma (Aviasaun, Porto, SAMES no selukseluk tan) 11

Oinsá mak governu jere reseitas husi rekursu minarai/petroliferu? Hanesan mos familia sira rai osan iha banku, Governu mos iha politika ida hodi rai osan husi rekursus minarai ba futuru. Fundu Petrolifeiru (FP) sei kontribui ba jestaun rekursu minarai ne ebe diak tantu ba benefísiu jerasaun agora no mos ba jerasaun abanbainrua nian. Tuir Lei Rendimentu Sustentavel Estimativa (RSE) nudar montante másimu ne ebe bele foti husi FP iha tinan fiskal ida ho husik hela rekursu sufisiente iha FP atu bele apropria iha tinan hirak oin mai. RSE establese ba 3% husi rikusoi minarai. 1. Reseitas husi Mina rai 2. Fundu Petroleu 3. RSE (Rendimentu Sustentavel Estimativa) 4. Exesu Levantamentu husi FP 5. Orsamentu Jeral Estadu Iha tinan 2017 Governu foti verba husi FP liu RSE no justifika katak despeza ne e ba interese longuprazu TimorLeste nian no tenki hetan aprovasaun husi Parlamentu Nasional. Exesu levantamentu ne e ho montante US $597.1 milliaun iha 2017. 12

Munisipius Despezas hirak mak aloka ba Munisipiu sira hodi gasta? VI Governu Konstitusional determina ona politika hodi desentraliza prestasaun servisu ba Munisipiuu idaida hodi desenvolve programaa desenvolvimentu. Tamba ne e, iha tinan 2017 aloka ona despesass operasional ba sira hodi asegura prestasaun servisu tuir linhas servisus hamutuk UD $41,963 milliaun. Despesas ba kada Munisipius bele hare iha tabela tuir ne e: SV BS TP KM KD Total Despesas Geral Autoridade no Administrasaun M unisipal 16,649 17,597 7,717 41,963 Autoridade Municipal de Baucau 1,578 1,305 999 3,881 Autoridade Municipal de Bobonaro 1,631 1,593 715 3,939 Autoridade Municipal de Dili 2,037 3,257 1,274 6,568 Autoridade Municipal de Ermera 1,274 1,933 876 4,084 Administração Municipal de Aileu 1,012 929 489 2,430 Administração Municipal de Ainaro 1,201 1,218 381 2,799 Administração Municipal de Covalima 1,577 1,243 499 3,319 Administração Municipal de Lautém 1,367 1,351 530 3,248 Administração Municipal de Liquiçá 1,053 1,095 425 2,573 Administração Municipal de Manufahi 1,301 1,115 456 2,872 Administração Municipal de Manatuto 1,272 1,087 409 2,768 Administração Municipal de Viqueque 1,345 1,473 663 3,482 Saida mak halo tiha ona iha nivel Munisipiu durante ne e? Iha tinan 2017, VI Governu Konstitusional haforsa liu tan ninia esforsu ba dezenvolvimentu lokall nudar dalan ida atu atinji metas ne ebe hatúr ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional ho nune e halao kontinuasaun ba programa dezenvolvimentu PNDS (Programaa Nasional Dezenvolvimentu Suku) no PDIM (Programaa Dezenvolvimentu Integradu Munisipal). Iha munisipiu sira mos sei iha Projetu Annual Ministeriu/Ajensia sira ho projetu multi anual husi Fundu Infrastruktura, maibe projetu sira ne e sei implementa husi nivel nasional. Saida mak PNDS no PDIM? PNDS Alokasaun orsamentu ba PNDS mai husi despeza Transferensia Publika iha Funduu konsolida TimorLeste (FKTL). Ba programa ida ne e, MAE liu husi Sekretario Estado Dezenvolvimento Lokal mak sei responsabiliza diretamente ba alokasaun orsamentu distrital tuir kriteriu sira ne'ebee mak determina husi lei no konsulta ho Konselhu Suku sira. PDID Alokasaun orsamentu ba PDIM maihusidespeza Kapital Dezenvolvimentu iha fundu FKTL. Programa ne e, MAE mak sei kordena ho instituisaun hotuhotuu ne'ebe iha projetu ho valor kiik liu rihun US $500,001. Institusaun hotuhotuu sei apresenta proposta Planu Kapital Dezenvolvimentu liu husi PDIM ba MAE. Bainhira implementa didi ak, PDIM no PNDS sei kontribui direta ba kresimentu ekonomiku, loke servisu, ho lori oportunidade barak ba munisipiu, postu administrativu, suku no aldeia. 13

Oinsá atu determina despezas iha munisipiu sira? PNDS Alokasaun orsamentu ba sukuu idaidak bazea ba kriteria hanesan total populasaun, no klasifikasaun hanesan arearemota, remota liu no remota tebtebes husi sukubakapital postu administrativu, munisipiu no kapital nasaun (Dili). PDIM MAE mak sei responsabiliza ba alokasaun ba munisipiu idaidak populasaun, numeru emakiakno selukselukk tan. tuir faktor relevante sira, hanesan Osan hirak ne e gasta ba saida? Osan hirak ne e aloka hodi hadia dezenvolvimentu lokal, hanesan hadia infrastrutura, estrada, eskola no seluk tan. Atu klaru liu tan, bele hare e deskrisaun detaliadu iha Livro 3A, 3B, no 3C Osan hira mak gastaa iha kada Munisipius? Tuir Politika VI Governu Konstituisional ne ebe hetan remodelasaun estrutura iha 2015 aloka ba programa PDIM no PNDS hamutuk $11.2 milliaun. Husi total ne e aloka ba PDIM $10.8 milliaun no PNDS rihun $400 Saida mak politika ba RAEOA ZEESM? Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA) no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu (ZEESM) sai hanesan parte integradu ba nasaun TimorLeste Governu Sentral. no estrutura Governu mak aktividade hotu sei halao tuir programa no orientasaun husi Programa PNDS no PDIM sei implementa RAEOAA ZEESM no responsibilidade tomak ba implementasaun no monitorizasaun husi estrutura ne ebee establese iha Rejiaun refere, Governu Sentral sei halao nia knar nudar kordenador, fasilitador no fiskalisador. VI Governu Konstitusional iha tinann 2017 aloka orsamentu ba RAEOAA ZEESM hamutuk milliaun $171..8. Parseirus Dezenvolvimentu Oinsá mak parseirus dezenvolvimentu tulun TimorLeste? Iha 2016, parseiru dezenvolvimentu prepara hodi fo o tulun osan ho montante total hamutuk milliaun (US $156.6), inklui konsensoins no ajuda, em termos konaba imprestimu, husi nasaun Austrália (US $2.8 milliaun), Portugal (US $12.8 milliaun ), Programa ba Assistensia Nova Zelândia (10.7milliaun), Japao (US $12.8 Milliaun ), Uniaunn Europeia (US $14.0 milliaun) no resta US $103,5 milliaun konsidera nudar kontribuisaun husi parseiru dezenvolvimentu sira seluk. Detalhas informasaun belee assesu iha livru 5. 14

Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu (FDCH) Governu aloka orsamentu hamutuk $27.2 milliaun ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu. Alokasaun ba despezas ne e hodi kontinua fo o benefisiu no responde ba nesesidades imperativas hanesan hadi a rekursus umanus liuliu ba formasaun tekniku no formasaun professional, bolsas estudu no selukseluk tan. Detalhas informasaun bele assesu iha livru 6. Fundu Infraestrutura (FI) Governu aloka orsamentu hamutuk $222.6 milliaun ba FI (esklui empréstimu) atu distribui ba programas oinoin. Aliña ho Polítika Governu ne ebé temi iha leten, porsaun boot liu hosi orsamentu FI aloka ba programa estradas (38.6%), Programa Dezenvolvimentu Tasi Mane (22.1%) no programa aeroportus (4.3%) Detalhas informasaun bele assesu iha livru 3A. Informasaun Seluk Atu hetan informasaun klaru liu tan, bele hare e iha livru orsamentu 1 to o 6, ne ebe publika iha website Ministeriu Finansas nian: www.mof.gov.tl. Ita mos bele asesu informasaun seluk iha Transparensia Portal Orsamentu (http://www.budgettransparency.gov.tl/). Ita mos bele kontakto ba Director Nasional Orsamentu Sr. Salomão Yaquim, email: syaquim@mof.gov.tl, no Telefone 3339518 atu hetan informasaun seluk. Director Jeral Finansas Estadu Sr. Januario da Gama, email; jgama@mof.gov.tl, hanesan responsabel masimu ba Matadalan Sidadania Orsamentu Jeral Estadu iha tinan 2017. 15

MINISTERIU FINANSAS Edifício 5, 1.º Andar, Palácio do Governo, Díli, TimorLeste Phone +670 3339510 Fax +670 3331204 Website www.mof.gov.tl