La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

BriefingBankadaDez2018te

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

TLDPMEconomia24Jul2014te

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

LHSubPNOJE2018te

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

TransVieira

DebateRai2Julhu2012

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

InflRD7te.pdf

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

LH konaba PAN Fome Zero

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

CBA FAQs_TETUM

ETAN for UNTL

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

República Democrática de Timor-Leste

Konta Jeral Estadu 2011

DISCURSO DE

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Alkatiri4Feb2013en

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Remembering the past Final Tetum

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

LIA ULUK

Aprezentasaun OJE Jan 2011

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

World Bank Document

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Graphic2

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Yellow Road Workshop

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

FretilinOGE19-21Dez2018te

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

QUARTERLY REPORT

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

Deklarasaun Politika CNRT

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

World Bank Document

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

World Bank Document

Transcription:

Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu Anuál Ajénsia Nasionál Dezenvolvimentu RDTL nian 18 Jullu 2013 La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040 email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org Saida mak La o Hamutuk? Institutu TL ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Harii iha 2000 Non Partisan Tau matan ba polítika (policy) Hakarak atu ajuda Governu no suporta polítika ne ebé di ak - Atu servi povo no nasaun Area Servisu : Ekonomia Finansa Estadu Direitu ba Rai Polítika Agrikultura Governasaun La simu osan hosi instituisaun, Governu no sira ne ebé iha interese boot iha TL 1

Oinsá hala o knar no dadus analiza mai hosi ne ebé? Analiza ba polítika no advokasia, ladún hare ba implementasaun projetu Submisaun ba Governu no Parlamentu Nasionál Halo treinamentu, workshop, no aprezentasaun Halo diskusaun komunitária, no field visit Diskusaun, fahe hanoin ho públiku, NGO, jornalista, akademia, ajénsia internasionál, nsst Maiór parte hosi Governu, no hosi fonte sira seluk Portal OJE & nia ezekusaun Portal Aprovizionamentu DGE-Estatístika No fonte sira seluk Saida mak LH preokupa liu? Malisan Rekursu - Dependénsia ba Petróleu OJE 2013: tokon $1,648 t$787 (48%) sei mai hosi Fundu Petrolíferu iha 2013. liu t$680 million (40%) hosi FP iha pasadu no futuru. GDP Non-oil iha 2011:.. tokon $1,046 GDP Petróleu in 2011:...tokon $3,463 (81%) Atividade Estadu, selu hosi osan mina-rai, no metade hosi ita nia ekonomia non-oil mai hosi osan mina-rai. Balansu komersiál (2012): t$670 importasaun, t$31 esportasaun. Osan mina-rai la sustentável, la fó servisu barak sei ba hotu estadu. Fundu Petróleu bele suporta igualdade entre jerasaun, maibé la garante boa governasaun ka prevene korrupsaun. FP sei hotu lalais karik ita gasta barak liu ho beibeik. Súl Sudan mak depende liu ba esportasaun petróleu no gas molok Timor-Leste. 2

Ekonomia Rentier Osan suli maka as tama mai, maibé dala barak gasta la ho hanoin Povo nia osan maske la mai hosi sira nia taxa OJE sa e 28%/tinan, lalais liu ita nia ekonomia, no lalais liu iha mundu hafoin Zimbabwe. Mina-rai sei la dura ba tempu naruk 3

Reseita petrolíferu sei kontinua tun Gráfiku ne e hatudu katak TL pasa ona tempu produsaun másimu hosi Bayu-Undan and Kitan. Fundu Petróleu sei hotu lalais. 4

Projetu petróleu domina desizaun Governu nian Ekonomia petrolíferu domina ekonomia tomak 5

Kreximentu GDP mai husi despeza estadu nian de it Knar Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba programa Governu Reprezenta hanoin no nesesidade ema sira ne ebé vulneravel no haketak ona hosi benefísiu programa estadu nian Ema barak hanoin katak polítiku na in sira iha Dili ladún hatene konaba fallansu hosi projetu infrastrutura ne ebé sira implementa iha distritu. Projetu iha Dili mak prioridade prefere liu ba ema estranjeiru ne ebé vizita mai. Ida ne e mak povu Timor-Leste luta atu hetan? 6

Analiza Advokasia Objetivu, independente, no hare hosi perspetiva diferente Hare vizaun ba tempu naruk (la ós eleisaun oin mai) Bele hare ba area rurais, la ós de it ba Dili Labele tuir ajenda doadór Sosiedade Sivíl no Governu hetan influensia la hanesan Liu hosi Parlamentu, konsultasaun ho órgaun estadu nian, karta no media Ho dalan persuasivu no mós konfrontasaun pasífiku Sukat opsaun polítika ne ebé diferente Efetivu liu atu halo iha inísiu iha síkulu projetu, maibé dala barak seidauk iha informasaun no oportunidade Ajuda asegura hodi tuir prosesu legal sira Transparente no akuntavel oinsá uza povo nia osan OJE, Lisenseamentu Ambientál, aprovizionamentu, ezekusaun, evaluasaun no pagamentu Propoin ka demonstra alternativu Ajuda implementasaun programa Suporta estadu atu implementa, konsulta ka publika projetu nian La presiza halo funsionáriu moe ba públiku se karik sira halo erru Ajuda ema no implementador sira hodi komprende povo nia nesesidade no preokupasaun 7

Saida mak LH sujere ba ADN atu halo? Promove dezenvolvimentu nasionál no atividade ekonomia iha distritu Rasionaliza rekursu finanseiru bazeia ba cost-benefit analysis Hili projetu ho matenek no ida ne ebé di ak no presiza hosi TL Kontrola kustu no kualidade hosi kapitál dezenvolvimentu projetu nian Konsidera kustu tomak projetu nian: manutensaun, operasaun, decommissioning, ambiente Tau matan ba benefísiu: finansial, ekonómiku (kampu servisu, sub-contract) no sosiál Tau matan ba impaktu no risku: osan, rai, ambientál, eviksaun, kustu oportunidade 8

MDG-Suco: karun, laiha kualidade, susar atu hadi ak, no la apropriadu ba area rural. NGO KSI no komunidade sira iha Ermera nia projetu uma: baratu, uza rekursu lokál no apropriadu liu Maske iha mandatu ba viabilidade ante-projetu nian, maibé ne e seidauk hala o Kustu konstrusaun projetu eletrisidade hosi tokon $367 sa e ba liu biliaun ida 9

Supply Base - Tasi Mane Laiha Planu Jestaun Ambientál, iha de it Estratéjia PJA Laiha tender ba estudu viabilidade (kontratu sira ba Eastlog) Ita seidauk hetan asesu ba estudu ne ebé halo ona Estudu kona-ba viabilidade komersiál Front-End Engineering Design Kustu tomak projetu Ponte Comoro Loloos ponte sira iha distritu mak presiza prioridade liu, duke iha Dili 10

Projetu sira tenke bazeia ba realidade no nesesidade TL Prioridade OJE: Agrikultura Saúde Edukasaun Ekonomia lokál Nasaun sira ne ebé atinje ona MDG gasta 28% hosi sira nia OJE ba saúde no edukasaun. Timor-Leste sei gasta 13% iha 2013. Gasta 2% ba agrikultura no 3% atu dezenvolve ekonomia. 11

Molok 2025, Bayu Undan no Kitan maran Tuir Sensu 2010, labarik idade ki ik besik dupla kompara idade liu 20. To o 2025, labarik 330,000 sei moris. Oinsá ho sira nia futuru? 12

Setór Privadu bele simu responsabilidade ba futuru nasaun nian Setór privadu tenke fó prioridade ba agrikultura, ne ebé bele hamenus kiak no dezenvolve ekonomia. Menus 10% husi forsa laboral, servisu iha empreza privadu inklui kontraktor Governu nian. 58,200 ema servisu iha setór privadu, iha ne ebé 75% mane. 18,000 servisu iha konstrusaun. 70% depende ba setór agrikultura no servisu informal. Oinsá ita nia Governu bele servisu ho ita nia setór empreza atu dezenvolve ekonomia ekuitavel no sustentável iha Timor-Leste, ho kualidade projetu no kualidade moris, ba tempu naruk? 13

Dívida Públiku Risku naruk ba finansa públiku Aumenta tentasaun atu gasta barak Tanba osan na in ladún fiar ba kapasidade RDTL atu jere nia projetu boot sira ADN ba EPIA LH suporta, no ida ne e importante Maibé saida mak ami bele kontribui? 14

Labele haluha sira!! 15