LHSubPNOJE2018te

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

TLDPMEconomia24Jul2014te

BriefingBankadaDez2018te

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

InflRD7te.pdf

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

CBA FAQs_TETUM

LH konaba PAN Fome Zero

TransVieira

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

República Democrática de Timor-Leste

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

DebateRai2Julhu2012

Alkatiri4Feb2013en

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

DISCURSO DE

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

ETAN for UNTL

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

Konta Jeral Estadu 2011

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Remembering the past Final Tetum

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

LIA ULUK

World Bank Document

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

QUARTERLY REPORT

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Aprezentasaun OJE Jan 2011

World Bank Document

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Graphic2

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

FretilinOGE19-21Dez2018te

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Yellow Road Workshop

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

World Bank Document

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

Tema Liturjia domingu daruak Adventu nian hato o apelu ida atu hasoru malu hikas ho Maromak, ba konversaun. Husi nia parte, Maromak nafatin prontu atu

Deklarasaun Politika CNRT

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Traditional justice workshop report _tetun_

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

Transcription:

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitoriza no Analiza Dezenvolvimentu Rua Dom Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel : +670 332 1040 Email : laohamutuk@gmail.com Sítiu : www.laohamutuk.org Submisaun ba Komisaun C Parlamentu Nasionál Timor-Leste Husi La o Hamutuk Kona-ba Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu 2018 20 Agostu 2018 Konteúdu Introdusaun no kontestu... 2 Reseita husi mina no gas besik hotu ona; urjente tebes atu diversifika ita nia ekonomia ho lalais... 3 Setór alternativa: Agrikultura, Indústria ki ik no Eko-turizmu... 4 Despeza Governu nian presiza foka ba asesu servisu báziku.... 5 Saúde... 6 Edukasaun... 6 Bee Moos... 7 Despeza ne ebé la sustentável sei estraga futuru ba jerasaun aban bainrua.... 7 Ami apresia Governu nia mudansa kona-ba emprestimu ne ebé sei bele hamosu risku ba futuru finansas estadu nian.... 8 Projetu Tasi Mane labele kontinua se laiha estudu independente ne ebé kle an kona-ba kustubenefísiu no risku.... 9 Konkluzaun no rekomendasaun sira... 10

Introdusaun no kontestu La o Hamutuk apresia ba oportunidade ida-ne e atu hato o ami-nia paresér kona-ba proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan 2018, hanesan ami halo ona iha tinan barak. Ami espera katak informasaun iha submisaun ne e nia laran bele ajuda Distintu Deputadu/a sira atu halo desizaun bazeia ba evidénsia no interese povu Timor-Leste. Ami espera katak debate urjente kona-ba proposta OJE 2018 bele kria kondisaun atu bele iha diskusaun kle an liu bainhira proposta OJE 2019 sai iha fulan hirak tuirmai. Molok konsidera konteúdu husi proposta orsamentu 2018 nian, ami hakarak fó atensaun ba pontu importante balu kona-ba kondisaun ekonómiku, sosiál no ambientál iha Timor-Leste. Liu husi 40% povu Timoroan sei moris iha liña kiak nia okos 1 no uma-kain barak, liuliu iha area rurál, sei falta direitu umanu báziku sira hanesan bee moos no sanitasaun. Bainhira populasaun la iha asesu ba bee moos ka iha fo er barak iha ambiente, povu sai moras, no aumenta limitasaun ba kapasidade labarik nian atu aprende. problema sirane e iha impaktu negativu boot liu ba feto no labarik sira, hanesan sira mak baibain kuru bee no labarik sira bele vulneravel liu bainhira kona moras. Labarik barak iha Timor-Leste sei la simu ai-han ho nutrisaun natoon. Tuir Governu nia relatóriu DHS (Demographic and Health Survey) 2016 nian, labarik nia isin-krekas (child wasting) kontinua aumenta no isin-ki ik (stunting) sei nafatin aas. 2 Malnutrisaun ba labarik bele kontribui ba problema barak durante moris tomak, ho impaktu negativu hanesan ba saúde no aprendizajen. Iha progresu ona iha rezultadu edukasaun sira no rata literasia, maibé Net Attendance Ratio iha eskola báziku sira sei ki ik liu iha rejiaun: 80.8% 3. Eskola sira barak, liuliu iha area rurál, falta materiál didátika, livru ba mestre no infrastrutura ne ebé sufisiente. Eskola barak iha kakuluk ho kuak, infrastrutura la seguru no falta aula ka espasu ba númeru estudante ne ebé aumenta beibeik. Infelizmente, Timor-Leste seidauk aloka osan natoon ba fornese bee moos, saúde no edukasaun. Iha tinan 2017, setór tolu ne e simu de it 20% husi totál OJE. La o Hamutuk preokupa ba kuantidade no mós kualidade investimentu iha setór sira-ne e; ita presiza asegura katak bainhira aumenta alokasaun, tenke ho planu klaru ne ebé hetan jestaun di ak no transparente. Setór tolu ne e la ós de it nu udar direitu báziku, maibé 1 Bazeia dadus husi TLSLS - Timor-Leste Survey of Living Standards 2015. 2 Diresaun Nasionál ba Estatístika, Ministériu Planeamentu no Finansas ho Ministériu Saúde. Demographic and Health Survey 2016, Abril 2018. Haree mós iha Relatóriu DHS 2010, bele konfirma katak isin-krekas (wasting) ba labarik tinan 5 mai kraik aumenta nune e: 12% (2004) to o 17% (2010) to o 24% (2016). Númeru ba isinbadak (stunting) mak: 49% (2004) to o 53% (2010) no 46% (2016). 3 Diresaun Nasionál ba Estatístika, et.al. Timor-Leste Population and Housing Census 2015, Thematic Report Volume 11, Education Monograph 2015, Pájina 32. 2

investimentu iha setór tolu ne e bele hasa e povu nia kapasidade no koñesimentu hodi dezenvolve ita-nia nasaun. Timor-Leste simu ona 98% husi totál reseita kampu mina no gás sira ne ebé dezenvolve ona. Ita-nia rai no tasi hetan peskiza buka mina no gas dezde maizumenus tinan 1970 no la iha probabilidade boot ona atu hetan kampu mina no gas foun ho boot hanesan kampu Bayu-Undan. Maski la iha ema ne ebé bele hatene ho serteza valór husi kampu Greater Sunrise, La o Hamutuk estimatiza katak kampu ne e sei bele fornese reseita biliaun $8 - $20 ba Timor-Leste durante tinan ruanulu, menus husi buat ne ebé ita simu ona husi kampu Elang-Kakatua, kampu Bayu-Undan no kampu Kitan. Ita-nia populasaun aumenta kada tinan, no estadu nia planu atu fornese servisu sira ho kualidade aas liu, halo manutensaun ba nia infrastrutura hodi di ak ba oin. Husi tinan 2008-2017, reseita husi mina no gas kontribui 91.9% ba despeza estadu nian, maibé reseita husi produsaun Greater Sunrise karik bele finansia metade de it husi orsamentu estadu durante dékada rua tuir mai. Durante fulan rua liubá, públiku no ukun-na in sira kuaze pániku ba nesesidade atu foti osan husi Fundu Petrolíferu, tanba reseita doméstika la to o atu kobre despeza Governu atuál nian, alende ho gastus ne ebé limitadu liuhosi rejime duodésimu. Parlamentu interven ho karákter urjénsia hodi autoriza transferénsia, no Prezidente preokupa karik ne e la Konstitusionál. Maibé ema hotu hatene katak ita iha osan ne ebé rai hela iha Fundu Petrolíferu ne ebé bele ajuda mákina estadu atu kontinua opera. Iha dékada ida tan karik, bainhira Fundu Petrolíferu mamuk ona, Timor-Leste sei hetan osan husi fonte rendimentu ida-ne ebé atu kontinua selu mestre no polísia sira hala o sira nia servisu, fasilidade klínika no saúde sira, fornese pensaun, harii estrada, fó subsídiu ba eletrisidade no selu ba servisu esensiál sira seluk ne ebé ita hotu depende? Reseita husi mina no gas besik hotu ona; urjente tebes atu diversifika ita nia ekonomia ho lalais. Durante tinan sanulu resin ona La o Hamutuk husu beibeik ba entidade sira ne ebé iha podér halo desizaun atu diversifika ita nia ekonomia. Ami apresia katak Espozisaun kona-ba Motivu Proposta Orsamentu 2018 nian subliña katak ba oin tenke fó importánsia ba hasa e rendimentu doméstiku, no ami espera atu haree kometimentu ida ne e implementa duni iha projetu no programa sira ne'ebé sei mai. Maibé diversifikasaun la ós de it nesesáriu atu fornese rendimentu atu selu funsionáriu no servisu públiku sira, maibé atu mós kria ekonomia ida ne'ebé sustentável no ekitavel, ne'ebé bele oferese moris di ak ba povu Timor-Leste tomak. Diversifikasaun ekonomia urjente tebetebes tanba Bayu Undan atu maran ona, laiha serteza kona-ba rendimentu husi Greater Sunrise no rendimentu husi ne e sei la mai iha tinan badak nia laran, no rezerva petroleum uitoan de it mak hetan ona iha ita nia rai no tasi durante peskiza tinan lima nulu halo esplorasaun. Esplorasaun ba minerais no 3

mina-rai iha rai maran karik la hetan rikusoin barak, maibé ne e sei fó risku sosiál no ambientál ne'ebé sériu no sei haboot tan de it ita nia dependénsia ba riku soin minerais no haburas tan malisan rekursu. Setór petróleu mós fó servisu ba ita-nia traballadór uitoan de it (menus husi 1%) husi populasaun no la ós fonte signifikante atu oferese kampu servisu (empregu) iha mundu tomak. Kada tinan ita nia populasaun ne'ebé tama ba idade servisu aumenta 20,000 resin, no ita presiza foka ba kriasaun kampu servisu ne'ebé dura ba tempu naruk no sustentável ba sira. Investimentu hanesan Heineken ka Projetu Tasi Mane sei kria servisu atus resin ba Timoroan, maibé so atividade ekonomia ne'ebé la-sentralizadu hanesan agrikultura, prosesamentu ai-han, indústria ki ik no ekoturizmu mak bele oferese servisu rihun barak ne'ebé Timoroan sira presiza. Ita tenke tau esforsu boot liu atu dezenvolve fonte rendimentu alternativa no sustentável liu atu suporta estadu ne e bainhira ita-nia osan husi mina laiha ona. Tanba ne e ita tenke diversifika ita nia ekonomia liu husi investe maka as iha setór produtivu sira ne'ebé oferese oportunidade empregu barak liu, hanesan agrikultura, indústria ki ik, no eko-turizmu. Setór sira ne e bele oferese kampu servisu, nutrisaun no seguransa ai-han, no mós hamenus ita nia dependénsia ba importasaun. Hanoin kle an liu kona ba setór sira ne e mak hanesan haktuir tuir mai ne e. Setór alternativa: Agrikultura, Indústria ki ik no Eko-turizmu Oras ne e ita nia produsaun agríkola rai laran sai hanesan preokupasaun boot. Ita nia area kultivasaun kontinua tun no foin-sa e sira ladún interese atu sai agrikultór. Produsaun foos tun ba beibeik dezde 2012 to agora maski sub-setór ida ne'e mak hetan atensaun maka as liu husi governu no doadór sira (liu husi konstrusaun irrigasaun boboot, fahe tratór rihun haat resin, introdús fini foun husi rai li ur, no seluk tan. Iha tinan 2012 Timor-Leste prodús hare maizumenus 139,000 tonelada, maibé hafoin ida ne e produsaun tun ba beibeik, too iha 2017 tun ba 37,000 tonelada no Ministériu Agrikultura no Peska nia projeksaun katak produsaun Hare sei tun tan ba 30,000 iha tinan 2018. Orsamentu ba Ministériu Agrikultura no Peska kontinua tun iha tinan hirak ikus ne e, ne'ebé kombina tan ho hanoin ne'ebé la loos katak agrikultura ne e ba de it ema sira ne'ebé labele hetan servisu seluk ne'ebé di ak liu no importasaun produtu ai-han baratu no laiha nutrisaun ne'ebé sa e ba beibeik halo ita nia setór agrikultura difisil liu atu sai produtivu liu no hamosu kampu servisu barak liu. 4

40 Orsamentu aloka ba Setór Agrikultura no Peska ($ tokon) 35 30 25 20 15 10 5 0 2015 2016 2017 2018 Ami fiar katak Timor-Leste presiza muda ninia modelu dezenvolvimentu agrikultura atu bele korresponde liu ba problema sira ne'ebé urjente liu ba populasaun sira hanesan hamlaha, malnutrisaun, no rendimentu uma kain ki ik. Maizumenus 66% husi totál uma-kain ita nian hetan moris husi agrikultura, nune e investimentu iha setór ne e sei impaktu ne'ebé boot liu ba povu nia moris. Ita tenke hadi ak liután agrikultór sira nia kapasidade atu jere di ak sira nia toos, natar no animal ne'ebé sira hakiak maibé iha tempu hanesan tenke mantein sistema orgániku ne'ebé oras ne e domina, no enkoraja kreximentu indústria ki ik sira hodi halo prosesamentu ba ita nia produtu agríkola sira. Sistema orgániku la ós de it di ak ba ita nia saúde no ambiente, maibé mós hasai valor produtu sira nian bainhira ita hakarak kompete iha merkadu global. Hanesan nasaun ki ik, karik ita sei labele kompete iha presu ka kuantidade produsaun boot nian, maibé ita bele kompete iha parte kualidade. Agrikultura orgániku mós sei halo ita nia setór turizmu atrativu liu bainhira ita dezenvolve eko-turizmu, agro-turizmu no modelu turizmu seluk ne'ebé bazeia ba ita nia riku soin kulturál no natural. Se ita muda ba sistema konvensionál ne'ebé uza ai-moruk kímiku no mákina boot oioin atu obriga hasa e ita nia produsaun, ita sei estraga ita nia rai, hasa e poluisaun no estraga ita nia natureza. Ne e sei indiretamente hamate ita nia setór turizmu. Ita sei labele kompete ho nasaun sira ne'ebé sira nia turizmu la o ona iha dékada barak nia laran liu husi harii hotel luxu sira no sentru rekreiu boboot sira; maibé, ita bele atrai turista sira ne'ebé buka hakmatek ne'ebé natural, livre husi sidade ho populasaun barak, no buka atu hetan anin fresku. Despeza Governu nian presiza foka ba asesu servisu báziku. Governu Konstitusionál daualuk (VIII) deklara ona ninia prioridade atu haforsa liu tan sistema saúde, edukasaun no asegura povu Timoroan asesu ba bee moos, maibé alokasaun orsamentu 2018 ba setór tolu ne e sei menus liu tinan 2017 no tinan hirak 5

antes. Alokasaun ba iha setór edukasaun tun 16% husi tinan uluk, no mós hatún alokasaun ba saúde no bee moos. Saúde Tuir La o Hamutuk nia analiza, alokasaun orsamentu 2018, aloka de it 6% husi total orsamentu estadu ba iha setór saúde, maizumenus metade husi media globál, 11.7% 4. Proposta OJE 2018 hamenus alokasaun orsamentu ba saúde kompara ho tinan 2017, inklui hamenus alokasaun iha orsamentu ba Ministériu Saúde ho total $ tokon ida. Trend (observasaun haree ba dadus istóriku) ida ne e perigozu tebes ba nasaun ida ne ebé sei sofre husi servisu sira la nato on, malnutrisaun, mortalidade inan ne ebé aas, sasán hodi fasilita saúde no ofisiál tékniku saúde ne ebé mak sei falta. Orsamentu ba Ministériu Saúde liu husi Fundu Infrastrutura tun rihun $100 no orsamentu liuhosi Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu tun tokon $1.5. Ida ne e signifika katak osan Ministériu hodi halo despeza hadi a infrastrutura, sosa material no ofisiál treinamentu Saúde sei menus liu kompara ho nia orsamentu iha tinan 2017. Edukasaun ONU rekomenda nudár prátika internasionál di ak atu aloka mínimu 15% husi OJE nia totál ba setór edukasaun. 5 Orsamentu estadu tinan 2017 aloka tokon $128 ba setór edukasaun, 8% de it husi OJE nia totál. Husi tinan 2017 to o tinan 2018, Governu hatún 16% alokasaun ba setór edukasaun. Lao Hamutuk preokupa kona-ba finansiamentu ne ebé tun maka as iha setór edukasaun, ne ebé dezde uluk la iha fundus natoon. Maski nune e, ita presiza konsidera kuantidade no mós kualidade ba investimentu. Ami apresia katak kurríkulu 2015 (pre-eskolár no ensinu báziku) hetan reforsa fali maski Governu dahituk (VII) koko atu halo mudansa boot ba ida ne e, no ami espera Governu daualuk (VIII) sei gasta natoon atu implementa kurríkulu ho efetivu, inklui investimentu iha materiál sira ba estudante no mestre, formasaun ba sira, infrastrutura no sistema jestaun nian. Buat seluk ne ebé importante mak habelar investimentu ho justu ba nivel edukasaun hotu. Edukasaun báziku, sekundária no superior hotu-hotu importante tebes ba dezenvolvimentu sustentável iha ita nia nasaun no hodi hadi a ita-nia povu nia moris. Edukasaun báziku no sekundária nudár xave atu hanorin abilidade no komprensaun bázika, no ensinu superior importante hodi hanorin abilidade no espesializasaun tékniku aas liu. Investimentu labele foka liu ba ensinu superior de it (Nudár ezemplu; fó bolsa estudu ba rai li ur, maibé sakrifika edukasaun báziku no sekundária, ne ebé iha estudante barak liu. Povu Timor-Leste mak ita-nia rikusoin ne ebé boot liu. Metade husi ita-nia populasaun iha idade tinan 19 mai kraik. Tanba ne e, edukasaun báziku no sekundária 4 Tuir WHO nia data globál kona-ba Persentajen Despeza Governu sira nian ba Saúde. 5 ONU foti rekomendasaun ne e husi relatóriu Edukasaun ba Hotu (Education for All EFA) nian ne ebé rekomenda Alokasaun ba edukasaun entre 15% no 20% husi totál Alokasaun husi orsamentu estadu nian 6

mak importante tebes hodi hanorin abilidade no koñesimentu ne ebé sira presiza hodi prepara an ba sira nia futuru. Bee Moos Iha tinan 2017, taxa ezekusaun ba despeza iha bee moos mak 21.7% de it, ne ebé signifika katak maioria osan ne ebé aloka hodi hadi a ema nia asesu ba bee moos la uza. Karik taxa ezekusaun ki ik tanba impasse no inserteza polítiku iha tinan 2017; ami espera Governu daualuk (VIII) sei implementa no ezekuta ho di ak programa sira-ne ebé sei hadi a asesu ba bee moos. Tuir Relatóriu DHS 2016, uma-kain 36% de it mak hetan asesu bee ne ebé seguru iha sira nia uma, kintál ou kintál viziñu nian. Tanba ne e, maioria uma-kain presiza la o distánsia balu hodi bele asesu bee moos no dala barak, feto no labarik sira mak simu todan ne e. Aleinde ne e, 21% uma-kain iha Timor-Leste uza fonte bee ne ebé la serve atu hemu ka te in tanba posibilidade boot nia hetan kontaminasaun. Ami rekomenda katak Governu presiza fó prioridade aas ba investimentu iha bee moos, liu-liu ba komunidade sira iha area rurál, tuir kometimentu ne ebé sira halo iha inísiu governasaun 6. Kualidade investimentu iha setór ida ne e sei fó benefísiu ba saúde no edukasaun, no mós sei hadi ak moris, liuliu ba feto no labarik sira. Despeza ne ebé la sustentável sei estraga futuru ba jerasaun aban bainrua. Fundu Petrolíferu estabelese iha tinan 2005 atu asegura sustentabilidade finansas Timor-Leste iha tempu naruk ba jerasaun ohin no aban bainrua. Rendimentu Sustentável Estimativa (RSE) mak sasukat ida atu garante Fundu Petrolíferu ba tempu naruk, maibé tinan ba tinan Governu halo levantamentu sira aas liu RSE. Iha proposta Orsamentu Estadu 2018 nian, Governu planu atu foti husi Fundu Petrolíferu tokon $985 husi Fundu Petrolíferu. RSE 2018 nian mak tokon $550, signifika katak sei foti tokon $435 boot liu kuantidade RSE nian. Nune e governu hanaruk prátika levantamentu ne ebé la sustentável. La o Hamutuk halo projesaun katak se Governu nia despeza aas nafatin no se projetu boot sira ne ebé planu tiha ona sei implementa, Fundu Petrolíferu bele mamuk iha tinan 2027, maski Greater Sunrise sei hetan esploitasaun. Ida ne e signifika katak iha tinan sanulu tan Timor-Leste sei hasoru situasaun finansas estadu ne ebé difisil tebes no Governu tenke ko a 75% husi despeza nia totál. Hahú iha tinan 2014, gastu rekorente bo ot liu husi reseita domestika; nune e, bainhira ita laiha ona Fundu Petróleu atu ajuda selu gastu hirak ne e, ita labele ona atu selu ita nia despeza rekorente (hanesan saláriu, pensaun, bens no servisu, transferensia, nst.) iha tinan ba tinan. 6 http://timor-leste.gov.tl/?p=20162&n=1&lang=tp 7

7 Karik jerasaun aban bain-rua sei laiha ona osan mina atu suporta polítika frontloading ne ebé la sustentavél. (Front-loading mak polítika ne ebé promove teoria katak se gasta osan barak agora ba projetu infrastrutura bo ot sira, sei hetan retornu boot aban bainrua.) Kada tinan dezde tinan 2009 to o agora, levantamentu osan husi Fundu Petrolíferu mak aas liu Rendimentu Sustentável Estimativa (RSE). (Só exesaun iha tinan 2013 tanba Governu halo levantamentu barak liu iha 2012 no osan restu ne e pasa ba tinan 2013.) Atu asegura seguransa finansial ba jerasaun sira tuir mai, ita tenke hapara ona halo levantamentu ho montante aas liu RSE. Ita bele hamenus ita nia dependensia ba Fundu Petrolíferu, nune e bele hanaruk ninia sustentabilidade, liuhosi investe iha setór ekonomia produtivu no haboot ita nia reseita doméstiku non-petróleu. Ami apresia Governu nia mudansa kona-ba emprestimu ne ebé sei bele hamosu risku ba futuru finansas estadu nian. Proposta OJE 2018 autoriza atu gasta tokon $61.6 iha osan ne ebé empresta hodi konstrui estrada sira, no mós fó limitasaun tokon $44 ba empréstimu foun. Hodi kompara, iha tinan 2017, OJE loke dalan ba gasta tokon $101.8 husi empréstimu no autoriza limitasaun tokon$500 ba empréstimu foun. La o Hamutuk apresia Governu nia 7 Gráfiku ida ne e La o Hamutuk prepara antes hetan asesu ba proposta OJE 2018. Maski nune e, ami fiar gráfiku ne e sei loos nafatin tanba projeksaun sira husi dokumentu OJE 2018 la kompletu liu. 8

inisiativu hatún empréstimu hodi hamenus jerasaun aban bainrua nia todan husi empréstimu sira. Durante tinan hirak ona, La o Hamutuk bolu atensaun kontra perspektiva Governu nian katak bele empresta agora hodi selu fali iha aban bain-rua. Ami nia perspetiva liga liuliu ba inserteza ba receitas petrolíferu iha futuru. Ami ezije ona atu Governu nia gastus tenke responsavel no sustentavel no ami halo advokasia kontra foti empréstimu boot ne ebé fó todan ba jerasaun aban bain-rua nian. Ami kontente haree katak proposta OJE 2018 refleta ami nia rekomendasaun. Diferensa sira iha projesaun ba osan ne ebé sei simu husi empréstimu husi OJE 2017 kompara ho OJE 2018 mak: OJE 2017 (iha $ tokon) Totál 2017 2018 2019 2020 2021 Empréstimu sira 1409.4 101.8 310.7 460.8 317.8 218.2 OJE 2018 (iha $ tokon) Totál 2018 2019 2020 2021 2022 Empréstimu sira 211.8 61.6 87.0 40.0 13.5 9.7 Projetu Tasi Mane labele kontinua se laiha estudu independente ne ebé kle an kona-ba kustu-benefísiu no risku. La o Hamutuk preokupa katak Projetu Tasi Mane sei la fó vantajen boot ba Timor-Leste. Aleinde presiza foti tan dolar biliaun barak ba investimentu, projetu ne e depende ba fornesedór no merkadu ba ninia feedstocks no rezultadu sira. Projetu ne e sei okupa rai ho valór boot, fó perigu ba ita nia ambiente no interrompe povu barak nia moris, maibé benefísiu sira hanesan reseita, kampu servisu no sub-kontratu sira ne ebé durante ne e entidade balu promesa, sei hamosu dúvida mai ita hotu. Ukun-na in Timor-Leste nian presiza fó ba ita-nia povu analiza ne ebé independente, komprensivu no loos subjetivu kona-ba kustu totál projetu sira no kalendáriu ba síkulu moris projetu sira nian, hodi bele halo desizaun atu kontinua ba oin ka lae bazeia ba evidénsia. Ita la bele depende ka fiar de it promesa no deklarasaun sira husi ema ho interese pesoál ka institutional hodi promove projetu ne e, maibé presiza komprende didi ak realidade projetu nian. Nasaun barak loos ona mak la kontente tanba realiza katak promesa sira husi proponente petroleum sira la bele sai realidade. Ami presiza atu antesipa problema sira ho analiza loloos, la ós ikus mak arrepende bainhira gasta ona osan no estraga ona buat barak. Parlamentu Nasionál, Governu no sosiedade sivíl presiza no merese atu hetan analiza kustu-benefísiu-risku-alternativu ba Projetu Tasi Mane tomak, ho konsiderasaun ba senáriu sira hotu. Ita gasta ona povu nia osan tokon $450 ba komponente inísiu husi projetu ida ne e. Maski ida ne e hanesan parte ki ik husi totál investimentu ne ebé sei 9

presiza, posibilidade sei liu biliaun $15. Molok asina kontratu foun seluk no aloka osan tan, povu Timor-Leste no polítiku na in sira presiza hetan analiza ne ebé detalladu, no públiku bele asesu, avaliasaun kona-ba posibilidade no poténsia orsamentu ne ebé liga ho kustu ekonómiku, sosiál no ambientál no nia benefísiu ba ita nia povu. Analiza ida ne e tenke halo ho projeksaun ne ebé realístiku, kona ba benefísiu indiretu hanesan servisu no kontratu sira; nune e mós rai ne ebé lakon no oportunidade ekonómiku seluk ne ebé rezulta husi projetu ida ne e. Tenke inklui mós risku sira husi liña fornesimentu, oportunidade merkadu, kondisaun ekonomia globál, kompetisaun, kompañia mina no investor sira nia hakarak no asaun, no fatór sira seluk ne ebé ita labele kontrola maibé iha efeitu boot ba projetu nia rezultadu. Ita labele hein atu hetan buat ruma no konsidera de it senáriu ne ebé di ak liu; Parlamentu presiza dadus ne ebé realístiku no forte molok kontinua halo aprovasaun ba orsamentu estadu ba Projetu Tasi Mane. Iha OJE 2018 aloka tokon $100 ba Projetu Tasi Mane ba iha Komponente tolu: (1) Dezeñu, konstrusaun no supervizaun Baze Lojistiku Suai (SSB- Suai Supply Base): (2) Auto-estrada ne ebé liga Suai-Fatukai, no (3) Fornesimentu bee iha Dato Rua to Tolu. Alokasaun ida ne e 55% boot liu orsamentu ne ebé aloka ba Projetu Tasi Mane iha tinan 2017 (ho montante tokon $35), no halo projektasaun iha orsamentu katak alokasaun inísiu sei liu dobra ka dala rua iha tinan haat tuir mai (bele haree iha tabela okos). 2018 2019 2020 2021 2022 $100,533 $108,081 $196,189 $185,329 $221,245 Kustu iha futuru sei aumenta boot liu tan duke númeru sira-ne e tanba iha OJE 2018 Livru 3A hasai tiha despeza hotu ba refinaria iha Betano, parte boot husi auto estrada, kadoras gás no portu Beacu, planta LNG no portu Suai. 8 Tanba ne e, kustu loloos ba projetu ne e sei entre dala 10 ka dala 20 boot liu kompara ho aprezentasaun iha livru orsamentu sira. Di ak liu, Timor-Leste lalika kontinua gasta tan povu Timoroan nia osan ba Projetu Tasi Mane hodi justifika persentajen ki ik husi kustu totál ne ebé ita selu ona. Tuir ami nia hatene, la iha investor ida lejítimu husi li ur ne ebé hatudu ninia vontade atu investe ba projetu sira-ne e. Karik Governu kontinua ho Projetu Tasi Mane, maibé laiha investor eternal sira, entaun ita sei gasta kuaze ita nia nasaun nia rikusoin tomak ba projetu ne e, ka foti empréstimu non-concessional (ho funan aas liu) barak, nune e hatún posibilidade atu iha viabilidade finansiál projetu nian. Konkluzaun no rekomendasaun sira Atu remata, dala ida tan ami hato o obrigadu wain ba Distintu Deputadu/a sira ne ebé konsidera atu rona ami nia hanoin no preokupasaun sira kona-ba proposta Orsamentu 8 Ministério das Finansas RDTL, Orçamento Geral do Estado 2018: Fundo Infraestrutura, Livro 3A, pájina 27. Bele mós asesu iha http://www.laohamutuk.org/econ/oge18/propbks/bb3apt.pdf 10

Jerál Estadu 2018. La o Hamutuk enkoraja Deputadu/a sira atu husik interese polítika partidáriu no foka ba nesesidade povu durante halo desizaun. Iha Timor-Leste, ita nia povu mak rikusoin boot liu ba nasaun; hodi asegura ita nia povu bele realiza sira nia potensiál sira, ita presiza investe maka as iha edukasaun, saúde no bee moos hodi fornese fundasaun natoon ba sira nia susesu. Ami nia rekomendasaun espesífiku sira ba Parlamentu Nasionál mak hanesan tuir mai: Aloka Orsamentu Estadu barak liu ba servisu báziku sira hanesan bee moos, edukasaun no saúde. Setór sira ne e tenke hetan prioridade boot liu duke alokasaun ba projetu infrastrutura boot sira ne ebé domina ona iha Orsamentu Estadu durante tinan balu. Prioritiza setór ekonomia produtivu sira hodi troka reseita mina no gas no nia retornu investimentu. Nune e bele estimula ita nia ekonomia no fornese reseita estadu nian iha futuru. Agrikultura, indústria ki ik no turizmu nudár setór sira ne ebé sei fornese oportunidade servisu barak ba ema, no sei hadi ak ita nia povu nia moris no tempu hanesan, hamenus risku estraga ambiente. Hapara gasta povu Timor-Leste nia osan ba Projetu Tasi Mane, to o tempu ne ebé iha ona analiza kustu-benefísiu-risku ne ebé komprehensivu no independente ne ebé fó-sai ba públiku ho detallu sira kona-ba impaktu ekonómiku, sosiál no ambientál husi projetu ne e. Ami hein katak sei kontinua komunikasaun di ak ho Distintu Deputadu/a sira iha Parlamentu Nasionál durante prosesu debate orsamentál sira ba oin. Ami sei kontinua fornese ami nia analiza, peskiza no dadus sira ne ebé espera sei ajuda Ita-Boot sira atu halo polítika no lei ne ebé realístiku bazeia ba faktu no bazeia kontestu no realidade povu nia moris. Obrigadu wain. Ami saran lia, Berta Antonieta Celestino Gusmão Marta Da Silva Charles Scheiner Carly Munnelly 11