Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Similar documents
Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

LHOxfamOJE3May2019te

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

TransVieira

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

República Democrática de Timor-Leste

BriefingBankadaDez2018te

DebateRai2Julhu2012

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

ETAN for UNTL

CBA FAQs_TETUM

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

TLDPMEconomia24Jul2014te

Konta Jeral Estadu 2011

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

InflRD7te.pdf

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

DISCURSO DE

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Graphic2

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

QUARTERLY REPORT

Deklarasaun Politika CNRT

LIA ULUK

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Alkatiri4Feb2013en

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

LHSubPNOJE2018te

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Traditional justice workshop report _tetun_

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

Remembering the past Final Tetum

World Bank Document

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Microsoft Word - wjureport125_t

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Aprezentasaun OJE Jan 2011

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

LH konaba PAN Fome Zero

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

Tema Liturjia domingu daruak Adventu nian hato o apelu ida atu hasoru malu hikas ho Maromak, ba konversaun. Husi nia parte, Maromak nafatin prontu atu

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Microsoft Word - jujunepozisaunjsmp_t

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

World Bank Document

Microsoft Word - MNL_KSP_editfinal.docx

Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

Jun-Agos 1

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

Transcription:

DISKURSU SUA ESELÊNSIA, PRIMEIRU-MINISTRU REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE DR. RUI MARIA DE ARAÚJO NIAN BA LANSAMENTU BA TIMOR-LESTE NIA DOKUMENTU POLÍTIKA KONA BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS Dili 29 Agostu 2016

Distintu Deputadus sira, Membrus Governu sira, Membrus Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas sira, Distintu konvidadus sira, Maluk sira hotu Ha u ho ksolok bo ot mai iha ne e hodi lansa Timor-Leste nia pontu de referênsia Dokumentu Polítika kona ba fronteiras marítimas. Dokumentu ida ne e konta Timor-Leste nia luta ba nia direitu soberania ba ita nia tasi husi pasadu mai to o prezente, no nia signifika saida ba futuru. Dokumentu ne e fó rezumu ba prinsípiu hirak ne ebé relevante ba lei tasi nian no fó sai Timor-Leste nia pozisaun kona ba nia fronteiras marítimas tenki to o iha ne ebé tuir lei internasional. Ohin, enkuantu ita lansa dadauk dokumentu ida ne e hodi fahe ita nia istória ho mundu, Timor-Leste mos aprezenta nia kazu publikamente iha audiênsia públika ida iha Palásiu Dame (Peace Palace) iha Haia. Ida ne e hola parte ba ita nia prosedimentu konsiliasaun obrigatória ho Austrália, ida ne ebé ita hahú hodi rezolve ita nia disputa kona ba fronteiras marítimas. Besik minutu 20 nia laran, ita nia Xefi Negosiador ba Fronteiras Marítimas, Ministru Xanana Gusmão, sei fó sasin iha Palásiu Dame (The Peace Palace), hodi aprezenta Timor- Leste nia istória ba komisaun konsiliasaun. Ministru Estadu no ba Prezidênsia ba Konsellu Ministru, Sua Eselênsia Agio Pereira hanesan Ajente ba kazu ne e sei akompaña ita nia Xefi Negosiador, no mos ita nia Diretora Exekutiva ba Gabinete Fronteiras Marítimas, Elizabeth Exposto, hanesan ita nia Ajente Adjunta. Audiênsia ohin ne e sei hetan transmisaun direta liu husi internet ba mundu atu hare e, no se teknolójia permite, la kleur tan ita sei bele hare e ita nia Xefi Negosiador nia aprezentasaun iha ne e iha tela. Hanesan ita bo ot sira hatene, estabelese fronteiras marítimas mak prioridade nasional ida ba Governu Timor-Leste. 2/5

Hau mai iha ne e ho orgullu hodi lansa Timor-Leste nia Dokumentu Polítika. Ida ne e okaziaun ida istóriku tebtebes duni. Dokumentu ida ne e fó rezumu badak kona ba ita nia istória hanesan nasaun ida, istória ba ita nia kestaun fronteiras marítimas, rezumu ida ba lei internasional ne ebé relevante no, importante liu mak ita nia pozisaun kona ba ita fiar ita nia fronteiras marítimas tenki to o iha ne ebé tuir lei internasional. Timor-Leste sai membru númeru 191 ba Nasoens Unidas iha 20 Maiu 2002, no ita sei hola parte nafatin ba lista nasaun sira ne ebé foun iha mundu. Dezde ne e kedas ita alkansa ona buat barak no iha buat barak ne ebé halo ita sente orgullu. Ita konsolida tiha ona demokrasia ida ne ebé vibrante ho merkadu abertu no mos estabelese Estadu de Direitu. Ita hari i tiha ona fundasaun ba Estadu susesu ida, asegura dame no estabilidade no aproveita dezenvolvimentu ekonómiku ne ebé forte. Ita hari i ita nia nasaun ho rezilênsia no determinasaun povu Timoroan nian, no mos ho apoiu parseiru internasional. Maibé, ita nia luta ba soberania seidauk hotu. Fronteira ikus ba Timor-Leste mak nia teritóriu tasi. Ita seidauk finaliza fronteiras marítimas ho viziñu rua: Indonézia no Austrália. Timor-Leste no Indonézia sai tiha ona belun diak tebes no sai nafatin ezemplu ba mundu tomak ba rekonsiliasaun. Indonézia no Timor-Leste konkorda tiha ona atu negosia fronteiras marítimas bilateralmente tuir lei internasional. Diskuasaun hirak ne e hahú tiha ona. Austrália, entretantu, rekuza tiha ona atu negosia ho ita, maske ita konvida sira dala barak ona. No sira hasees-aan tiha husi prosedimentu obrigatória relevante hodi rezolve disputa tuir Nasoens Unidas nia Lei Tasi nian iha 2002 iha véspera ba ita nia restaurasaun independênsia. Ida ne e nega ita nia direitu atu iha árbitu independente vinkulativu ida hodi rezolve kestaun ida ne e. Iha fulan Abril liu ba, Timor-Leste hahú konsiliasaun obrigatória. Prosesu konsiliasaun obrigatória ne e espesifikamente ba kazu sira hanesan Timor-Leste nian ne e, bainhira ita 3/5

iha disputa ho nasaun ida ne ebé hasees-aan tiha ona husi prosesu obrigatóriu hodi rezolve disputa no rekuza atu negosia bilateralmente. Komisaun konsiliasaun obrigatória ne e iha ema eminente nain lima, péritu independente husi Kánada, Alemaña, Austrália, Sierra Leone no Dinamarka. Sira sei rona husi parte rua no komprende faktu sira no nasaun idak-idak nia pozisaun. Se durante tempu ne e ita la bele hetan akordu ida, komisaun ne e sei fó relatóriu ida ba Nasoens Unidas nia Sekretáriu-Jeral, ho rekomendasaun hodi hetan rezolusaun ida. Austrália no Timor-Leste sei iha obrigasaun atu negosia ho boa fé bazeia ba komisaun nia relatóriu. Ita iha konfiansa katak liu husi prosesu ida ne e ita sei hetan akordu ida ba ita nia fronteiras marítimas. Ita iha konfiansa katak ita bele halo ida ne e hanesan dalan ida ne ebé bele lori Austrália no Timor-Leste atu tur hamutuk iha espíritu kooperasaun no fiar, bazeia ba boa vontade no lei internasional. Fronteiras marítimas permanente importante tebtebes ba povu Timor-Leste. Fronteiras marítimas sei fó serteza ba ita nia indústria barak inklui alfândegas, seguransa, servisu imigrasaun, turizmu no peskas. Serteza ida ne e sei hametin konfiansa no enkoraja empreza no investimentu no sei kria empregu barak. Ida ne e, por volta, sei haforsa ita nia ekonómia no kontribui ba dezenvolvimentu futuru prospéru ida ba ita nia povu. Ho ksolok tebes ha u lansa Dokumentu Polítika ida ne e hodi Governu Timor-Leste nia naran dokumentu ne e fó sai loloos saida mak Timor-Leste buka hela no tamba sa. Hodi estabelese ita nia pozisaun ho loloos, dokumentu ida ne e konta ita nia istória. Ha u fiar katak ida ne e sei sai deklarasaun autoritativa ba istória relevante no lei tasi nian, hanesan ida ne ebé aplika ba ita nia kazu. Seksaun primeiru mak rezumu ida, ka rezumu ezekutivu, no disponível iha lian tolu Tetun, Português no Inglês. Dokumentu ne e iha seksaun importante ida ne ebé koalia kona ba Timor-Leste nia fronteiras marítimas tenki to o iha ne ebé, tuir lei internasional. Parte ida ne e iha mos mapa ida ne ebé hatudu Timor-Leste nia reivindikasaun ba nia tasi tuir lei internasional. Dokumentu ida ne e ba ita nia povu no mos ba audiênsia internasional. 4/5

Ha u fiar katak dokumentu ida ne e sei sai instrumentu importante ida ba ita nia konvidadus barak ohin iha ne e, inklui sira ne ebé husi Governu, sosiedade sivil, komunidade akadémiku no líderes impreza sira. Konvidadu idak-idak iha ne e sei simu Dokumentu Polítika nia kópia ida. Sei iha mos kópia elektrónika iha Gabinete Fronteiras Marítimas nia website. Ha u enkoraja ita hotu atu le e dokumentu ida ne e no fahe informasaun ne e ho ita bo ot sira nia maluk sira. Dokumentu ne e nia objetivu loloos mak atu to o ba audiênsia ne ebé bo ot no luan. Ha u hakarak agradese ba ita bo ot sira nia prezensa no atensaun, no ba ita bo ot sira nia apoiu ba Timor-Leste nia luta hodi hetan fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor. Hamutuk ita sei alkanse ita nia direitu soberania no asegura futuru ba ita nia povu. Obrigadu barak. 29 Agostu 2016 Dr Rui Maria de Araújo 5/5