Nota Informativa Kona-ba Inflasaun Iha Timor Leste Moda Inflasaun o 2010. Linha Azul iha grafiku ida- - aumentu ida- - uke média iha tinan neen tinan 2011. flasaun. Fátor prinsipál husi inflasaun mak ai-han no bebida-sira, Roupa no sapatu, hela fatin no transporte (klasifikadu iha sel-seluk iha grafiku 1) kontribuidu ba inflasaun. Grafiku 1: CPI Timor Leste ninian halo mudansa Dezembru Dezembru n Kontribuisaun husi Tipu ba Sasán. Percentage 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0-1 -2 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Food & Beverages Clothing & Footwear Housing Other Inflation Kustu ba Inflasaun Inflasaun iha kustu prinsipál rua. Primeiru, inflasaun ás bele reduz poder kompras ba labele akompanha ho inflasaun iha Timor Leste. Page 1 of 6
Segundu, kompetisaun. Grafiku 3 kompara kustus vensimentu iha seitor industria n Timor Leste ho sira seluk husi páises dezenvolvidu sira. Dadus hatudu Timor Leste iha nivel ki ik liu ba matrikula eskola primária maibe nivel vensimentu ás liu segundu lugar ba fabrikasaun. Timor leste mos esperiensidu inflasaun ás kuandu kompara ho ninian parseiru negosiante balun iha tinan 2010. Ida- bele estraga liutan kompetitividade Timor Leste ninian iha mundu internasionál. Kompanhia internasional sira hakarak atu produz sasán iha Hafoin sira e atu bele satisfaz ejizensia rai laran ninian. Iha tantu merkadoria rai laran no internasionál nian roduz sasán iha rai liur Grafiku 2: Inflasaun no Saláriu Page 2 of 6
Grafiku 3: Saláriu no Edukasaun iha Timor Leste no Nasaun Dezenvolvidu sira seluk Kauza Inflasaun Revizaun detalladu ida husi evidensia sujere katak aumentu presu internasionál ba produtus, depresiasaun USD no aumentu despesas rekorente hamosu ona inflasaun. Folin Internasionál no Inflasaun Aumentu iha presu internasionál ba importasaun bele hamosu inflasasun. Aumentu presu ba ai-han Timor Leste parsialmente esplika ona ho aumentu iha presu ai-han Internasional (haree grafiku 4). Grafiku 4: Indise Ai-han no Bebida-sira Mundu no Dili 250 200 150 100 50 0 Dec-01 May-02 Oct-02 Mar-03 Aug-03 Jan-04 Jun-04 Nov-04 Apr-05 Sep-05 Feb-06 Jul-06 Dec-06 May-07 Oct-07 Mar-08 Aug-08 Jan-09 Jun-09 Nov-09 Apr-10 Sep-10 Feb-11 Food & Beverages in Dili as Index (from CPI) Food and beverage index IMF Page 3 of 6
Presu fós rai laran mos aumentu ho signifikativamente iha fulan 12 kotuk. Ida- laos tamba aumentu husi folin fós iha merkadu internasionál. scaling back husi programa subsidiariu fós no tamba udan ben Depresiasaun no Inflasaun Depresiasaun husi USD hasoru moeda utiliza husi parseiru negósiante bo ot Timor Leste nian bele hamosu inflasaun hodi halo sasán importa sira sai karu liutan. - Timor Leste ninian sai karu liutan iha termus USD no inflasaun. Gastus Rekorente no Inflasaun Hamutuk depresiasaun USD no aumentu iha presu mundiál esplika barak maibe laos hotu kona- ta mak prinsipálmente produz iha Timor Leste hanesan rai-henek no bloku konkretu mos sai karun liu ona. No nein sira bele esplika tamba sa mak presu produtu domestku balun la korelasionadu ho presu internasionál. Ida- ak fatór terseiru ida karik kontribui ba inflasaun. Tantu teoria no evidensia empí rekorente husi governu. Iha mos argumentu empíriku katak gastus rekorente bele mos kauza inflasaun iha Timor-Leste. Razaun- mak: -laran. - finansia husi fundu petroleum, laiha efeitu kontrabalansa; diretamente la tama iha ekonomia rai-laran. Timor oan sira ka ba kompañia resident-si montante sasán-sira bele kauza inflasaun. e mos, hanesan hatudu iha grafiku 5, evidensia razoavel empíriku katak gastus rekorente kontribui mos ba inflasaun iha Timor-Leste. 2010 kontribui hatudu katak kada tokon dollar aumenta iha gastus kada unidade iha CPI fulan 58% husi variante iha CPI bele esplika husi gastus rekorente. Konkluzaun, iha inflasaun. Page 4 of 6
Grafiku 5: Gastus Rekorente no Inflasaun 300.00 180 Monthly expenditure in millions of USD 250.00 200.00 150.00 100.00 50.00 170 160 150 140 130 120 110 CPI 0.00 100 Dec-03 Apr-04 Aug-04 Dec-04 Apr-05 Aug-05 Dec-05 Apr-06 Aug-06 Dec-06 Apr-07 Aug-07 Dec-07 Apr-08 Aug-08 Dec-08 Apr-09 Aug-09 Dec-09 Apr-10 Aug-10 Dec-10 Apr-11 Recurrent Expenditure ($m) Total Expenditure ($m) CPI Dili CPI Timor-Leste Modela futuru Inflasaun Ami nia modelu inflasaun mos hatudu katak aumentu iha gastus rekorente signifikativu liu husi 6% tinan ida, bele resulta Inflasaun nivel áas bele sobu mos Timor-Leste nian konkorrente internasioná -sira. - análize inflasaun iha Timor-Leste. IMF- díjitu duplu iha 2011; b) Folin internasional kontribui mos ba inflasaun iha Timor-Leste; c) gastus governu iha rai-laran kontribui mos ba inflasaun iha Timor- peskiza IMF- huluk, ita diskuti kona ba impaktu husi depresiasaun USD ba inflasaun. Daruak, ita ezamina impaktu husi inflasaun ba Timor-Leste nia konkorrente internasional. no Datoluk, ita diskutu kona ba impaktu husi redusaun ba inflasaun programa subsidiu foos. Konkluzaun Inflasaun iha Timor- -han no bebida-sira, roupa, uma/hela fatin no transporte. Ai- - - relasiona ho n -Leste nia konkorrente internasionál. Folin mina no ai-han iha internasionál kontribuisaun ba inflasaun. Tamba folin sasán, ai-han internasional no valór troka US dollar laos governu mak kontrola, governu kontrola deit gastus rekorente, presaun atu estabiliza inflasaun sei lao tuir polítika fiskál. Ba oin, Jestaun fiskál sai importante hodi hamenus inf bele mos sobu negósiu Timor-nia iha konkorrente internasionál.. Page 5 of 6
Rekomendasaun Xavi - dokumentu prinsipál. Governu bele konsidera mos: 1. Reweighting CPI bazeia ba Peskiza Padraun-Moris Timor-Leste 2007, no atualiza dala ida tan iha mediu 2012, wainhira peskiza kona ba reseita uma kain no gastus kompleta. 2. Prepara informasaun kona ba inflasaun, folin-sira internasional no gastus governu kada fulan rua. Dokumentu badak o mudansa iha folin internasionál no polítika fiskál. 3. Limita aumentu ba iha gastus rekorente governu iha futuru husi 0% to 6% ei relasiona ho SDP-nian komitmentu hodi kuidadu aumentu iha gastus rekorente. 4. Implementa inisiativu-sira hodi estimula produsaun foos lokal hodi aumenta suplai, hatun folin no redus importasaun-sira. 5. Halo revizaun ba projetu fundu infraestrutura hodi prioriza projetu- importasaun no haforsa produsaun rai- prejulga maibe: - a) prioriza konstruksaun portu Tibar; b) prioriza projetu konstruksaun Estrada entre Dili ho sidade rigasaun iha potensialidade hodi redus inflasaun iha tempu naruk. Page 6 of 6