InflRD7te.pdf

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

ETAN for UNTL

TLDPMEconomia24Jul2014te

BriefingBankadaDez2018te

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

República Democrática de Timor-Leste

LHSubPNOJE2018te

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

TransVieira

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

求人面接資料PPT

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

DebateRai2Julhu2012

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

LIA ULUK

APR. JUL. AUG. MAY JUN. 2

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

CBA FAQs_TETUM

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

初めに:

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

本文

Microsoft Word - wjureport125_t

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

_2009MAR.ren

World Bank Document

極地研 no174.indd

Alkatiri4Feb2013en

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

LH konaba PAN Fome Zero

QUARTERLY REPORT

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

DISCURSO DE

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

contents

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

FretilinOGE19-21Dez2018te

World Bank Document

Konta Jeral Estadu 2011

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc


Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc


PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Yellow Road Workshop

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Traditional justice workshop report _tetun_

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

World Bank Document

Remembering the past Final Tetum

Transcription:

Nota Informativa Kona-ba Inflasaun Iha Timor Leste Moda Inflasaun o 2010. Linha Azul iha grafiku ida- - aumentu ida- - uke média iha tinan neen tinan 2011. flasaun. Fátor prinsipál husi inflasaun mak ai-han no bebida-sira, Roupa no sapatu, hela fatin no transporte (klasifikadu iha sel-seluk iha grafiku 1) kontribuidu ba inflasaun. Grafiku 1: CPI Timor Leste ninian halo mudansa Dezembru Dezembru n Kontribuisaun husi Tipu ba Sasán. Percentage 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0-1 -2 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Food & Beverages Clothing & Footwear Housing Other Inflation Kustu ba Inflasaun Inflasaun iha kustu prinsipál rua. Primeiru, inflasaun ás bele reduz poder kompras ba labele akompanha ho inflasaun iha Timor Leste. Page 1 of 6

Segundu, kompetisaun. Grafiku 3 kompara kustus vensimentu iha seitor industria n Timor Leste ho sira seluk husi páises dezenvolvidu sira. Dadus hatudu Timor Leste iha nivel ki ik liu ba matrikula eskola primária maibe nivel vensimentu ás liu segundu lugar ba fabrikasaun. Timor leste mos esperiensidu inflasaun ás kuandu kompara ho ninian parseiru negosiante balun iha tinan 2010. Ida- bele estraga liutan kompetitividade Timor Leste ninian iha mundu internasionál. Kompanhia internasional sira hakarak atu produz sasán iha Hafoin sira e atu bele satisfaz ejizensia rai laran ninian. Iha tantu merkadoria rai laran no internasionál nian roduz sasán iha rai liur Grafiku 2: Inflasaun no Saláriu Page 2 of 6

Grafiku 3: Saláriu no Edukasaun iha Timor Leste no Nasaun Dezenvolvidu sira seluk Kauza Inflasaun Revizaun detalladu ida husi evidensia sujere katak aumentu presu internasionál ba produtus, depresiasaun USD no aumentu despesas rekorente hamosu ona inflasaun. Folin Internasionál no Inflasaun Aumentu iha presu internasionál ba importasaun bele hamosu inflasasun. Aumentu presu ba ai-han Timor Leste parsialmente esplika ona ho aumentu iha presu ai-han Internasional (haree grafiku 4). Grafiku 4: Indise Ai-han no Bebida-sira Mundu no Dili 250 200 150 100 50 0 Dec-01 May-02 Oct-02 Mar-03 Aug-03 Jan-04 Jun-04 Nov-04 Apr-05 Sep-05 Feb-06 Jul-06 Dec-06 May-07 Oct-07 Mar-08 Aug-08 Jan-09 Jun-09 Nov-09 Apr-10 Sep-10 Feb-11 Food & Beverages in Dili as Index (from CPI) Food and beverage index IMF Page 3 of 6

Presu fós rai laran mos aumentu ho signifikativamente iha fulan 12 kotuk. Ida- laos tamba aumentu husi folin fós iha merkadu internasionál. scaling back husi programa subsidiariu fós no tamba udan ben Depresiasaun no Inflasaun Depresiasaun husi USD hasoru moeda utiliza husi parseiru negósiante bo ot Timor Leste nian bele hamosu inflasaun hodi halo sasán importa sira sai karu liutan. - Timor Leste ninian sai karu liutan iha termus USD no inflasaun. Gastus Rekorente no Inflasaun Hamutuk depresiasaun USD no aumentu iha presu mundiál esplika barak maibe laos hotu kona- ta mak prinsipálmente produz iha Timor Leste hanesan rai-henek no bloku konkretu mos sai karun liu ona. No nein sira bele esplika tamba sa mak presu produtu domestku balun la korelasionadu ho presu internasionál. Ida- ak fatór terseiru ida karik kontribui ba inflasaun. Tantu teoria no evidensia empí rekorente husi governu. Iha mos argumentu empíriku katak gastus rekorente bele mos kauza inflasaun iha Timor-Leste. Razaun- mak: -laran. - finansia husi fundu petroleum, laiha efeitu kontrabalansa; diretamente la tama iha ekonomia rai-laran. Timor oan sira ka ba kompañia resident-si montante sasán-sira bele kauza inflasaun. e mos, hanesan hatudu iha grafiku 5, evidensia razoavel empíriku katak gastus rekorente kontribui mos ba inflasaun iha Timor-Leste. 2010 kontribui hatudu katak kada tokon dollar aumenta iha gastus kada unidade iha CPI fulan 58% husi variante iha CPI bele esplika husi gastus rekorente. Konkluzaun, iha inflasaun. Page 4 of 6

Grafiku 5: Gastus Rekorente no Inflasaun 300.00 180 Monthly expenditure in millions of USD 250.00 200.00 150.00 100.00 50.00 170 160 150 140 130 120 110 CPI 0.00 100 Dec-03 Apr-04 Aug-04 Dec-04 Apr-05 Aug-05 Dec-05 Apr-06 Aug-06 Dec-06 Apr-07 Aug-07 Dec-07 Apr-08 Aug-08 Dec-08 Apr-09 Aug-09 Dec-09 Apr-10 Aug-10 Dec-10 Apr-11 Recurrent Expenditure ($m) Total Expenditure ($m) CPI Dili CPI Timor-Leste Modela futuru Inflasaun Ami nia modelu inflasaun mos hatudu katak aumentu iha gastus rekorente signifikativu liu husi 6% tinan ida, bele resulta Inflasaun nivel áas bele sobu mos Timor-Leste nian konkorrente internasioná -sira. - análize inflasaun iha Timor-Leste. IMF- díjitu duplu iha 2011; b) Folin internasional kontribui mos ba inflasaun iha Timor-Leste; c) gastus governu iha rai-laran kontribui mos ba inflasaun iha Timor- peskiza IMF- huluk, ita diskuti kona ba impaktu husi depresiasaun USD ba inflasaun. Daruak, ita ezamina impaktu husi inflasaun ba Timor-Leste nia konkorrente internasional. no Datoluk, ita diskutu kona ba impaktu husi redusaun ba inflasaun programa subsidiu foos. Konkluzaun Inflasaun iha Timor- -han no bebida-sira, roupa, uma/hela fatin no transporte. Ai- - - relasiona ho n -Leste nia konkorrente internasionál. Folin mina no ai-han iha internasionál kontribuisaun ba inflasaun. Tamba folin sasán, ai-han internasional no valór troka US dollar laos governu mak kontrola, governu kontrola deit gastus rekorente, presaun atu estabiliza inflasaun sei lao tuir polítika fiskál. Ba oin, Jestaun fiskál sai importante hodi hamenus inf bele mos sobu negósiu Timor-nia iha konkorrente internasionál.. Page 5 of 6

Rekomendasaun Xavi - dokumentu prinsipál. Governu bele konsidera mos: 1. Reweighting CPI bazeia ba Peskiza Padraun-Moris Timor-Leste 2007, no atualiza dala ida tan iha mediu 2012, wainhira peskiza kona ba reseita uma kain no gastus kompleta. 2. Prepara informasaun kona ba inflasaun, folin-sira internasional no gastus governu kada fulan rua. Dokumentu badak o mudansa iha folin internasionál no polítika fiskál. 3. Limita aumentu ba iha gastus rekorente governu iha futuru husi 0% to 6% ei relasiona ho SDP-nian komitmentu hodi kuidadu aumentu iha gastus rekorente. 4. Implementa inisiativu-sira hodi estimula produsaun foos lokal hodi aumenta suplai, hatun folin no redus importasaun-sira. 5. Halo revizaun ba projetu fundu infraestrutura hodi prioriza projetu- importasaun no haforsa produsaun rai- prejulga maibe: - a) prioriza konstruksaun portu Tibar; b) prioriza projetu konstruksaun Estrada entre Dili ho sidade rigasaun iha potensialidade hodi redus inflasaun iha tempu naruk. Page 6 of 6