Microsoft Word - BOLETIN EDISAUN I 2015.docx

Similar documents
ViolasaunAmbientalDec2018pptx

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

República Democrática de Timor-Leste

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

ETAN for UNTL

CBA FAQs_TETUM

LHOxfamOJE3May2019te

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

TransVieira

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

LIA ULUK

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

DebateRai2Julhu2012

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Traditional justice workshop report _tetun_

World Bank Document

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

InflRD7te.pdf

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

BriefingBankadaDez2018te

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

Microsoft Word - wjureport125_t

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Deklarasaun Politika CNRT

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

TLDPMEconomia24Jul2014te

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

A9RA803.tmp

QUARTERLY REPORT

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

Remembering the past Final Tetum

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

RELATÓRIU HOSI KOMISAUN ORGANIZADORA IHA DÍLI BA BUKA FUNDU ORSAMENTO, KOMISAUN IDA NE E HATUTAN HOSI KOMISAUN ORGANIZADORA INAGURASAUN DA SEREMONIA K

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Konta Jeral Estadu 2011

LHSubPNOJE2018te

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

Graphic2

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Microsoft Word - JSMPSubmisaunindultubaMoJOct_t

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

Microsoft Word - SK_TDB_ DEZEMBRU_2014 I _2_.doc

FretilinOGE19-21Dez2018te

Índise! Introdusaun 1 TIMOR LOROSA E INFORMASAUN FOUN Marsu 2000! Situasaun Humanitaria.2 " Lori Fila Refujiadu Sira " Distribuisaun Hahán " Uma atu H

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Alkatiri4Feb2013en

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

!! ```` HAKOTU EPIDEMIA TABAKU STRATEGIA IDA BA KONTROLA TABAKU PLANU AKSAUN ALIANSA NASIONAL ANTI TABAKU (ANAT) 19 NOVEMBRO 2015! 1

LH konaba PAN Fome Zero

DISCURSO DE

Aprezentasaun OJE Jan 2011

Transcription:

B O L E T I N Edisaun 01/2015 PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTÉGE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE BOA-GOVERNASAUN

Adjuntos Provedor Simu Tomada de Posse Iha PN Dili Prezidente Parlamento Nasional Sr. Vicente da Silva Guterres fo tomada de posse ba Provedor Adjuntos nain 2 mak hanesan Sra. Jesuina Maria Ferreira Gomes asumi kargu hanesan Provedor Adjunta ba area boa governasaun no Sr. Horacio de Almeida asumi kargu hanesan Provedor Adjunto ba area direitus humanus iha Salaun de Konferensia Parlamentu Nasional iha loron 14 de Janeiro de 2015. Provedor Dr. Silverio Pinto Baptista hateten, seremonia tomada depose hanesan passu importante ida atu kompleta pakote ne ebé iha instituisaun PDHJ. Provedora Adjunta ba area Boa-Governasaun halo juramentu iha PN asiste husi Presidente Parlamento Nasional Dr.Vicente da Silva Guterres, Provedor, Dr. Silverio Pinto no Vise Presidente PN Sr. Adriano Nascimento iha Salaun Konferensia PN. Provedor hatutan, instituisaun Provedoria atu refleta ba prinsipius no valores ne ebé mak adopta iha instituisaun mak iha area boa governasaun, nune e prinsipiu primeiru mak prinsipiu de transparensia. Provedor haktuir tuir lei hateten ona katak Provedor iha kompetensia atu nomea ema ne ebé atu sai Adjunto Provedor, maibe Provedor la aplika kompetensia ne e ho sen por sentu maibe liu husi prosesu aplikasaun ida atu aplika duni prosesu valores de transparancia. Nune e Provedor ho inisiativa hodi establese komisaun ida ba selesaun nomeasaun Provedor Adjuntos, nune e rezultadu rekomenda ba Provedor hafoin Provedor aseita desizasaun husi ekipa juri. Provedor dehan liu tan, iha tinan kotuk Provedor de Direitus Humaus e Justiça Timor-Leste hetan re-akreditasaun husi Conselho de Direitus Humanus tanba iha periodu rua liu ba instituisaun Provedoria hetan estatutu A entaun iha rekomendasaun balun ne ebé mai husi Conselho de Direitus Humanos husu atu liderasan Provedor foun tenke fo atensaun ba assuntu transparancia no valor ida ho kualidade de jéneru. Provedor hato o PDHJ sei iha frakezas barak,

ne e duni persiza apoiu husi Parlamento Nasional tanba PDHJ ho limitasaun orsamentu jeral do estadu. Maske ho orsamentu ba tinan ne e ho montante ne ebé ki ik, maibe espera katak iha tinan 2016 Parlamento Nasional bele aumenta tan orsamentu ba instituisaun PDHJ, tanba iha mekanismu balun iha instituisaun nian laran iha mudansa de servisu liu-liu iha servisu monitorizasaun nian. Iha fatin hanesan, Provedor Adjunta foun ba area Boa Governasaun Sra. Jesuina Maria Ferreira Gomes MPA, hateten, ho esperensia ne ebé nia iha bele kontribui diak liu tan ba servisu Provedoria nian. Tanba servisu iha area boa governasaun ne e laos area servisu ne ebé ki ik maibe area servsiu ne ebé kompleksu tebes. Iha oportunidade hanesan, Provedor Adjunto ba area Direitus Humanos, Sr. Horacio de Almeida hateten, ohin loron iha era globalizasaun buat hotu-hotu la o tuir desenvolvimentu, nune e persiza ema hotu nia komitmentu liu-liu oinsa atu hare asuntu direitus humanus hodi halo protesaun no mos halo promosaun.

CA-FDCH Fahe Informasaun Ba Funsionarius PDHJ Dili Conselho de Administrasaun Fundus Dezenvolvimento Capital Humanu (CA- FDCH), liu husi ninia ekipa fahe informasaun ba programa Fundus Dezenvolvimento Capital Humanu (FDCH) ba funsionarius Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) iha loron 8 de Janeiro de 2015 iha Salaun Bibleoteka PDHJ Caicoli Dili. Liu husi programa refere bele fahe informasaun ba funsionariu sira kona-ba programa FDCH, hodi nune e funsionarius sira bele iha konhesimentu naton kona-ba programa ne e. Secretariu Executivu FDCH, Isménio Martins da Silva esplika objetivu hari i FDCH ba Funsionarios PDHJ iha Salaun Biblioteka. Iha atividade ne e, Provedor de Direitus Humanus e Justiça (PDHJ), Dr. Silverio Pinto Baptista husu ba Secretariu Ezekutivu FDCH atu bele fasilita funsionariu sira PDHJ ba iha aria kapasitasaun. Iha oportunidade ne e, Secretariu Executivu, Isménio Martins da Silva iha aprezentasaun materia hateten katak, objetivu hari i FDCH atu asegura jestaun financeiro ba investimento publico iha area formasaun no desenvolvimentu recursu humanu nasional, garante seguransa negociasaun, assinatura ba acordus no projetus plurianuais, mantein verbas orsamentu ne ebe preve ba FDCH iha final tinan fiscal no promove transparencia no responsabilidade liu husi mekanismu no procedimentu relatoriu no prestasaun servisu. Isménio husu ba PDHJ atu iha tinan 2016 bele sai membro acreditado ba FDCH hodi nune e bele asesu ba FDCH.

Provedor Halo Enkontru Kortezia Ho Maijor General F-FDTL D ili, iha loron 09 Fevereiro 2015 Provedor, Dr. Silverio Pinto Baptista, halo enkontru kortezia ho Maijor General F-FDTL Sr. Lere Anan Timur iha Kuartel Jeral F-FDTL Fatuhada Dili. Liu husi enkontru refere Provedor hato o ba Maijor General atu PDHJ hanesan Instituisaun Estadu bele halo atividades promosaun no edukasaun ba membros F-FDTL iha aria Direitos Humanos no Boa-Governasaun. Provedor dehan objetivu husi atividades promosaun no edukasaun atu haforsa Instituisaun F- FDTL hodi hala o kna ar ho profesional liu tan. Provedor hatutan liu husi atividades promosaun no edukasaun kona-ba Direitos Humanos nudar bukae ida ba membrus F-FDTL hodi nune e bainhira F-FDTL hetan oportunidade, F-FDTL bele hola parte iha misaun ONU hodi reprezenta nasaun RDTL hodi hala o kna ar iha nasaun seluk. Entretantu iha oportunidade hanesan Maijor General Lere simu ideias refere tanba asuntu direitrus humanos importante ba F-FDTL no mos ba nasaun RDTL. Partisipa iha enkontru ne e maka Sra. Jesuina M.F. Gomes,MPA, Provedor Adjunta ba area Boa-Governasaun no Sr. Valerio Magno Ximenes, Direitor ba Diresaun Direitos Humanos. Provedorakompanha husi Adjunta Provedora ba area BG no Direitor DH hasoru malu ho Maijor General F-FDTL Sr. Lere Anan Timur iha Kuartel Geral F-FDTL-Fatuhada-Dili

Provedor Halo Enkontru Ho International Committee of the Red Cross (ICRC) Dili- iha loron 10 de Fevereiro de 2015, Provedor, Dr. Silverio Pinto Baptista halo enkontru ho Drew Penland, Xefi Misaun International Committee of the Red Cross Timor-Leste (ICRC-TL) iha salaun Biblioteka PDHJ-Caicoli Dili. Liu husi enkontru ne e, Provedor hateten ba Xefi Misaun ICRC-TL katak, iha tinan hirak liu ba PDHJ halo ona akordu ida ho Komisi Nasional Hak Asasi Manusia (KOMNAS-HAM) ho objetivu hodi servisu hamutuk iha area kapasitasaun no monitorizasaun. Provedor dehan iha area monitorizasaun foka liu ba problemas ne ebé mosu iha liña fronteira entre populasaun husi nasaun rua ne e no mos halo monitorizasaun ba Timor nia oan sira ne ebé separa ho nia familia husi tinan 1975-1999. Provedor Halo Enkontru ho Xefi Misaun ICRC-TL Sr. Drew Penland hodi koalia kona-ba kooperasaun servisu iha aria Direitus Humanus Iha oportunidade hanesan, Drew Penland, Xefi Misaun ICRC iha Timor-Leste dehan katak, servisu hamutuk ho PDHJ hanesan passu importante ida, tanba PDHJ hanesan Instituisaun Nasional Direitus Humanus iha nasaun Timor-Leste, maibe nia sei halo kontaktu ho nia Xefi iha Jakarta-Indonesia hodi informa konaba saida mak koalia ona ho PDHJ. Entretantu mos iha posibilidade iha futuru atu ICRC servisu hamutuk ho PDHJ iha area Direitus Humanos.

TREINAMENTU DIREITUS UMANUS BA PNTL Dili Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) iha loron 2 Marsu 2015, liu husi Departamento Promosaun no Edukasaun iha Diresaun Direitus Umanus servisu hamutuk ho Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) Centro Formasaun Akademia Polisia-Comoro realiza treinamentu ba membru sira polisia husi Municipius 13 ne ebé sai ona treinador bainhira uza manual treinamentu direitus umanus ba PNTL sira. Iha abertura, Adjunto Provedor ba area Direitus Umanus, Dr. Horacio de Almeida hateten katak, treinamentu konjunta entre PDHJ no PNTL-Centro Formasaun Polisia (CFP) nudar passu importante tebes ba ita nia dezenvolvimentu direitus umanus ligadu ho papel PNTL nian. Adjuntu Provedor ne e hateten, servisu importante entre PDHJ ho PNTL atu halo prevensaun, promosaun no protesaun ba direitus umanus iha Timor-Leste. Adjuntu mos fo hanoin hikas ba partisipantes sira katak, iha artigu Adjunto Provedor Direitus Umanus Dr. Horacio de Almeida (liman lo os) akompaña husi Segundu Komandante Centro 147 pontu 2 konstituisaun RDTL Formasaun Polisia- Comoro, wainhira halo abertura ba dehan katak, atu halo prevensaun atividade treinamentu Direitus Umanus ba PNTL. ba ema ne ebé komete krime tenke respeitu ba direitus umanus, tanba ita nia sidadaun, imi (polisia red) mak tenke fo protesaun, mesmu sidadaun sira komete krime ne ebé la tuir lei. Tan ne e nu udar polisia nia atuasaun tenke bazeia nafatin ba iha prinsipiu direitus umanus nian. Atu nune e, sidadaun Timor-Leste tomak sente katak moris iha estadu demokratiku nia laran. Adjuntu espera katak, iha futuru koopersaun entre PDHJ no PNTL liu-liu iha area formasaun la o diak liu tan to o iha nivel Municipius. No mos oras ne e dadaun imi (polisia red) ne ebé mai tuir treinamentu kona-ba direitus umanus nian hanesan fo vantazen di ak ba imi atu hasa e imi nia kapasidade iha area relevante.

Emilio dos Santos, Segundo Komandante Centro Formasaun Polisia- Comoro husu ba membrus polisia sira ne ebé partisipa treinamentu atu intende didiak materia hirak ne ebé fasilitador sira atu esplika ba. Iha oportunidade ne e, Emilio informa katak, PNTL oras ne e dadaun iha ona treinador Munsipios ne ebé sira remata ona treinamentu ho sertifikadu kuadro (cerfor) ba area treinador nian, tanba cerfor hanesan certifikadu ultimo liu husi area treinamentu nian. Adjunto Provedor Direitus Umanus Dr. Horacio de Almeida kaer Treinamentu ne e, realiza iha Centro liman ho partisipantes depois simu sertifikadu treinamentu. Formasaun João Paulo II-Comoro-Dili, durante loron 5 husi loron 2 to o 6 Marsu 2015 no hetan suporta husi Unidade Assesoria Direitus Umanus, Projetu UNDP/OHCHR hasa e kapasidade ba PDHJ no apoiu orsamentu husi Governo Nova Zealandia. Hafoin treinamentu partisipante sira simu sertifikadu ba treinador ba Manual Direitos Humanos ba PNTL.

Profesional Fellowship Husi USA Vizita PDHJ Dili- Iha loron 5 Marsu 2015, Profesional Fellowship husi Estadus Unidus Amerika (USA), Mike Davis nu udar Jestor Administrador iha Sidade Middleton ho Bradford Thomas nu udar Diretór Fornesimentu Utilizasaun ba Publiku iha Sidade Leonir, Estadus Unidus Amérika, mai vizita Instituisaun PDHJ hodi fahe esperiénsia servisu iha área governasaun di ak. Provedora Adjunta ba área Governasaun Di ak, Jesuina Maria Ferreira Gomes, MPA hateten, objetivu husi vizita refere, atu fahe esperiénsia servisu hodi bele hasa e koñesimentu entre funsionáriu PDHJ no mós bainaka sira husi Estadus Unidus Amerika iha área governasaun. Ho ida ne e bele hare e kona-ba transparánsia Adjunta Provedora ba area Boa Governasaun Dra. Jesuina M. F. ho akontabilidade iha nasaun Gomes tau tais ba professional fellowship husi USA wainhira Timor-Leste kompara ho Estadus vizita PDHJ. Unidus Amerika, no mos bele aprende kona-ba kultura husi nasaun ida-idak nian. Adjunta hatutan, durante visita iha PDHJ Ofisial sira husi Departamentu Promosaun no Edukasaun, Diresaun Governasaun Di ak fahe mós esperiénsia ba profesional fellowship sira kona-ba servisu PDHJ nian hanesan papel PDHJ, issu governasaun di ak iha Timor-Leste no kategoria violasaun governasaun di ak. Programa ne e, kada tinan ONG ICMA (The Internationa City/County management Association) oferese oportunidade ba nasaun tolu mak hanesan Timor-Leste, Indonézia no Estadus Unidus Amerika rasik. Partisipante husi Timor-Leste no Indonézia partisipa programa interkambiu iha Estadus Unidus Amerika no partisipante husi Nasaun Estadus Unidus Amérika, mai partisipa programa interkambiu iha Timor-Leste no Indonézia. Liu husi programa interkambiu ne e partisipante sira sei aprende kona-ba Prosesu Lejislativu no prátika Governasaun nian (Transparênsia no Akontabilidade). Partisipante sira aprende konaba abilidade servisu governu lokál nian, inklui papel no responsabilidade atu promove transparánsia no akontabilidade no mós promove komunikasaun di ak entre lideransa iha nivél governu, estadu no mos ONG.

Diseminasaun Kna ar PDHJ Ba Funsionariu Públiku SEJD Dili- Provedoria dos Direitus Humanus e Justiça (PDHJ) liu husi Diresaun Boa Governasaun, Departamentu Promosaun no Edukasun, iha loron 11 Marsu 2015, halao atividade diseminasaun kna ar PDHJ ba Funsionarius públiku iha Secretariu Estadu Joventude no Desportu (SEJD) iha edifisiu SEJD Lecidera-Dili. Objetivu husi atividade ne e atu habelar informasaun kona-ba Papel PDHJ, prinsipiu baziku, kategoria violasaun governasaun di ak, direitus humanus no oinsa prosesu atu hato o kesar ba PDHJ. Provedora Adjunta ba área Governasaun Di ak, Jesuina Maria Ferreira Gomes, MPA hateten Adjunta Provedora ba area Boa Governasaun Dra. Jesuina M. F. Gomes esplika kna ar PDHJ ba Funsionariu Públiku SEJD PDHJ nia kna ar atu hare e no buka hatán sidadaun sira nia keixa hasoru poderes públiku. Kompetensia PDHJ nian mak atu halo investigasaun, edukasaun no promosaun, monitorizasaun no advokasia. PDHJ sei avalia kesar sira, hala o investigasaun no hato o rekomendasaun ba órgaun kompetente, tuir lei estatutu PDHJ Lei Nu 7/2004. Iha fatin hanesan, Diretor Governasaun Di ak, José Manuel Fereira esplika ba partisipantes sira katak, atividade ida ne e planeadu tiha ona husi Diresaun Boa Governasun atu fahe informasaun ba Ministerio hotu-hotu inklui mos autoridades Komunitaria sira Dili, atu nune e autoridades iha koñesimentu kona-ba prinsipiu governasaun di ak no kategoria violasaun governasaun di ak.

PDHJ Sosializa Kna ar Ba Lideransa no Funsionariu Públiku MOPTK D ili- Provedoria dos Direitus Humanus e Justiça liu husi Diresaun Boa-Governasaun, Departamentu Promosaun no Edukasun, iha loron 16 Marsu 2015, halo sesaun sosializasaun kona-ba kna ar PDHJ ba Lideransa no Funsionariu Públiku Ministerio Obras Públiku Transporte no Komunikasaun (MOPTK) iha Salaun Ministerio Obras Públiku Transporte no Komunikasaun Caicoli Dili. Provedora Interina Sra. Jesuina M.F. Gomes, MPA iha sesaun abertura hateten, objetivu husi aktividade ne e atu fahe informasaun kona-ba prinsipiu baziku boa governasaun. Sr. Jesuina haktuir katak, tuir lei Instituisaun PDHJ iha kna ar importante ida atu tau matan ba servisu funsionariu publiku hotu nune e bainhira iha buat balun ne ebe lao iha administrasaun publiku la tuir lei ne ebe iha presiza kolabora hamutuk hodi hadia. Sra. Jesuina enkoraja nafatin ba ema hotu inklui funsionario tomak katak, odamatan PDHJ nakloke ba sidadaun tomak inklui mos funsionarius públiku sira atu hato o sira keixa, bainhira sente katak iha entidades balun viola sira-nia direitu. Provedor Adjunta Governasaun Di ak Sra. Jesuina M. F. Gomes, MPA esplika kna ar PDHJ ba Funsionariu Públiku MOPTK Iha sesaun sosializasaun Diretor Direitus Humanus, Sr. Valerio Magno Ximenes esplika kona-ba prinsipius direitus humanus, Xefi Departamentu Simu Keixa Sra. Josefa Soares esplika kona-ba dalan oinsa hato o keixa ba PDHJ no Ofisial Hare Tuir Rekomendasun, Sra. Francelina Tilman esplika konaba prosesu oinsa hare tuir rekomendasaun sira ne ebé PDHJ rekomenda ona ba Ministerio kompetentes. Aktividade sosializasaun ne e realiza tanba servisu hamutuk entre PDHJ no Ministerio Obras Públiku Transporte no Komunikasaun (MOPTK).

Funsionariu Públiku Tenki Servisu Ho Responsabilidade D ili - Provedoria dos Direitus Humanus e Justiça (PDHJ) liu husi Diresaun Boa Governasaun, Departamentu Promosaun no Edukasun, iha loron 24 Marsu 2015 kontinua sosializa kna ar PDHJ ba Lideransa no Funsionariu Públiku iha Ministério Comercio Industria no Ambiente (MCIA) iha Salaun Delta Nova Comoro-Dili. Provedor, Dr. Silverio Pinto Baptista iha aprezentasaun materia konaba kna ar PDHJ nian husu ba Lideransa no Funsionariu Públiku husi MCIA atu servisu ho responsabilidade tanba instituisaun Provedoria hanesan instituisaun ne ebé kontrola ba atividades husi governantes sira nian. Provedor esplika tan katak, mandatu husi Provedoria mak atu proteje no promove direitus humanus no promove boa governasaun, no ho nia natureza servisu atu fiskalizasaun no advokasia, promosaun no edukasaun no halo investigasaun. Husi rezultadu investigasaun ne ebé halo, PDHJ sei la hola desizaun maibe hato o de it rekomendasaun ba Ministério relevante sira no ikus Provedor Dr. Silverio Pinto Baptista esplika kna ar PDHJ ba hato o rekomendasaun ba Lideransa no Funsionariu Públiku MCIA Parlamento Nasional. Iha aprezentasaun materia, Provedor dehan ba partisipantes sira katak, iha lei mos hateten instituisaun PDHJ iha kna ar importante ida atu tau matan ba servisu funsionariu públiku hotu no laos deit tau matan no investiga deit, maibe hare mos ba buat ne ebe lao iha administrasaun públiku la tuir lei ne ebé iha presiza kolabora hamutuk hodi hadia. Aleim de koalia kona-ba kna ar Provedoria nian, Provedor mos esplika kona-ba importansia direitus humanus tanba ita nudar servidor estadu persiza mos hatene kona-ba saida mak violasaun direitus humanus no saida mak krime, no sei mak sai autor ba violasaun direitus humanus no krime ne e. Depois esplika kna ar Provedoria nian no importansia direitus humanus ba partisipantes sira, Provedor enkoraja nafatin ba ema hotu inklui funsionariu tomak katak, odamatan PDHJ nakloke ba sidadaun hotu inklui mos funsionarius públiku sira atu hato o sira keixa, bainhira sente katak iha entidades balun viola sira nia direitu.

Iha sesaun sosializasaun ne e, Director Boa Governasaun, Sr. José Manuel Ferreira esplika kona-ba Prinsipius Governasaun Di ak, Xefi Departamentu Promosaun no Edukasuan Sr. Paulo Ribeiro esplika kona-ba saida mak Tipu Violasaun Governasaun Di ak no Xefi Departamentu Hare Tuir Rekomendasaun Sra. Laurina Nessi koalia kona-ba dalan oinsa hato o keixa ba PDHJ no oinsa prosesu hare tuir rekomendasaun sira ne ebé PDHJ rekomenda ona ba Ministerio kompetentes. Iha atividade ne e, iha oradores husi Comisario Comissaun Anti Corrupsaun (CAC), Dr. Aderito António Pinto Tilman no Inspektor Jeral Estadu (IJE) Dr. Francisco de Carvalho. No atividade refere realiza tanba servisu hamutuk entre PDHJ no Ministerio Comercio Industria no Ambiente (MCIA).

PDHJ, MAE, MSS Renova Akordu Servisu D ili- Liu husi kooperasaun servisu hamutuk entre Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) Diresaun Direitus Humanus, Ministério Administrasaun Estatal (MAE) no Ministério Solidariedade Social (MSS) ne ebé hametin servisu liu husi asina nota entendementu iha tinan 2011, ho objetivu atu eleva kapasitasaun ka treinamentu ba Lideransa Komunitaria sira iha Timor Leste tomak kona-ba direitus humanus, rezolusaun konflitu no mediasaun hodi garante kontrolu ne ebe di ak, efisiensia no efikas. Tan ne e, iha loron 31 Marsu 2015, instituisaun 3 ne e renova hikas nota entendementu ne e atu kontinua fo treinamentu ba Lideransa Komunitaria sira tomak iha tinan ida ne e nia laran. Adjunto Provedor ba área Direitus Humanus, Dr. Horacio de Almeida iha nia abertura hateten katak, objetivu husi renovasaun nota entendementu ne e atu kontinua fo kapasitasaun ka treinamentu ba Lideransa Komunitaria sira, atu nune e bele iha koñesimentu ne ebé di ak kona-ba direitus humanus, rezolusaun konflitu no oinsa atu sai mediador wainhira mosu problema iha fatin Instituisaun 3 husi PDHJ, MSS no MAE asina nota entendimentu ida-idak nian. Adjuntu haktuir tan katak, ho kooperasaun servisu ne e, hanesan meius ida ne ebé importante tebes ba instituisaun estadu, governo liu-liu hanesan instituisaun indepedente hanesan instituisaun Provedoria tanba kna ar husi instituisaun Provedoria nian mak atu hare kona-ba promosaun no protesaun direitus humanus nomos halo promosaun ba área governasaun di ak. Renovasaun nota entendimentu ne e, asina husi Direitur Direitus Humanus PDHJ, Sr. Valerio Magno Ximenes, Direitur Nasional ba Diresaun Nasional Apoio Administrasaun Sucos (DNDSAS) Ministério Administrasaun Estatal (MAE), Sr. Sebastião Jose Luis dos Santos Pereira no Direitur Nasional Assistencia Cesaun Social (DNACS) Ministério Solidariedade Social (MSS) Sr. Amandio Amaral Freitas, no akompaña husi Adjunto Provedor ba área Direitus Humanus Dr. Horacio de Almeida.

PDHJ Sosializa Informasaun Direitus Humanos Ba Estudante Sekundaria Iha Ermera Ermera-Kna ar importante PDHJ promove no proteje direitus humanus no promove boa governasaun. PDHJ liu husi Diresaun Nasional Direitus Humanus, Departamentu Promosaun no Edukasaun, hala o sesaun sosializasaun ba estudante sira iha Munisipio Ermera hahu iha loron 26-28 Marsu 2015. Iha sesaun sosializasaun informasaun hato o kona-ba Kna ar PDHJ, Direitus Humanus Baziku, Direitu Labarik no Trafiku Umanu. Xefi Departamentu Promosaun no Edukasaun, Maria de Andrade Xavier hateten objetivu husi atividade refere atu hasa e koñesimentu estudantes sira atu nu une sira bele hatene kona-ba servisu PDHJ, hatene kona-ba saida mak Direitus Humanus no violasaun direitus humanus,no alunus sira mos bele hatene kona-ba Direitu no dever Labarik nian no buat hotu bele la o ho diak fila ba konsensia ema ida nian. Alunus sira mos tenke hatene kona-ba saida mak Trafiku Umanu. Trafiku humanus sempre akontese bebeik liu husi asaun rekrutamentu, transporta ema liu husi meus oioin ou bosok no ikus liu halo esplorasaun ou fan ema no benifisu ba Xefi Departamentu Promosaun no Edukasaun, Maria de Andrade Xavier esplika kna ar PDHJ ba estudante secundaria Municipio Ermera ema ne ebe halo trafiku umanu. Sesaun sosializasaun realiza iha Eskola Secundaria Nossa Senhora de Fatima Rai- Laco, Eskola Sekundaria Geral Nino Konis Santana Gleno, Eskola Sekundaria Colegio Imaculada Conceição-Ermera no Eskola Sekundaria Katolika Letefoho. Saturnino de Deus, Profesor iha Eskola Sekundaria Katolika Letefoho-Ermera hatene agradese ba PDHJ tanba bele habelar informasaun ba estudante sira atu nune e estudante sira bele hatene sira-nia direitu no dever. Saturnino hatutan prezensa PDHJ nian iha Eskola Sekundaria Katolika Letefoho bele hariku liu tan estudante sira matenek liu husi informasaun hodi nune e estudante sira bele hatene sira nia direitu no dever. Tuir observasaun PDHJ katak ho sosializasaun refere estudante sira ho antosiasmu tebes hodi partisipa iha atividade refere. Iha sosializasaun ne e, estudante sira promete katak material ne ebé sira simu ona sei habelar fali ba inan aman no familia sira hodi nune e bele sai sidadaun ne ebé bele hatene sira nia direitu no dever.

Iha Sosilizasaun ne e mos, hato o mos rekomendasaun barak husi alunus sira katak aktividade ne e tenke hala o bebeik iha kada eskola no mos karik bele halo mos sosilizasaun ba komunidade. PDHJ Fahe Kna ar Ba Funsionario Públika Ministério Turizmu, Arte no Kultura D ili- PDHJ liu husi Diresaun Boa Governasaun, Departamentu Promosaun no Edukasun, iha loron 16 Abril 2015 kontinua hala o atividade fahe kna ar ba Lideransa no Funsionario Públika husi Ministério Turizmu, Arte no Kultura (MTAK) iha salaun enkontru Centru Convensaun Dili (CCD). Dr. Silverio Pinto Baptista, Provedor servisu importante husi PDHJ mak simu kesar husi sidadaun hotu-hotu, halo monitorizasaun ba asuntu direitos humanos no boa-governasaun, promosaun no edukasaun iha area direitos humanos no boa-governasaun, mediasaun no konsiliasau no halo investigasaun. Rejultadu husi investigasaun rekomenda ba Ministerio relevante no tuir lei ami (PDHJ Red) la hola desizaun. Provedor Dr. Silverio Pinto Baptista esplika kna ar PDHJ ba Lideransa no Funsionariu Públiku MTAK Nomos keixa ne ebe tama iha PDHJ la signifika katak keixa sira halo hotu investigasaun maibe keixa balun la tama iha mandatu PDHJ, nune e rekomenda ba orgaun kompetente hodi toma responsabilidade. Entretantu Adjunta Provedor ba area Governasaun Di ak, Sra, Jesuina M. F. Gomes, MPA hateten, iha Ministério barak ne ebé hala o ona servisu di ak no implementa ona prinsipiu boa governasaun. Maibe iha Ministério balun sei akontese violasaun boa governasaun. Tanba ne e mak PDHJ realiza eventu refere, hodi esplika kna ar PDHJ nian ba funsionario sira atu nune e sira mos bele iha koñesimentu kona-ba sai mak kategoria violasaun governasaun di ak. Adjunta hatutan katak, failansu uitoan sempre akontese iha instituisaun estadu nian, tanba ne e kna ar PDHJ nian mak atu kontinua fo hanoin ba funsionariu tomak hodi hala o servisu tenke ho profesionalizmu hodi evita violasaun ba boa governasaun iha ida-idak nia servisu fatin, nune e makina servisu estadu nian bele lao diak liu tan.

PDHJ kontinua fó kapasitasaun ba Lideransa Komunitaria sira. Same- Bazeia ba nota entendimentu entre Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça servisu hamutuk ho Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE) no Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS) servisu hamutuk hodi fó kapasitasaun ba lideransa komunitaria sira. Treinamentu ba lideransa komunitaria sira iha tinan 2015 hahu iha Munsipiu Manufahi. Treinamentu refere hala o iha loron 13-17 Abril 2015 iha salaun enkontru Delegasaun Territorial PDHJ Same. Partisipantes iha treinamentu ne,e maka hanesan, Xefi Suku, Xefi Aldeia, reprejentante juventude no reprejentante feto husi Suku ida-idak. Provedor Adjuntu Direitus Humanus Dr. Horacio de Almeida (hambrik ) halo abertura ba atividades treinamentu ba Lideransa Komunitariu iha Municipiu Same Iha abertura Dr. Horacio de Almeida, Provedor Adjuntu ba area Direitos Humanos hateten katak, treinamentu refere nu udar oportunidade importante ba lideransa komunitaria sira atu bele aprende materia ne ebé hato o husi fasilitador sira. Materia hirak ne,e hanesan bukae ba lideransa komunitaria sira hodi hala ao sira nia knaar iha komunidade nia leet. Adjuntu hatutan autoridade lokal sira iha responsablidade boot tanba lor-loron sira maka hamutuk ho komunidade sira. Horasio husu ba lideransa Komunitaria sira atu bele aplika direitus humanos iha servisu lor-loron. Amandio Amaral Freitas, Diretur Nasional Asistensia Koezaun Sosial (MSS) hateten treinamentu refere hala o ona ba dala 12 ne ebé aplika ona ba lideransa komunitaria sira iha munsipio 12 iha Timor-Leste. Liu husi treinamentu refere autoridade sira resolve problema tuir kompetensia maka iha nune e la bele kontra fali direitos humanos. Amandio hatutan mundu oras ne e iha mudansa nune e presiza haklean koñesimentu hodi nune e bele resolve problema tuir kompetensia lideransa sira nian. Materia treinamentu maka hanesan knaar PDHJ, prinsipiu boa-governasaun, prosesu hato'o keixa, direitos humanos baziku, direitos humanos no demokrasia, direitos humanos ho vulneravel, CEDAW, violensia bazeia ba generu, direitu labarik, trafiku umanu, analiza konflitu, mediasaun no konsiliasaun.

Kesar 50 Maka PDHJ Simu Iha Fulan Janeiru To o Marsu 2015 D ili Bazeia ba Artigu 27 Lei Inan Timor-Leste nian, ne ebe preve ona kona-ba ezistensia Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) núdar órgaun independente ne ebé iha kna ar atu hare no buka hatan ba sidadaun sira nia problema ne ebé sakar poder públiku sira no atu hare lolos hahalok sira, ne ebé tuir lei no halo prevensaun no hahú prosesu tomak hodi haburas fali justisa, no nia mós sei iha kompeténsia atu hare kazu konkretu sira, biar laiha kbi it atu hakotu lia nian, maibé, nia bele hato o lia menon ba órgaun kompetente sira. Lei númeru 7/2004 Estatu PDHJ artigu 3 (1) kona-ba ambitu atuasaun PDHJ nian ba atividade sira entidades públikus nian, partikularmente Governo nian, Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), Servisu Prizaun nian no F-FDTL. Josefa Soares de Jesus da Silva, Xefi Departamentu Keixas no Reklamasaun hateten iha tinan 2015 hahu husi fulan Janeiru to o Marsu, PDHJ liu husi Direcção Asistênsia Públika (DAP) simu keixas hamutuk 50 keixas. Husi 50 keixas ne e, keixa kona-ba Violasaun Direitus Humanus hamutuk 21 keixas, no keixas kona-ba abuzo de poder no mal administrasaun hamutuk 29 keixas. Husi 51 keixas ne ebé PDHJ simu, keixas ne ebé liu ona husi prosesu Avaliasaun Preliminariu hamutuk 39 keixas. Josefa hatutan, husi 39 keixas ne e hetan ona desizaun husi Komite Jestaun Keixas (KJK) hodi loke Investigasaun ba 23 keixas, Loke no Refere 2 keixas no Prosesu Mediasaun no Konsiliasaun 1 keixas. Aleimde desizaun KJK loke ba Investigasaun no Loke Refere, iha mos keixas ne ebé taka hamutuk 3 keixas no taka- haruka 5 keixas no iha keixas 11 mak seidauk hetan Avaliasaun Preliminar (AP). Xefi Departamentu dehan husi 50 keixas ne ebe tama iha PDHJ, mai husi kapital Dili no mos mai husi Municipius sira, maibe maioria keixas mai husi kapital Dili ho total 17 keixas. Keixas husi Distrito seluk mak hanesan Distrito Aileu 1 keixas, Ainaro 1 keixas, Baucau 8 keixas, Bobonaro 2 keixas, Covalima 0 keixas, Ermera 3 keixas, Lautem 1 keixas, Liquiça 0 keixas, Manatuto 0 keixas, Manufahi 8 keixas, Oecusse 5 keixas no Viqueque 4 keixas. Entretantu, durante iha fulan Janeiru to o Marsu 2015, PDHJ simu keixas hirak ne e mai husi meius oioin mak hanesan kesar nain mai rasik iha edifisiu PDHJ, liu husi karta, liu husi telefoni no mos liu husi kaixa keixa ne ebé establese iha Municipius sira hamutuk 50 keixas. Husi 50 keixas ne e, mai husi mane hamutuk 41 no feto hamutuk 8.

Se ita bo ot sira hasoru autoridade públiku sira nia hahalok ne ebé iha, hasoru indikasaun violasaun direitus umanus no mal administrasaun bele hato o imi nia keixa ba PDHJ liu husi : Diresaun Asistensia Públika (DAP) Central Dili iha Caicoli, ho númeru telefone : 333 1184 ou + 670 7730 4262. PDHJ Delegasaun Territorial Baucau iha Rua Watulete-Betulale, Suku Tirilolo-Baucau, ho númeru telefone : +670 7732 6203/+670 7757 1850. PDHJ Delegasaun Territorial Manufahi iha Rua Postu Pousada,Suku Letefoho-Manufahi, ho númeru telefone : +670 7732 6204. PDHJ Delegasaun Territorial Maliana iha Rua Malibata, Suku Holsa-Maliana, ho númeru telephone : +670 7732 6206. PDHJ Delegasaun Territorial Oe-cusse iha Rua Santa Rosa, Suku Costa-Oe-cusse, ho númeru telefone : +670 77131984 R esponsabilidade jeral : Dr. Silverio Pinto Baptista, Provedor, Dr. Horacio de Almeida, Adjuntu Provedor ba área Direitus Humanus, Dra. Jesuina M.F.Gomes, Adjunta Provedor ba área Governasaun Di ak, Aureo J. A. Savio, Diretór Jeral. Responsabilidade ba area servisu: Ludovina das Neves Santana, Diretóra Administrasaun no Finansas, António M. Soares da Costa Lopes, Diretór Direitus Humanus, José Manuel Ferreira, Deretór Governasaun Di ak, Dr. Claudio do Rego, Diretór Asistensia Públika (DAP), Koordenadora redasaun : Teresinha Ximenes. Hakerek na in no dokumentasaun : Jose Tefa no Teresinha Ximenes Edifisiu : Estrada de Caicoli-Dili-Timor-Leste

FOTO ATIVIDADES Provedor Dr. Silverio P. Baptista, hasoru malu ho Comissario Comissaun Anti Corrupsaun Dr. Aderito António Pinto Tilman iha salaun Biblioteka PDHJ hodi koalia konaba kooperasaun servisu ba futuru Provedor Dr. Silverio P. Baptista, hasoru malu ho Inspektor Jeral do Estado Sr. Francisco de Carvalho iha salaun Biblioteka PDHJ hodi kontinua kooperasaun servisu ba futuru

Provedor Dr. Silverio Pinto Baptista esplika kna ar PDHJ ba Lideransa no Funsionario Públiku husi Ministério Comercio Industria no Ambiente iha Salaun Delta Nova Comoro-Dili

Adjuntu Provedor ba área Direitus Humanus, Dr. Horacio de Almeida abertura ba atividade renovasaun nota entendimentu entre PDHJ, MSS no MAE iha Salaun Biblioteka PDHJ Caicoli-Dili, 31 Marsu 2015.

Ekipa husi PDHJ realiza sosializasaun kna ar PDHJ ba estudantes secundaria Municipio Ermera

Provedor Dr. Silverio Pinto Baptista esplika kna ar PDHJ ba Lideransa no Funsionarius Públiku Ministério Turizmu, Arte no Kultura