BriefingBankadaDez2018te

Similar documents
LHOxfamOJE3May2019te

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

TLDPMEconomia24Jul2014te

LHSubPNOJE2018te

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

InflRD7te.pdf

ETAN for UNTL

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

TransVieira

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

República Democrática de Timor-Leste

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

DebateRai2Julhu2012

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

DISCURSO DE

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Alkatiri4Feb2013en

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

QUARTERLY REPORT

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

CBA FAQs_TETUM

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

LH konaba PAN Fome Zero

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

Konta Jeral Estadu 2011

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

ANÁLIZA RISKU NO BENEFISIU PIPELINE G

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

LIA ULUK

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

FretilinOGE19-21Dez2018te

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

World Bank Document

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

Aprezentasaun OJE Jan 2011

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

Remembering the past Final Tetum

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

FUNDU DEPOSITARIU BANKU MUNDIAL BA TIMOR LOROSA’E

TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

Graphic2

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Taka lakuna jerasaun iha Timor-Leste: Oinsá mak programa kriativu bele kontribui 5 Amy Stevenson, Kim Dunphy, Cesario de Lourdes & Ildefonso da Silva

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Suai Juñu 2019 Afirmasaun: Sumáriu

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

Tema Liturjia domingu da-22 propoin mai ita reflesaun kona-ba Ukun-fuan. Maromak hakarak ema nia realizasaun no moris nakonu no, iha sentidu ida-ne e

Tema Liturjia domingu ikus Kuarezma nian konvida ita atu kontempla Maromak ne ebé, tan domin, tuun mai hasoru ita, fahe ita-nia umanidade, halo An sai

Traditional justice workshop report _tetun_

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Dili Periódu Novembru 2017 Afirmasaun:

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Sobrevive Iha Impunidade Istória Feto sira ne ebé la hetan nafatin Justisa

World Bank Document

Índise! Introdusaun 1 TIMOR LOROSA E INFORMASAUN FOUN Marsu 2000! Situasaun Humanitaria.2 " Lori Fila Refujiadu Sira " Distribuisaun Hahán " Uma atu H

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Nota_Explikasaun_Alterasaun_Lei_Rai

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE Lei No. 9/ Jullu Lei Suku 1 Suku sira iha funsaun determinante iha prezervasaun husi ita nia identidade kul

REVISTA SITUASAUN NOVEMBRU - DEZEMBRU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN Insidente liga ba joven no arte marsiais sai númeru a as no sai preokupa

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

12 Produsaun bee moos husi bee fo er uza métodu filtrasaun Intrudusaun Autor: Felipe Xavier, L.Ed Mentor: Berta Tilman, BA Bee nu udar substánsia kími

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Sistema halo to os uza modelu liña no espésies leguminosa (foremungu no forekeli) ba produsaun hare rai maran lokál fatumasin (oriza sativa, L) Abstra

FUNDU DEPOSITARIU BANKU MUNDIAL BA TIMOR LOROSA’E

Transcription:

PIB Petróleu PIB Naun-petróleu 2013 2014 2015 2016 $4,234 (75%) $1,415 (25%) $2,591 (64%) $1,454 (36%) $1,496 (48%) $1,609 (52%) $820 (33%) $1702 (67%) Produtivu (agric.& manuf.) $306 $310 $294 $305 Reseita estadu iha 2017: Tokon $2,237 t$1,612 (72%) husi investimentu Fundu Petrolíferu (t$1,295 seidauk realiza) t$ 422 (19%) husi reseita mina no gas t$ 203 ( 9%) husi fonte la'ós petróleu OJE 2017 gastu ezekuta ona: Tokon $1,229 (t$1,387 apropriadu) t$1,079 levanta husi Fundu Petrolíferu (t$75m foti ba tinan oin iha Tezouru) t$ 203 reseita doméstika t$ 22 empresta, no tenke selu fali (t$102m planeadu) Estadu nia atividade sira, ne ebé selu ho osan mina nian, mak besik metade husi ekonomia naun petrolíferu, tanba osan balu sirkula hela iha ekonomia lokál. Rendimentu petrolíferu tama ba governu, la ós ba povu. Molok 2014, Sudaun do Súl, Libya (no Giné Equatorial?) de it mak dependente liu ba esportasaun mina no gás kompara ho Timor-Leste. 1

Timor-Leste (70% Sunrise) TL lahó Sunrise Australia Brunei Rezerva mina no gas hatene ona, ba kada sidadaun, bainhira 2017 remata Tinan hira rezerva bele la o ho taxa produsaun husi 2017 Barríl 657 Barríl 69 Barríl 1,050+ (1,040 laho Sunrise) Barríl 6,300 Tinan 21 Tinan 2 Tinan 32+ Tinan 24 Karik laiha kampu ida tan. Área sira iha kór sinzas no azúl hetan kontratu ona iha pasadu. Liña sira iha kór matak hatudu atividade estudu sízmiku ne ebé halo ona. Sírkulu kruzadu sira mak posu 76 ne ebé fura koko dezde 1992. 2

TimorGAP sei espera nafatin atu uza infrastrutura Kitan nian ne ebé husik hela atu dezenvolve Kuda Tasi, Jahal no kampu mina ki ik sira seluk, ho totál barríl tokon 20-50. Maibé kampu sira ne e ki ik liu no karun liu atu iha viabilidade komersiál. 3

Oras ne e produsaun (mina no gás) tun lalais liu kompara ho folin, no sei la sa e fali tan. Folin sei la relevante bainhira ita laiha ona buat ida atu fa an. Timor-Leste simu ona 94% husi reseita ne ebé sei mai husi Bayu-Undan no Kitan, no sei para totál iha 2024. 4

5

Kompañia Australianu sira komesa buka mina iha Sunrise iha inísiu 1970, hafoin Australia no Indonézia fahe ita nia rekursus tasi laran nian, la inklui Portugal. Iha 1989, sira taka Timor Gap atu fahe ilegalmente rekursu okupadu sira iha Área Dezenvolvimentu Konjunta nian. Tratadu CMATS 2006 bandu diskusaun fronteira maritima ba tinan 50. Nia fahe reseita produsaun husi Sunrise nian ba 50-50. Australia tau uluk ninia kaanteen ba mina duke ninia respeitu ba viziñu sira nia soberania ka direitu internasionál. Bazeia ba UNCLOS, TL mak na in ba área hotu iha norte husi liña median nian. Iha Janeiru 2017, Australia simu Timor-Leste nia pedidu atu kansela Tratadu CMATS. Nasaun rua asina tratadu fronteira foun iha fulan Marsu 2018. 6

7

Saldu agora hanesan tinan haat liu ba. Iha Outubru 2018, saldu tun tokon $680, tun boot liu iha istória Fundu. Iha Novembru, tun nafatin. 8

Modelu ne e inklui Tratadu FM, maibé seidauk inklui OJE 2018, OJE 2019 ka partisipasaun iha konsorsiu Sunrise. 9

10

11

12

La o Hamutuk apresia Governu hamenus planu atu deve tan: 13

14

Inklui baze fornesimentu Suai, refinaria Betano, planta LNG Beaçu, auto-estrada 156 km, kadoras tasi laran no rai-maran, aeroportu 2 no portu 2. Durante 2011-2017, TL gasta tokon $295 ba ida ne e. OJE 2018 aloka tokon $121, no OJE 2019 tokon $435. Total kustu ba projetu bele liu biliaun $16. Timor-Leste asina kontratu boot liu hotu iha istória TL nian iha 2015: tokon $719 atu harii Baze Fornesimentu Suai. Estatus agora la klaru, tama iha OJE ba 2020. TL sei selu tokon $650 ba ConocoPhillips no Shell atu hola partisipasaun 56.56% iha Konsorsiu Sunrise. Parseiru rua seluk, Woodside no Osaka Gas, lakohi investe iha pipa ba Beaçu no planta LNG ne ebá, maibé karik sira hela bainhira Timor-Leste selu investimentu hotu. Ka sira mós sei fa an sira nia partisipasaun. Investimentu ne e sei han dolar biliaun balu, no hamenus TL nia parte reseita husi Sunrise upstream husi 80% ba 70%. Bele hafraku governasaun di ak, loke dalan ba maladministrasaun ka korrupsaun. Karik ita labele hetan benefísiu boot, hanesan empregu maibé kustu no risku ambientál, finansiál, no sosiál seidauk hetan analiza kle an. Akordu rua ne e laiha transparénsia, akontabilidade, ka fiskalizasaun previa. Seidauk iha hanoin kona ba oportunidade ne ebé ita lakon, ka opsaun seluk realístiku no sustentável liu. 15

Altera Lei Atividade Petrolíferu Kansela fiskalizasaun preventiva iha setór petróleu TimorGAP bele na in liu 20% Altera Lei Fundu Petrolíferu (futuru) Investe iha Timor-Leste, la'ós li ur de it Fó jestaun ba TimorGAP Sai husi Parlamentu nia mandatu, MF no IAB nia okos, transparénsia liu BCTL Bele hamenus RSE, retornu husi investimentu Akordu finansia ka empréstimu Bele diretamente ba TimorGAP? Husi ne'ebé? Karik labele selu fali, konsekuénsia saida? Transferénsia total tokon $378.7 Greater Sunrise tokon $350.0 TimorGAP tokon $ 15.9 ANPM tokon $ 9.6 IPG tokon $ 1.8 seluk (?) tokon $ 1.4 16

Aumenta TL nia dependénsia ba setór mina no gas. Konseitu no planu kria duvida barak, karik laiha retornu husi investimentu. La fó atensaun ba dezenvolvimentu sustentável (agrikultura, turizmu, indústria ki ik, no sst.) Osan sei ba kompañia sira estranjeiru besik hotu, no la kria empregu ka kontratu ba Timor-oan sira. Bele kria konflitu sosiál, uza rai, obriga komunidade sira atu muda, hafraku saúde, no estragu no ameasa ambiente. Previzaun investimentu no gastu la inklui 90% despeza. Bele barani, maibé mós tenke matenek. Proponente sira promete buat barak la realistíku ba komunidade lokál sira kona-ba fahe lukru, kompensasaun, empregu no benefísiu sira seluk. 17

Kustu husi aeroportu foun iha Suai boot liu fali saida mak Timor-Leste gasta ba servisu saúde ba nasaun ne e tomak kada tinan. Bele hetan informasaun tan no atualiza iha La o Hamutuk nia website http://www.laohamutuk.org La o Hamutuk nia blog http://laohamutuk.blogspot.com/ Institutu Timor-Leste ba Analiza no Monitor Dezenvolvimentu Rua Martires do Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Mailing address: P.O. Box 340, Dili, Timor-Leste Telephone: +670 77234330 (mobile) +670 3321040 (landline) Email: info@laohamutuk.org 18