TFETReport main text edited cleared Tetum.doc

Size: px
Start display at page:

Download "TFETReport main text edited cleared Tetum.doc"

Transcription

1 Fundu Fidusiáriu ba Timór Leste (TFET) Relatóriu Administrador Nian No Programa Servisu Propostu ba Julhu Dezembru 2004 Sorumutu Konselhu Doadores 17 Maiu 2004

2 Sumáriu Ezekutivu i. Tulun hosi doadores barak liu-hosi Fundu Fidusiáriu ba Timór Leste (TFET) nebe fo kedas hosi inísiu 2000 tulun-ona atividades rekonstrusaun no dezenvolvimentu iha Timór Leste. Desde Relatóriu Administrador nian ida ikus iha Dezembru 2003, TFET tulun reabilita-ona eskema irigasaun hektar 408 no estradas 22 km iha Segundu Projetu Reabilitasaun Agrikultura; dezenbolsu terseiru siklu ajudas ba suco iha Projetu Fo-kbit Komunidade CEP ramata -ona, tulun benefisiárius besik 292,633 iha projetus 636, nebe barak-liu fo ba reabilitasaun estradas, be-mata n, no eskema irigasaun ki ikoan; hakerektihaona Polítika Edukasaun Nasional ho tulun Projetu Kualidade Eskola Fundamental no hatama-ona ba Conselho de Ministros, no harí-tihaona Eskolas Primárias foun 10 no Eskola Bázika ida; Dizain preliminar ba hospital foun sira iha Dili, Maubisse, Oekusse no Maliana ramata-ona no Sentru Saúde Komunidade 5 halo ramata -ona iha Projetus Reabilitasaun Sektor Saúde no Dezenvolvimentu; portofólio ba Instituição de Microfinanças sae -tan ba USD755,500; Projetu Asisténsia Téknika Petróleu kontribuiona ba aumentu reseita Governu nian liu-hosi hadia auditoria ba pagadores taxa Tasi Timór; no Projetu Empreza Ki ikoan reabilita-ona merkadu 8 no fo treinamentu iha Dezenvolvimentu Emprezariál no Manuzeamentu Merkadu ba ema hamutuk 250. ii. Kualidade portofólio TFET nian sai-diak makás desde relatóriu ida ikus no dezenbolsu aselera-ona. Orasne projetu hotu-hotu hetan valor satisfatóriu ba objetivu dezenvolvimentu no mos ba progresu implementasaun. Projetu Empreza Ki ikoan [SEP] deit mak kontinua hetan valor La-Satisfatóriu iha manuzeamentu finansíal; Jerente Finansial tempu integral [full-time] foun ida ba PEK simu-ona pose iha Marsu no avaliasaun manuzeamentu finansíal sei sae ba nível satisfatóriu durante misaun supervizaun mak tuir-mai. iii. Projetu hotu-hotu, nebe sei iha faze planeamentu ou ativu, orasne daudaun aliña ho Dalan-ba-Oin [Road Map] Governu Timór Leste nian ba Implementasaun PDN, Prioridades Estabilidade no Programas Investimentu Sektor. Liu-tan, wainhira viável, métodus konstrus aun no prosedimentus procurement nian adapta daudaun-ona atu assegura kontéudu lokal mak diak-liu sem afecta kualidade. Direitu de Propriedade [ownership ] no harí kapasidade [capacity building ] hetan atensaun espesial ho integrasaun neineik-neineik/uitoan-uitoan Unidades Manuzeamentu Projetu ba ministérius mak relevante no fo fila -fali responsabilidades ba pesoal ministériu relevante, ho tulun konselheiru internasional sira ihanebe nesesáriu. Divizaun Procurement iha Ministério Planeamento e Finanças nomeia-ona nia staff nain rua ba projetu TFET ida-ida ba treinamentu, atu nuné garante kontribuisaun bot TFET nian ba harí kapasidade iha área procurement. iv. Hosi 31 Marsu 2004, osan USD milhoens 1 fo-ona ba TFET no USD kontribui ba projetu sira. Nuné, TFET hetan daudaun surplus ki ikoan ida hamutuk USD 0.3 milhoens. Em liña ho Programas Investimentu Sektor, Governu ható-ona nia preferénsia atu halo alokasaun osan-resin ne ba Projetu Investimentu Enerjia Prioritária, ba reparasaun urjente geradora elétrika MAK 4, no investimentu seluk iha sistema distribuisaun enerjia Dili, nuné permite Governu atu poupa-osan iha subsídiu ba Autoridade Enerjia Elétrika. Nia husu atu Konselhu Doadores aprova alokasaun ne ho baze não-objesaun. 1 Inklui reseita kas, notas promissórias, no rendimentu hosi investimentu. 1

3 I. Introdusaun no Antesedente 1. Fundu Fidusiáriu ba Timór Leste (TFET), nebe simu tulun hosi doadores barak, komponente ida hosi asisténsia tomak mak promete-ona ba Timór Leste durante sorumutu doadores iha Dezembru 1999 iha Tókiu, fo ajudas/grants atu tulun atividades rekonstrusaun no dezenvolvimentu mak fokus ba reabilitasaun fízika infraestrutura ekonómika no sosial, dezenvolvimentu polítika sektoral, no rekuperasaun sektor privadu. Projetus nebe TFET finansía hahú funsiona iha primeira-metade 2000; Governu Timór-Leste, 2 servisu hamutuk ho Banku Mundial, Banku Dezenvolvimentu Asia (BDA), doadores TFET no ulun-bot [stakeholders] seluk, harí prioridades programa servisu TFET liu-hosi misaun sektor konjunta no sorumutu regular parseiru dezenvolvimentu. Atividade ajénsias Governu hotu-hotu nian implementa ho tulun Banku Mundial no ADB Relatóriu Administrador nian ne fo atualizasaun konabá atividades nebe TFET finansía hosi Dezembru Relatóriu ne mos aprezenta status kontribuisaun no kompromisu TFET nian sira, no deskreve propostas prioridades ba programa servisu iha Juñu Dezembru 2004 nia laran. 3. Relatóriu Status bá projetu ida-ida nebe TFET finansía hatama iha Apéndise Tékniku. II. Dezenvolvimentu Polítiku no Ekonómiku Ikus -Liu 4. Tuir calculo, ekonomia sei tun to o 3% iha 2003, molok sa e ba 3% iha GDP no mo os Katar sei tun mo os 2% iha Ne e kontraste bo ot ida bainhira hare aumento ida to 15% no 17% iha 2000 no Economia la o hela neneik tamba hamenus ema internacional no afecta mo os atividades rekonstrusaun. Areas urbanas mak simu impaktu bot-liu hosi redusaun iha actividade ekonómika, tanba afeta barak ba sector konstrusaun. Ema knar la iha besik 20% iha zonas besik sidade, no partikularmente ás iha populasaun ho otas tinan 15 to tinan 24. Hein katar ekonomia sei hala o diak no sei to 1% iha 2004, ho hamenus ema internacional nia presenca hafoin misaun UNMISET remata iha fulan Maio 2004, produsaun agríkola aumenta ba daudaun. 5. Iha mos dezenvolvimentu ekonómiku pozitivu seluk. Inflasaun tun to 3% iha fulan Marsu 2004, hahu tun hussi 8% iha fulan nen nia laran iha Dezenvolvimentu iha kampu mina rai Bayu Undan hala o lais iha fulan hirak liu ba nia laran no mo os mina rai sei hein Katar sei hahú fa an iha fulan Abril. Ho mina rai nia folin a as tebes, sei fo reseita diak ida ba Governu no sei iha impaktu pozitivu ba falta neebe Governo hetan iha finansíamentu. Liu-tan, Governu hahu hala o esforsu bo ot ida atu hasae rendimento iha railaran bainhira hamenus despezas. Ho rezultadu neebe hetan, ba taka falta iha finansíamentu iha médiu prazo hamenus liu tan financiamento neebe precisa. 2 Programa TFET mosu iha Misaun Avaliasaun Konjunta iha 1999, nebe númeru reprezentante Timor no Internasional hanesan. Reprezentantes Timor sira mak deside alokasaun fundus entre sektores no prioritizasaun projetus: uluk desizaun ne halo iha Konselhu Konsultativu Nasional, tuir mai Primeiru Gabinete Tranzisional, hafoin Conselho de Ministros Segundu Governu Tranzisional, no oras ne Conselho de Ministros República Democrática de Timor-Leste mak deside. 3 Banku Mundial (Asosiasaun Dezenvolvimentu Internasional) actua hanesan Trustee no fokus ba Dezenvolvi - mentu Komunidade no Governasaun, Dezenvolvimentu Sektor Privadu, Saúde, Edukasaun, Agrikultura, no Dezenvolvimentu Sector Petróleu; ADB fokus ba Infraestrutura, Fornesimentu Be no Saneamentu, no Microfinanças. 2

4 Maibé, ho insertezas neebe sei iha hussi reseitas neebe sei mai tama mai hussi mina rai mak sei bo ot tebes ho riskus barak nebe sei afeta nafatin ba falta neebe hetan iha finansíamentu ba medio ho curto prazu. 6. Sistema bankáriu kontinua haluan-tan no depózitu banku nian oras ne besik USD 74 milhoens, aumenta hussi USD 65 milhoes iha Dezembru Importante mo os, ema hussu empréstimu ba banku mo os aumenta dala tolu, ho empréstimu neebe fo to besik USD 30 milhoes no empréstimu neebe fo balo hussu USD 1,000 no balo USD 10,000. Servisos financeiros iha fatin seluk (distritos) mak seidauk halao ho diak. Instituição de Microfinanças de Timór-Leste hamutuk ho instituisoens microfinanças nain lima neebe ativu iha distritus balo mak fo empresta no seidauk selu fila fali mak besik USD 1 milhaun. Ema neebe hussu empresta ossan hussi instituisoens mikrofinansas nian dala-barak la to o USD 100 no dalaruma deit mak to USD 1,000. III. Realizasoens Hosi Dezembru Plano Dezenvolvimento Nacional (NDP) mak mata dalan ba dezenvolvimentu Timór Leste nian ba 2020 no objetivu atu alkansa molok tinan 2007 remata. Prioridades neebe define iha PDN halo tuir prosesu konsultasaun neebe halao iha nivel nasional molok Ukun an. Iha fulan Fevereiru 2003, Governu mos publika Prioridades Estabilidade ba prazu badak, nebe fokus ba governasaun, hari knar liu hussi sektor privadu no mo os agrikultura, no prestasaun servisu [service delivery] iha edukasaun no saúde. Iha 1º trimestre 2003 nian, ministérios hotu-hotu fo prioridade no halo plano atu fo prioridade ba sira nia programa sektoral tuir NDP, nebe hamosu Dalan-ba-Oin [Road Map ] atu Implementa Plano Dezenvolvimento Nacional. Dalan-ba-Oin hadia daudaun hela ba sae diak liu tan hodi bele fo sai tuir Programa Investimentu iha Sektor (SIP). Projetus TFET barak mak oras ne hala o tuir Dalan-ba-Oin no mo os SIP. 8. Bainhira hahu TFET to ohin, projetu sanulu mak ramata-ona: Projetu ba dala uluk mak halo Reabilitasaun Agrikultura (ARP I), Projetu ba dala uluk ba Asisténsia Téknika Petróleu, Projetu Kriasaun Empregu Dili, Primeiru, Segundu, no Terseiru Projetu Fo-kbit ba Komunidade (CEP I, II & III), Projetu Preparasaun Eskolas Emerjénsia, Primeiru Projetu Emprezas Ki ikoan (SEP), no Primeiru & Segundu Projetu Reabilitasaun Fornesimentu Be no Saneamentu (WSSRP I & II). 9. Oras ne iha projetu 11 nebe TFET fo tulun ho ossan. Loron ramata hanaruk-tan ba Primeiru no Segundu Projetu Reabilitasaun no Dezenvolvimentu Sektor Saúde, Primeiru no Segundu Projetu Infraestrutura Emerjénsia no Reabilitasaun, Projetu Dezenvolvimentu Mikrofinansas, Segundu Projetu Reabilitasaun Agrikultura, Projetu Kualidade Eskola Fundamental no Projetu Harí Kapasidade Instituisoens Ekonómikas. Suplementu ba Projetu Kualidade Eskola Fundamental, Projetu Harí Kapasidade Instituisoens Ekonómikas no Segundu Projetu Reabilitasaun no Dezenvolvimentu Sektor Saúde ramata daudaun, hanesan mos restruturasaun Segundu Projetu Emprezas Ki ikoan. Terseiru Projetu Reabilitasaun Agrikultura sai efetivu iha Marsu Projetu foun ida prepara daudaun, mak Prioridade ba Projetu Investimentu iha Sektor Eelectrico. 10. Projetu hotu-hotu, mak iha faze planeamentu ou ativu, oras ne daudaun aliña ho Dalan-ba-Oin [Road Map ] Governu Timór Leste nian ba Implementasaun NDP, 3

5 Prioridades Estabilidade no SIP sira. Progresu iha aliñamentu Programas Investimentu Sektor malorek liu iha Terseiru Projetu Reabilitasaun Agrikultura, restruturasaun Segundu Projetu Emprezas Ki ikoan, preparasaun suplementu ba Projetu Kualidade Eskola Fundamental, no preparasaun Projetu Investimentu Enerjia Prioritária. Liu-tan, ihanebe viável, métodus konstrusaun no prosedimentus procurement adapta-ona atu asegura [kandungan lokal] konteúdu lokal makdiak-liu, iha mão-de-obra no materiais, no la afeta kualidade. Direitu de propriedade no harí kapasidade hetan atensaun espesial ho integra uitoan-uitoan Unidades Manuzeamentu Projetu (PMU) iha ministérius mak relevante no fo fila -fali responsabilidade ba pesoal ministériu relevante, ho tulun konselheiru internasional sira, ihanebe nesesáriu. Avaliasaun ida konabá progresu iha harí kapasidade entre parseirus Timór sira aumenta-ona ba supervizaun formatu relatóriu ba jestaun finansíal no procurement ba projetu hotuhotu nebe Banku Mundial tau matan. Divizaun Procurement iha Ministério Planeamento no Finanças nomeia-ona funcionario nainrua nebe foin rekruta ba projetu TFET ida-ida atu tuir treinamentu, atu nuné bele kaer no fo kontribuisaun bo ot ba TFET binhira harí kapasidade iha área procurement. 11. Iha Segundu Projetu Reabilitasaun Agrikultura (ARP II), Ministério Agricultura, Florestas e Pescas (MAFF) remata ona kampaña vasinasaun hemorrhagic Septicemia ba karau-timór, nebe vasina 81% hosi populasaun animal-hakiak no karau-timór. MAFF oras ne prepara an daudaun ba kampaña vasinasaun hog cholera ba fahi. Kampaña vasina hirak ne implementa-ona ho tulun trabalhadores animal-hakiak suco nian, nebe sira nain 190 simu-ona treino dala rua ona. Asosiasaun Utilizadores Be nain sanulu harí ona, hadia sistema irrigasaun ki ik balu, no halo estudu ida neebe halo kona ba sistema irrigasaun bo ot hodi hadia hotu mo os ona. Iha ARP II, esforsu reabilitasaun atinje eskema irigasaun hektares 2,745 (131% hosi target orijinal) no estradas km 107,9 (108% hosi target). Terseiru Projetu Reabilitasaun Agrikultura (ARP III), nebe dezenvolve hamutuk ho Comissão Europeia, explísitamente aliña-ona ho Dalan-ba-Oin. Projetu ne sai efetivu iha Marsu Durante 2004, atividades ARP II sei sobrepostu /overlap ho atividades ARP III. 12. Segundu no Terseiru Projetus Fo-kbit ba Komunidade (CEP II&III) ramata iha 31 Marsu 2004, kompleta-ona tulun neebe fo ba dala tolo iha sucos (USD 3.5 milhoes) to ba ema besik 292,633, atu hadia luron, be-matan ho sistema irrigasaun ki ikoa n. Sentru Rádiu Komunidade harí tiha ona hanesan organizasaun ida neebe sei la buka ossan no independente (maibe nia estatutu legal seidauk formaliza), ho objetivu atu serve nesesidade estasaun rádiu komunidade hotu-hotu. Iha Abril 2004, estatutu legal Sentru Kultural Uma Fukun harí-ona liu-hosi Acta Uma Fukun Timór, nebe Conselho de Ministros aprova-ona. Estudu independente ida ba CEP ramata -ona no sei prepara hela Relatóriu ida kona ba knar neebe CEP halao. 13. Projetu Harí Kapasidade Instituisoens Ekonómikas (EICBP) kontinua halao ho treino iha-knar fatin ba funsionárius Timór 57 iha Ministério Finanzas ho Planeamento nebe simu-ona treino formal iha finansas, ekonomía no análize ba despezas públikas. Implementasaun sistema software FreeBalance kompleta-ona, no organiza-ona módulu Apropriasaun, Despezas, Compras, no Livro-mestre [Appropriations, Expenditure, Purchasing, no General Ledger] ba orsamentu Governu nian. Presiza deit hadia uituam tan hodi bele halao diak hodi bele administra diak sistema financas. A juda suplementar ida hamutuk USD 350,000 prepara daudaun ona 4

6 atu tulun sistema ba preparasaun kontas nasionais ba 2001 no 2002 no atu hadia-liu tan prosesu concurso [bidding] ba sossa kombustível Governu nian. 14. Primeiru Projetu Reabilitasaun Infraestrutura Emerjénsia nian (EIRP I) besik ramata-ona no projetu ne hanaruk-tan to 30 Juñu EIRP II atraza uitoan tamba (i) hili ema atu troka Chefe Konselheiru Tékniku; no (ii) selesaun kandidatu ba konsultante tékniku mak sei halo avaliasaun jeotéknika no hola desisaun ba knar neebe sei halo. Konsultante sira nebe liu iha selesaun oras ne halo hela knar. Projecto nia data atu remata mak loron 31 fulan Maiu tinan Projetu Kualidade Eskola Fundamental (FSQP) tulun Ministério de Educação, Cultura, Juventude e Desporto (MECYS) atu harí Escola Bázika foun hat no Eskola Primária foun 35. Eskola Primária foun sanulu no Eskola Bázika foun ida halo ramata-ona. Dizain eskola hirak ne iha standardizasaun-ona no kustu ba eskola ida-ida hakuran-ona atu permite programa konstrusaun eskola FSQP atu suporta konstrusaun eskola 84 tan (salas aulas 342) hotu ho kontratu servisu ki ikoan. FSQP mos suporta-ona dezenvolvimentu polítika edukasaun nasional ida nebe hatama-ona ba Conselho de Ministros. 16. Iha Primeiru no Segundu Projetus Dezenvolvimentu no Reabilitasaun Sektor Saúde (HSRDP I no II), no ho tulun bilateral, Ministériu Saúde halo ramata-ona polítika mikro ba EPI, Saúde Labarik nian no Saúde Reprodutiva. Konkluzaun preliminar Estudu Saúde Demográfika fahe-ona ho Ministério de Saúde no esbosu relatóriu sei hatama iha Maiu. Dizain preliminar ida ba hospital foun sira iha Dili, Maubisse, Oekusse no Maliana ramata -ona, no tau-tan ho Sentru Saúde Komunidade (CHC) 21 nebe ramata uluk-ona, CHC 5 tan mak ramata-ona no CHC 2 oras ne harí daudaun. Proporsaun imunizasaun oras ne ba DPT-3 tó -ona 71% no sarampu tó-ona 66%; no 45% hosi labarik-mak-moris hetan asisténsia hosi pesoal kualifikadu. Pedidu ba servisu saúde aumenta ba 2.15 vizitas pasientes externus per kapita ba tinan ida, sei uitoan kompara ho standar rejional. Indikador performanse [kinerja] entre distritus la hanesan tebe-tebes, nebe hatudu distritu balun dezenvolve-ona modelus prátika diakliu iha extensaun ba liur [outreach], enkuantu sira seluk seidauk konsege. 17. Ho asisténsia Projetu Dezenvolvimentu Mikrofinansas, Instituição de Microfinanças oras ne daudaun kaer portofólio empréstimu hamutuk USD 755,500. Empréstimus fo-ona ba resipiente-empréstimu ki ikoan besik 5,100, ihanebe 58% mak feto. Kuantia média empréstimu ba resipiente-emprestimu ida USD 270. Projetu ne hanaruk-tan to 30 Juñu 2004, no prepara daudaun-ona planu de entrega. 18. Segundu Projetu Asisténsia Téknika Petróleu (PTAP II) kontinua fo-kbit ba Gabinete Tasi Timór no Divizaun Taxa Tasi Timór. Projetu ne tulun-ona harí kapasidade konabá prognóstiku reseita petróleu hanesan mos hadia -tan auditoría pagadores-taxa Tasi Timór. Nia mos kontribui-ona ba hakerek Kódigu Explorasaun Petróleu no Modelu Kontratu Kompartisipasaun Produsaun ba Área Dezenvolvimentu Konjuntu Petróleu no Lei Petróleu foun ida no Kontratu Modelu ba rejime produsaun petróleu iha rai-maran Timór Leste nian. 5

7 19. Iha Segundu Projetu Empreza Ki ikoan (SEP II), programa treino ba administrasaun ho conselho neebe implementa daudaun-ona iha Sentrus ba Dezenvolvimentu Negocio hat nebe SEP I hadia tia ona. Hahu fulan Janeiru 2004, ema hamutuk 250 mak tuir treino konabá Dezenvolvimentu Emprezariál no Manuzeamentu Merkadu. Sira neebe tuir treino ne, 30% otas la to 30, no 29% mak feto. Ba dala hikus hamutuk hotu dala hat mak treino ba Funsionáriu Sivil 23 konabá Dezenvolvimentu Sektor Privadu neebe ramata tia ona no participabantes sira simu sertifikadu. Reabilitasaun merkadu 8 ramata-ona no 6 tan mak oras ne iha prosesu tender. Servisu sivil hotu-hotu ba programa reabilitasaun merkadu empreza distrital sira mak halao nuné fo kontribuisaun ba empregu lokal. Polítika no lei bankarota ida hakerek-ona no hatama-ona ba Ministro da Administração Interna ba nia komentárius. Projetu hetan restruturasaun daudaun atu hatama finansíamentu adisional ba reabilitasaun merkadu, harí Sentru Dezenvolvimentu Bisnis rua tan, no lansamentu Ajénsia Promosaun Investimentu no Exportasaun. 20. Segundu Projetu Reabilitasaun Fornesimentu Be no Saneamentu (WSSRP II) taka tia ona iha fula Dezembro loron Ema 112,000 mak hetan benefísiu diretu hosi Servisus Be no Saneamentu. Konsistente ho Prioridades Estabilidade, projetu ne hari knar ba ema 44,000 liu-hosi kontratu; no fo ba ema knar oras 32,000. Relatóriu kona ba Implementasaun kna r hirak ne e hala o daudaun hela no besik atu remata. 21. Hussi keads Relatorio Administrador nian neebe halo ba dala hikus, Missões Konjunta Doadores halo halo ba sektores Saúde ho Edukasaun. Missões Restruturação balun halao-ona ba FSQP no SEP II. Missões Supervizaun Regular vizita-ona Dili ba HSRDP II, FSQP, ARP II no III, EIRP I & II, no Mikrofinansas. Missões balun halao dadudaun atu suporta enserramentu CEP II no III tuir ordem. IV. Assuntus Portfolio 23. Kualidade portofólio TFET halo diak hela iha fulan 6 nia laran. Projetu hotu-hotu oras ne hetan klasifikasaun satisfatóriu ba objetivu dezenvolvimentu no mos progresu iha implementasaun. Gestaun finanseira iha projetus TFET nian halo diak-liu tan. Projetu hotu-hotu oras ne hetan avaliasaun gestaun finanseira mak satisfatóriu maibe Projetu Emprezas Ki ikoan (SEP) mak la dun la o diak; Jerente Finansial foun ba SEP simu pose iha Marsu 2004, neebe sei halo avaliasaun ba projetus neebe sei sae diak liu tan bainhira halo Superviziona Gestaun Financiera. 24. Dezenbolsu mos aseleradu. Dezenbolsu kumulativu total iha TFET to o 31 Marsu 2004 mak USD milhoens, ho média dezenbolsu mensal hamutuk USD 1.62 milhoens durante periódu ida, no sa e hussi USD 0.9 milhoens iha fulan ida hikus ne e. 25. Administrador/Trustee fo sai relatóriu Atualizasaun Mensal TFET ida iha formatu matrix mak fásil atu uza. Relatóriu ne sublinha rezultadu sira neebe mak klaru tuir projetu ida-ida no mo os gestaun ba projectu neebe la dun halo diak bele sa e diak liu tan. Governu ho parseirus ba de zenvolvimentu TFET mo os simu nafatin relatóriu fulfulan kona ba gestaun portofólio nian no mos Aide-Memoires misoens supervizaun ba projetu ida idak. 6

8 V. Status Financial TFET 26. Tabela 1 aprezenta akordus ho tulun/grant TFET mak iha-tiha ona no akordu mak sei tuir mai. To loron 9 fulan Abril 2004, akordus 24 mak assina tia ona, ho nia folin USD milhoes. Tuir rezolusaun TFET nian, 6% hosi kontribuisaun doadores nian nebe fo-ona balu ho ossan balu promete atu fo ba preparasaun projetu, supervizaun, no kustus administrativus, nebe nia valor total hamutuk mak USD milhoens. Ho tan kompromissus no akordus balu atu fo tulun mak sei prepara hela hamutuk USD 8.88 milhoes, kompromissu ida neebe halo ba projetu ba programa servisu to o ona USD milhoens. 27. Tabela 2 aprezenta kontribuisaun atuial no pendente hussi doadores ba TFET. Compromisso neebe halo tia ona, no mo os funan hussi investimentu besik USD 8.34 milhoes nebe simu hori kedas TFET hahu, to o iha loron 9 fulan Abril 2004 hamutuk hotu USD milhoes. 7

9 Tabela 1. Akordus Ajudas/Grant TFET nian mak Iha -ona no Espera to 9 April 2004 Atividade/Projetu/Grant Data Akordu Project Amount Grant (USD m) 1 Human Resources Survey January 18, Community Empowerment February 21, Dili Community Employment April 3, Emergency Infrastructure (ADB) April 5, Small Enterprise [1] April 13, Health [1] June 6, Education [1] 1 June 21, Agriculture [1] 1 June 21, Water and Sanitation [1] (ADB) August 15, Microfinance (ADB) December 18, Economic Capacity Building February 26, Community Empowerment [2] May 21, Water and Sanitation [2] (ADB) August 27, Health [2] October 15, Education [2] October 29, Small Enterprise [2] October 29, Agriculture [2] October 29, Emergency Infrastructure supplemental (ADB) October 31, Hera Port, part of Agriculture 2 (ADB) November 27, Infrastructure [2] (ADB) May 18, Community Empowerment [3] July 1, Petroleum Technical Assistance December 10, Petroleum Technical Assistance [2] July 30, Agriculture [3] January 26, Valor Total Akordus Ajudas/Grants mak Asina-ona Kustus preparasaun no supervizaun Projetu no (alokasaun to ohinloron) 6.96 Kustus preparasaun no supervizaun mak sei pendente Taxa Fidusiáriu no manuzeamentu Kompromisu Total to Ohinloron Sei iha faze Preparasaun/Expected Education [3] 6.70 National Accounts Updating supplement to Econ. Inst. Capacity Bldg Small Works Program in Health supplement to Health [2] 0.20 Efficient Fuel Acquisition supplement to Econ. Inst. Capacity Bldg Priority Power Investments Project 1.63 Kompromissu Total ba Akordus Ajudas/Grant mak Expected 8.88 Programa Servisu Total to Ohinloron Notas: 1. Kuantia Projetu hanesan hokuantia totalakordu Ajuda (USD) ba projetus mak lao daudaun, ou kuantia total mak dezenbolsa-ona (USD) ba projetus mak ramata/taka-ona. 2. Kustus preparasaun no supervizaun mak outstanding elijivel abaixu 5% cap durante TFET moris. Kálkulu bazeadu ba fundus kontribuisaun total doador (kas no notas promissorias) ba TFET hamutuk USD milhoens no la inklui fundus adisionais Banku Mundial no ADB uzadu ba suporta kustu projetu durante vida TFET nian. 3. Taxa fidusiária no manuzeamentu 1% fo ba total fundus kontribuisaun doador nebe simu-ona iha TFET atu kobre admonistrasaun fundu fidusiáriu. 8

10 Tabela 2. Kompromissu no Kontribuisaun FFTL Atual no Pendente to 9 April 2004 (ekivalente USD milhoens) Kas Simu-ona Notas Doador Kompromissu Promissórias Akordu Kontribuisaun Aprezentadu Portugal (a) Comissão Europeia Japão FFTL Japão(PHRD) (b) Austrália (c) Reino Unido Banco Mundial Finlándia Norwégia Estados Unidos da América Irlándia IDA-PCF Nova Zelándia Itália Kompromissu Total Rendimentu Investmentu (d) Finansiamentu Disponível ba Programa Servisu Corrente Notas: (a) Portugal kontribui-ona USD 30 milhoens kas, no USD 20 milhoens restantes ho nota promissoria. (b) Kompromissu Japan nian USD 28 milhoens, nebe USD 2 milhoens simu hosi Projetu Dezenvolvimentu Politika no Rekursu Humanu (PHRD) Trust Fund nebe Japaun-finansía antes estabelesimentu FFTL. (c) Australia mos kontribui-ona USD 650,000 iha co-finansíamentu primeiru programa edukasaun FFTL. (d) Rendimentu atual bazeadu iha estimativa ida balansu mensal média hamutuk USD 22.4 milhoens no to 31 Marsu VI. Atividades Mak Prepara Daudaun no Propostu 28. Tulun/grants suplementar ba Projetu Kualidade Eskola Fundamental, hamutuk USD 6.7 milhoens, Projetu Capacity Building Instituisoens Ekonómikas, hamutuk USD0.35 milhoens, Prioridade ba Projetu Investimentu Enerjia, hamutuk USD 1.63 milhoens, no ba dala rua Projetu Reabilitasaun no Dezenvolvimentu Sektor Saúde, hamutuk USD 0.2 milhoens, ramata -ona. 29. Hanesan hatudu iha Tabelas 1 no 2, TFET osan neebe sei resin mak USD 0.3 milhoes. Tuir prátika uluk nian, propoen-ona atu osan neebe resin sei tau ba áreas neebe prioridade tuir Governu nia hare, doadores sira aseita. Governu konsideraona utilizasaun neebe resin hodi bele tau no kaer metin Dalan-ba-Oin [Road Map], Prioridades Estabilidade no Programas Investimentu Sektor mak foin mosu, preferénsia atu tau ossan ne e ba Projetu Investimentu Enerjia Prioritária, ba hadia urjente gerador elétrika MAK 4, no investimentu seluk iha sistema distribuisaun enerjia iha Dili, nebe sei tulun Governu hodi belepoupa osan iha subsídiu ba Authoridade Enerjia Elétrika (haré Tabela 3). Governu hein katak Konselhu Doadores TFET sei hussik usa ossan ne e. 9

11 Tabela 3. Programa Servisu mak Aprova-ona no Propostu ba Maiu Dezembru 2004 Atividades aprovadus Dezembru 2001 (Sorumutu Doador Oslo) Akordu Ajuda Amt.* (USDm) Education supplement to Education [2] 3.00 Education supplement to Education [2] 3.00 Atividades aprovadas ba Dezembru 2002 (Sorumutu Parseirus Dezenvolvimentu Dili Timór-Leste) Education - Curriculum Development supplement to Education [2] 0.70 Atividades aprovadus ba Juñu 2003 (Sorumutu Parseirus Dezenvolvimentu Dili Timór-Leste) National Accounts Updating supplement to Econ. Institutions Capacity Bldg Small Works Program in Health supplement to Health [2] 0.20 Atividades aprovadus ba Dezembru 2003 (Sorumutu Parseirus Dezenvolvimentu Dili Timór-Leste) Efficient Fuel Acquisition supplement to Econ. Institutions Capacity Bldg Power Sector Investments 1.63 Atividades Propostu ba Maiu 2004 (Sorumutu Parseirus Dezenvolvimentu Dili Timór-Leste) Priority Power Investment 0.30 Total Programa Servisu mak Seidauk Ramata 9.18 *Akordu Ajudas bele varia entre 20 % bot liu/kuran hosi kuantia mak propoen-ona iha diresaun Trustee no Recipiente sem rekursu ba Konselhu Doador FFTL. VII. Arranjus Servisu ba Abanbainrua 30. Hanesan hatan malu tia ona iha fulan Maiu 2002, Konselhu Doadores TFET sei hasoru-malu tinan ida dala ida. Atu bele halo-tuir rezolusaun TFET nian, Administrador sei kontinua haruka Relatóriu ba Doadores ho baze não-objesaun fulan nen dala ida. VIII. Approvasaun Programa Servisu TFET 31. Hau rekomenda ba Konselhu Doador atu nia aprova programa servisu nebe propostu ba Juñu Dezembru 2004, inklui alokasaun surplus TFET nian ba atividades programa servisu mak propoen-ona nebe deskreve iha Seksaun VI (para 29). Administrador sei apresia atu simu objesaun ruma ba programa servisu to 15 Maiu Xian Zhu Reprezentante Administrador Nian 10

12 Anexu 1. Estimativa Dezenbolsu TFET nian iha Fin Períodu mak Relata -ona 2. Sumáriu TFET: Dezenbolsu Atual vs. Dezenbolsu Target to 31 March 2004 Apéndise Tékniku: Sumáriu Projetu

13 Anexu 1. Estimativa Dezenbolsu TFET iha Fim Periodu mak Relata Actividade/Projetu/Grant Data Akordu Ajuda Dezenbolsu Balansu to Akordu Ajuda USD milhoens Kumulativu 31 March 2004 Human Resources Survey January 18, Community Empowerment [I] February 21, Dili Community Employment April 3, Small Enterprise [1] April 13, Emergency Infrastructure [I] (ADB) April 19, Health [1] June 6, Education [1] June 21, Agriculture [1] June 21, Water and Sanitation [1] August 15, Microfinance [1] December 18, Economic Capacity Building February 26, Community Empowerment [2] May 21, Water and Sanitation [2] August 27, Health [2] October 15, Education [2] October 29, Small Enterprise [2] October 29, Agriculture [2] October 29, Emergency Infrastructure (supplemental) October 31, Hera Port (part of Agriculture 2) November 27, Emergency Infrastructure [2] (ADB) May 18, Community Empowerment [3] July 1, Petroleum Technical Assistance [I] December 10, Petroleum Technical Assistance [2] July 30, Agriculture [3] January 20, n/a 3.00 Project preparation and supervision Fiduciary and management fee Under Preparation Education Supplement to Education [2] 6.70 n/a 6.70 Economic Capacity Building Supplement 0.35 n/a 0.35 Health Supplement to Health [2] 0.20 n/a 0.20 Power Sector Investment 1.93 n/a 1.93 Total Amounts as of March 31, NOTA: Ba projetu hotu-hotu mak markadu 1, iha balansu la-dezenbolsu kik la tama iha momentu taka projetu nebe sei uza ba realokasaun.

14 Anexu 2. Sumáriu TFET: Dezenbolsu Atual vs. Dezenbolsu Target to 6 April ,000, ,000, ,000, ,000, ,000,000 USD 100,000,000 80,000,000 60,000,000 40,000,000 20,000,000 0 Jun-00 Aug-00 Oct-00 Dec-00 Feb-01 Apr-01 Jun-01 Aug-01 Oct-01 Dec-01 Feb-02 Apr-02 Jun-02 Aug-02 Oct-02 Dec-02 Feb-03 Apr-03 Jun-03 Aug-03 Oct-03 Dec-03 Feb-04 Apr-04 Jun-04 Aug-04 Oct-04 Dec-04 Feb-05 Original Target Rev. Disbursement Month/YearTargets Rev. Disbursement Targets Rev. Disbursement Targets Actual Disbursements

LHOxfamOJE3May2019te

LHOxfamOJE3May2019te Observasaun no Analiza ba Politika Governu Iha Jeral Estadu La o Hamutuk Dili, 3 Maiu 2019 Outline Prioridade iha livru OJE Objetivu OJE Fontes Finansiamentu OJE Sustentabilidade Fundu Petrolíferu RAEOA-ZEESM

More information

República Democrática de Timor-Leste

República Democrática de Timor-Leste República Democrática de Timor-Leste Introdusaun Prinsipiu ne ebé durante aplika ba Orsamentu Jeral Estadu presiza tama vigôr no nia implementasaun hahú iha loron 1 fulan Janeiru. Wainhira seidauk vigôr,

More information

TLDPMEconomia24Jul2014te

TLDPMEconomia24Jul2014te Komentáriu Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor- Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha 2014 Setór Estratéjiku Ekonómiku 25 Jullu 2014 Konteúdu Introdusaun...1 Dezenvolvolve ekonomia sustentável no ekitavel...2

More information

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A

La'o Hamutuk aprezentasaun ba ADN 18-Jul-2013 Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu A Papél Sosiedade Sivíl hodi tau matan ba Investimentu Estadu Aprezentasaun husi La o Hamutuk ba Retratu Anuál Ajénsia Nasionál Dezenvolvimentu RDTL nian 18 Jullu 2013 La o Hamutuk Institutu Timor-Leste

More information

BriefingBankadaDez2018te

BriefingBankadaDez2018te PIB Petróleu PIB Naun-petróleu 2013 2014 2015 2016 $4,234 (75%) $1,415 (25%) $2,591 (64%) $1,454 (36%) $1,496 (48%) $1,609 (52%) $820 (33%) $1702 (67%) Produtivu (agric.& manuf.) $306 $310 $294 $305 Reseita

More information

InflRD7te.pdf

InflRD7te.pdf Nota Informativa Kona-ba Inflasaun Iha Timor Leste Moda Inflasaun o 2010. Linha Azul iha grafiku ida- - aumentu ida- - uke média iha tinan neen tinan 2011. flasaun. Fátor prinsipál husi inflasaun mak ai-han

More information

ViolasaunAmbientalDec2018pptx

ViolasaunAmbientalDec2018pptx APRENDE HAMUTUK ESPERIÉNSIA AT KONA BA VIOLASAUN LISENSAMENTU AMBIENTÁL HUSI IMPLEMENTASAUN PROJETU BOOT SIRA IHA TIMOR-LESTE Diskusaun Nakloke iha Programa Ita ba Ita LH nia Public Fundraising. Dili,

More information

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone:

Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone: Foti Liman Hodi Desidi & Dezenvolve Ministério da Administração Estatal Rua Jacinto Cândido Dili, Timor-Leste Phone: 3317202 E-mail: komunikasaun@estatal.gov.tl Suporta hosi: Programa Apoiu Governasaun

More information

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL

OJE 2014 no ligasaun ba Ekonomia TL Liu 50% povu moris iha liña pobreza nia okos. 80% povu hela iha area rurais, moris ho agrikultura subsistensia. Liu 1,500 labarik ho idade menus tinan lima mate kada tinan husi kondisaun bele prevene maizumenus

More information

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan : AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan 2011 2015 AVALIASAUN SETÓR (SUMÁRIU): FINANSAS 1 Mapa Dalan iha Setór ne e 1. Dezempeñu, Problema, no Oportunidade sira iha Setór ne e a. Atividade bankáriu

More information

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun

v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun v Prezentasaun Sumario a. Introdusaun b. Projeto no Apoio c. Begraun informasaun no fahe informasaun d. Konkluzaun A. Introdusaun Many Hands International nu udar ONG ida nebe mai hahu nia serbisu iha

More information

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1

4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 1/1 4/17/2019 Titlu Rezultadu Survey konaba Umakain Konsumu Manutolun no Na'an Manu 4/17/2019 Intro Sumariu Hodi Integra hamutuk pratika save konsumu manutolun iha kampana vasinasaun moras manu husi departementu

More information

ETAN for UNTL

ETAN for UNTL Solidaridade ba Timor Leste husi povo EUA no rai seluk. ETAN no IFET Charlie Scheiner, UNTL, 17 Abril 2009 http://www.etan.org East Timor Action Network/U.S. Rede Aksaun Timor Leste/EUA Hahu 10 Dezembru

More information

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL

Lansamentu ba Timor-Leste nia Dokumentu Politika kona ba Fronteiras Maritimas.TETUN_FINAL DISKURSU SUA ESELÊNSIA, PRIMEIRU-MINISTRU REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE DR. RUI MARIA DE ARAÚJO NIAN BA LANSAMENTU BA TIMOR-LESTE NIA DOKUMENTU POLÍTIKA KONA BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS Dili 29 Agostu

More information

DISCURSO DE

DISCURSO DE DISKURSU SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO NIAN IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI KONA-BA ORSAMENTU RETIFIKATIVU 2012 NIAN Parlamentu Nasional, Díli 11 Outubru 2012 Sua Exelênsia

More information

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai

Final Relatoriu Peskiza LH iha Suai La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua D. Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670-3321040 or +670-77234330 (mobile) email: laohamutuk@gmail.com Website:

More information

QUARTERLY REPORT

QUARTERLY REPORT RELATORIU BA FULAN TOLU NIAN FUNDU PETROLEU TIMOR - LESTE Ba fulan tolu remata iha 30 hu 2006 esenta ba Ministra Plano no Finansas Husi Autoridade Bankaria no PagamentusTimor-Leste nian INTRODUSAUN Relatoriu

More information

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_

Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2016_ DISKURSU HOSI ESELÉNSIA PRIMEIRU-MINISTRU REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE, DR. RUI MARIA DE ARAÚJO, IHA BIBAN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI ORSAMENTU JERÁL ESTADU BA 2016 Parlamentu Nasionál Loron 1, fulan

More information

LHSubPNOJE2018te

LHSubPNOJE2018te La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitoriza no Analiza Dezenvolvimentu Rua Dom Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel : +670 332 1040 Email : laohamutuk@gmail.com Sítiu : www.laohamutuk.org

More information

World Bank Document

World Bank Document Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized 42769 2 0 0 7, ii/24 TIMOR-LESTE DEZENVOLVIMENTU JUVENTUDE NO MERKADU TRABALLU: REZUMU

More information

Alkatiri4Feb2013en

Alkatiri4Feb2013en INTERVENSAUN IHA ABERTURA DEBATE LEI OJE 2013 SEKRETÁRIU-JERÁL FRETILIN NO DEPUTADU, HODI BANKADA PARLAMENTÁR FRETILIN NIA NARAN KOMBATE KIAK NO HATUUN INFLASAUN NU UDAR PEDRA-DE-TOQUE HODI LAO BA DEZENVOLVIMENTU

More information

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t

FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé t FIXA INFORMASAUN 2016 BA PÚBLIKU Timor-Leste la husu liu husi nia direitu tuir Lei Internasional. SAIDA MAK FRONTEIRAS MARÍTIMAS? Nasaun sira ne ebé tasi haleu (kosteiru) iha direitu atu determina sira-nia

More information

Relatóriu Final_EA_LH2018 1

Relatóriu Final_EA_LH2018 1 La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Dom Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670-3321040 or +670-77234330 (mobile) email: laohamutuk@gmail.com Website:

More information

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G

Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial G Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor Kay Rala Xanana Gusmão Xefe Negosiador ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas no Reprezentante Espesial Governu ba Asuntus Petroleu 1 Istória Badak Tasi Timor

More information

FUNDU DEPOSITARIU BANKU MUNDIAL BA TIMOR LOROSA’E

FUNDU DEPOSITARIU BANKU  MUNDIAL BA TIMOR LOROSA’E TRUST FUND BA TIMOR LOROSA E Banku Mundial ho Banku ba Desenvolvimento Asia nian maka kair/administra Fundu Depositariu ba Timor Lorosa e, hodi simu fundus hossi Governu rai-rai sira tuir mai hanesan:

More information

LIA ULUK

LIA ULUK ESTATUTU FFS LIA DAULUK Fundasaun Foin Sãe ne ebé ho lia badak FFS ne e orgaun Juventude ne ebé maka moris iha tinan 2011. Uluk nanain Juventude ne ebé iha inisiativu atu organiza povu Timor Leste hola

More information

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran

Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideran Introdusaun Prémiu Nutrisaun Prezidente Prémiu Nutrisaun Lideransa Nasionál 2015 Atu fó rekoñesimentu, motivasaun no inspirasaun ba serbisu no lideransa nutrisaun di ak, Sua Eselénsia Prezidente Repúblika

More information

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc

Microsoft Word - EWER Alert - Naktuka - Tetun - Jul 10.doc Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtRes) Maiu-Junhu 2010 Atividade TNI indika tensaun tamba demarkasaun fronteira seidauk rezolve iha Oe-cusse 16 Julhu 2010 Sistema AtRes (Sistema Atensaun no Responde

More information

Konta Jeral Estadu 2011

Konta Jeral Estadu 2011 DISKURSU SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMAO NIAN IHA OKAZIAUN DEBATE KONA-BA KONTA JERAL ESTADU NIAN 2011 Parlamentu Nasional, Díli 11 Dezembru 2012 Sua Exelênsia Señor Prezidente Parlamentu

More information

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby)

Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby) Proteje Ita no Itania bebé. Teste raan iha Ita-nia vizita prenatál primeiru Tetum (Protecting you and your baby) Pamfletu ida-ne'e fó informasaun konaba teste raan (koko raan) ne'ebé baibain oferese no

More information

CBA FAQs_TETUM

CBA FAQs_TETUM MOBILIZASAUN KOMUNITÁRIU Hapara violénsia hasoru feto liuhosi asaun komunitária PERGUNTA SIRA BAIBAIN EMA HUSU (FAQS) SETEMBRU 2017 Pergunta sira baibain ema husu (FAQs) kona-ba Nabilan nia Serbisu Mobilizasaun

More information

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d

Microsoft Word - PN 08 - National Security Policy-Making and Gender _Tetum_.d Nota Prátika 8 Jéneru no Pakote Matéria RSS Halo Polítika kona-ba Seguransa Nasionál no Jéneru KONTEÚDU Tanba sá mak jéneru ne e importante ba polítika seguransa nasionál? Oinsá mak bele integra jéneru

More information

TransVieira

TransVieira Kandidatu PR Sr. Amorin Vieira Ema hotu iha Timor hakfodak bainhira Sr. Amorin kandidata nia an hanesan Prezidente hodi bele kandidata ho lider sira seluk iha TL. Saida mak sai hanesan motivasaun husi

More information

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail

Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Ail Projetu Ai-han Di ak ba Saúde Di ak liu Aileu, Baucau, Bobonaro no Covalima Sumáriu Baseline, Outubru 2018 World Vision-nia funsionariu no PSF iha Aileu demonstra prepara ai-han-super. Foto: Suzy Sainovski/World

More information

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: no La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 3321040 no +670 7234330, email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org

More information

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid

GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unid GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN PROGRAMA GOVERNU KONSTITUSIONÁL VII NIAN 1 Ohin loron Timor oan sira bele sente otimista kona- ba futuru. Ita nia unidade mai husi soberania husi fronteira sira, valór husi

More information

FUNDU DEPOSITARIU BANKU MUNDIAL BA TIMOR LOROSA’E

FUNDU DEPOSITARIU BANKU  MUNDIAL BA TIMOR LOROSA’E TRUST FUND BA TIMOR LOROSA E Banku Mundial ho Banku ba Desenvolvimento Asia nian maka kair/administra Fundu Depositariu ba Timor Lorosa e, hodi simu fundus hossi Governu rai-rai sira tuir mai hanesan:

More information

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas

República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nas República Democrática de Timor-Leste Orsamentu Geral Estadu 2016 Aprovadu Panorama Orsamental Livru 1 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun Índise Parte 1: Diskursus Primeiru-Ministru...

More information

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C

Submisaun Luta Hamutuk ba OGE 2011 ba Komisaun C INSTITUTUBAPESQUIZA/INVESTIGASAUN,ADVOKASIANOKAMPAÑA Timor LesteInstituteforResearch,AdvocacyandCampaigns Add:RuaGov.CelestinodaSilva Farol,AldeiaLirio,SucoMotael,VeraCruz,Dili EmailAdd:lutahamutuk2005@yahoo.comorlutahamutuk.timorleste@gmail.com

More information

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx

Microsoft Word - SP Rede ba Rai Version for Members - reduced.docx Planu&Estratéjiku&Rede&ba&Rai& 2015"2018 2 Konteúdu Introdusaun*...*3 Istoria*Rede*ba*Rai*...*3 Planu*Estratejiku*2015* *2018*...*5 Observasaun*Forsa*no*Limitasaun*Prosesu*Planu*Estratéjiku*...*6 Estrutura*Relatoriu*Ida*Ne

More information

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside

Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside Irlanda Norte ezamemédiku ba susun Ajuda ita atu deside Saida mak kankru susun ne e? 4 Saida mak ezame-médiku ba susun? 5 Rezultadus ezame-médiku ba susun 8 Halo eskolla ida benefísius no riskus posível

More information

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup

Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e sup Fabrika Semente iha Caisido Distritu Baucau: Oportunidade no Ameasa? Mahein Nia Lian Nú. 79, 09 Juñu 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e suporta husi povu Amerikanu liu husi Ajénsia Estadus Unidus

More information

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx

Microsoft Word - Module III. LIDERANSA.docx MODUL III JLIDERANSA Belun Rua No. 5 de Farol PO. Box 472 Telefone: +670 3310 353 www.belun.tl 1 Lideransa iha Organizasaun... 3 A. Jeitu no lalaok lideransa... 4 B. Komunikasaun... 5 C. Transparensia...

More information

DebateRai2Julhu2012

DebateRai2Julhu2012 Rede ba Rai Sekretariadu, Fundasaun Haburas, Rua Celestino da Silva, Farol, Dili- Timor-Leste Email: redebarai@gmail.com Telemovel: +670 7922648 Rede ba Rai nudár mahon ba Organizasaun besik 20 ne ebé

More information

World Bank Document

World Bank Document Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized 43480 Timor-Leste s Foin-sa e iha Krize: Analiza Situasional kona ba Opsaun Politika

More information

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA UNITED NATIONS DEVELOPMENT GROUP ASIA AND THE PACIFIC for more information or to request another copy

More information

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projet JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU SUBMISAUN PENSAUN MENSÁL VITALÍSIA: Projetu Lei Nú. 5/III no Projetu Lei Nú. 9/III kona-ba Pensaun Mensál Vitalísia ba

More information

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx

Microsoft Word - Livru Matadalan_2017.docx República Democrática de TimorLeste Matadalan ba Orsamentu Geral Estadu 2017 Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun Contents Saida mak orsamentu?... 3 Saida mak orsamentu jeral estadu 2017?...

More information

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost

11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacost 11 Efeitu adaptasaun hare variedade lokál mean ba klima no ambiente Abstratu Tobias Moniz Vicente, 14 Robert Williams Seeds of Life, 15Myrtille Lacoste Seeds of Life Rezultadu teste adaptivu ba hare natar

More information

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu

Lei Tributaria fo vantajem barak liu ba kompania no emprezariu: Bainhira los mak fos bele baratu s INSTITUTU BA PESQUIZA/INVESTIGASAUN, ADVOKASIA NO KAMPAÑA Timor-Leste Institute for Research, Advocacy and Campaigns Add: Rua Gov. Celestino da Silva-Farol, Aldeia Lirio, Suco Motael, Vera Cruz, Dili

More information

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia

7 Teste adaptasaun koto nani iha Timor-Leste Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobia 7 Teste adaptasaun koto nani iha Abstratu 1Armindo Moises, Luis Pereira, Antonio do Rego, Abril de Fátima, Amandio da Costa Ximenes, Tobias Moniz Vicente, Luis Fernandes, Apolinario Ximenes, Maria Martins

More information

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f

REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies f REVIZAUN ESTRATÉJIKU TIMOR-LESTE PROGRESU NO SUSESU ATU ALKANSA OBJETIVU DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL 2 Tau matan ba ita-nia futuru Centre of Studies for Peace and Development (CEPAD) Timor-Leste no Johns

More information

PRELIMINARY STATEMENT TETUM

PRELIMINARY STATEMENT TETUM Misaun Observasaun Eleitoral husi Uniaun Europeia TIMOR-LESTE, Eleisaun Prezidensial no Lejislativa, 2017 DEKLARASAUN PRELIMINARIU DAHULUK 22 Marsu 2017 Timor-Leste organiza eleisaun prezidensial ne ebé

More information

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc

Microsoft Word - TL Econ & Social Brief Final-tetum-jg.doc Agostu 2007 Grupu Banku Mundial no Banku ba Dezenvolvimentu Asiatiku nian mak prepara, liu husi konsultasaun ho Parseiru Dezenvolvimentu sira LAOS TRADUSAUN OFISIAL. KARIK IHA DUVIDA RUMA, FAVOR KONSULTA

More information

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final

Relatoriu Observasaun Eleisaun Prezidente 20 Marsu 2017 Final Relatóriu Monitorizasaun Insidente Violénsia Eleitorál iha Eleisaun Prezidensiál 2017 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) Dokumentasaun NGO Belun, Kampaña no Eleisaun Prezidensiál, 20 Marsu 2017.

More information

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120

ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120 ReJistrasaun Rai iha Timor-Leste REJISTRASAUN RAI iha Timor-Leste Análiza ba impaktu husi Sistema Nacionál de Cadastro (SNC) 120 Rede ba Rai (RbR) Copyright 2019 Rede ba Rai kompostu husi organizasaun

More information

Índise! Introdusaun 1 TIMOR LOROSA E INFORMASAUN FOUN Marsu 2000! Situasaun Humanitaria.2 " Lori Fila Refujiadu Sira " Distribuisaun Hahán " Uma atu H

Índise! Introdusaun 1 TIMOR LOROSA E INFORMASAUN FOUN Marsu 2000! Situasaun Humanitaria.2  Lori Fila Refujiadu Sira  Distribuisaun Hahán  Uma atu H Índise! Introdusaun 1 TIMOR LOROSA E INFORMASAUN FOUN Marsu 2000! Situasaun Humanitaria.2 " Lori Fila Refujiadu Sira " Distribuisaun Hahán " Uma atu Hamahan (shelter)! Infraestrutura..3 " Eletrisidade

More information

Aprezentasaun OJE Jan 2011

Aprezentasaun OJE Jan 2011 REPÚBLIKA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE DISKURSU SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI KONA-BA ORSAMENTU JERÁL ESTADU BA 2011 PARLAMENTU NASIONÁL 12

More information

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc

Microsoft Word - ARKTL Constitution_Tetun.doc Anexu 2 ASOSIASAUN RADIO KOMUNIDADE TIMOR-LESTE (ARKTL) ASOSIASAUN RADIO KOMUNIDADE TIMOR LESTE (ARKTL) KONSTITUISAUN KÁPITULU Artígu 1 NARAN, STATUTA NO FATIN 1.1. Organizasaun nia naran: Organizasaun

More information

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu

Lina Orientasaun PM ba Orsamentu Hosi S. Exelénsia Primeiru-Ministru, Sr. Taur Matan Ruak Loron 07 fulan-juñu tinan 2019 Introdusaun Iha tinan 17 ikus ne e, governu sira tuituir-malu iha ona susesu hodi hametin pás no estabilidade sosiál,

More information

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK!

VALORIZA AGRIKULTOR SIRA NIA LIAN NO SIRA NIA MATENEK! VALORIZA AGRIKULTÓR SIRA-NIA LIAN NO SIRA-NIA MATENEK Relatóriu Konsultasaun ho Agrikultór-sira Relatóriu husi: Institutu Timor-Leste ba Monitorizasaun no Analiza Dezenvolvimentu Agostu 2011 i VALORIZA

More information

LH konaba PAN Fome Zero

LH konaba PAN Fome Zero La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua dos Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040 email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org

More information

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est

9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar est 9 Subsidiu ba idozu: Hare e fali politika cash transfer 1 nao- kondisional iha Timor-Leste Antisidente Peskiza Therese Nguyen Thi Phuong Tam Nudar estadu demokratiku post konflitus, Timor-Leste (TL) sei

More information

Traditional justice workshop report _tetun_

Traditional justice workshop report _tetun_ JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAM PEMANTAUAN SISTEM YUDISIAL RESULTADU REPORTAJEN SORU MUTU KONA BA SISTEMA JUDISIAL FORMAL HO LOKAL Dili, East Timor Juliu 2002 KONA BA JSMP Program pemantaun

More information

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013

Microsoft Word - Trimester Nasional - TETUM _ Final_ 14 Aug 2013 ANALIZAA POTENSIÁL KONFLITU Trimestre XII Outubru 20122 to o Janeiru 2013 Monitorizasaunn programa AtReS (Atensaun no Responde Sedu) ba relatoriu Trimester XII, ne ebé kobre periodu Outubru 2012 to o Janeiru

More information

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc

Microsoft Word - MAHEIN_33_OK.doc Introdusaun Mahein Nian Lian Nú. 33, 27 Abril 2012 Serbisu Polisia Tránzitu no Siguransa Rodoviária 1 Serbisu polisia tranzitu no siguransa rodoviária (parajen, hein kareta fatin) hanesan serbisu ne ebé

More information

Microsoft Word - judecsetesarailos_t

Microsoft Word - judecsetesarailos_t JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA DE MONITORIZAÇÃO DO SISTEMA JUDICIAL Justice Update Periodu : Dezembru 2009 Pubikasaun : Dezembru 2009 Railos Hetan Sentensa Tinan 2 Fulan 8 Tanba Simu no

More information

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional

Justisa ba Timor-Leste Nafatin Obrigasaun Internasional La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Desenvolvimentu I/1a Rua Mozambique, Farol, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 5013 email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org Justisa

More information

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim

República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Tim República Democrática de Timor Leste Ministério da Agricultura e Pescas Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne ebé Lansa Fornese familia agrikultór Timor Leste ho asesu ne ebé siguru ba fini kualidade di

More information

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik

PROSESU PAGAMENTU BA IDOZUS NO NIA POTENSIALIDADE BA KONFLITU Relatóriu Polítik Relatóriu Polítika IX Rua No. 5 de Farol PO Box 472 Dili, Timor-Leste +670-331-0353 www.belun.tl Dili, 18 Dezembru 2014 Autór: Constantino da Conçeição Escollano Brandão Costa Ximenes Editór Sira: Hannah

More information

Deklarasaun Politika CNRT

Deklarasaun Politika CNRT Deklarasaun Politika P-CNRT DEBATE GENERALIDADE OGE 2017 23 Novembru 2016 Deputado Natalino dos Santos Nascimento - Prezidente Bankada CNRT Parlamento Nacional SE. Presidente do Parlamento Nasional, Sr.

More information

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL

Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PL Journal JICA CBNRM, Vol 1/ Publikasaun 4/ Fevereriu 2018 Seremonia Tara Bandu PLUP no Implementasaun Regulamentu Suco Planu Participatoriu Uja Rai (PLUP) kompleta ona projeitu suco hitu (7). Atu inagura

More information

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W

13 Testu adaptivu aihoris Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert W 13 Testu adaptivu Trigu no Barley iha Timor-Leste periodu 2013-2016 Abstratu Apolinario Ximenes 16 Luis Pereira, 17 Brian Monaghan 2,,Robert Wiliams 2 Aihoris trigu (Wheat & Barley) Triticum aestivum L.Hordeum

More information

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es

IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Es IPG descobre kauza husi Rai Halai iha Auto-Estrada Covalima, Estrada diresaun Dili-Ainaro, no Dili-Loes Autores: Jose Soares Nano (Especialista iha Estruktura Jeolojia), Luis Teofilo da Costa (Especialista

More information

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi

REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insi REVISTA SITUASAUN FEVREIRU-MARSU 2019 Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) estabelese ona iha tinan 10 liu ba, hala o servisu monitorizasaun insidente violénsia ne ebé akontese loro-loron iha teritoriu

More information

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di

Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-di Sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ALERTA Preokupasaun Komunidade Naktuka liga ho Lia nain ne ebé Ema Deskuñesidu Oho Mate iha Fronteira Sub-district Nitibe, District Oecussi Janeiru 2013 Durante

More information

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl

Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holl Reprezentasaun arte fatuk iha kostume kulturál ema Fataluku iha Tutuala, Lautem Kim Dunphy 3, Ildefonso da Silva, Nelinha Pereira, Thomas Lopes & Holly Schauble 4 Fotografia: Membru komunidade iha Tutuala

More information

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy

Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik iha Timor-Leste: Konkluzaun sira husi Programa Nabilan nia Estudu Baze Sumáriu Relatóriu Australian Embassy Timor-Leste Komprende Violénsia Kontra Feto no Labarik

More information

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx

Microsoft Word - DISKURSU PPN 13 JUNHO 2018.docx Excelentismos - Senhor Prezidente Parlamento Nacional IV Legislatura Sesante Dr. Aniceto Longuinos Guterres Lopes, - Distinto Eis- Deputado/Deputada sira IV lezislatura nian, - Senhor Primeiru Ministru

More information

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK

Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK Edisaun I/2016 BOLETIN PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA (PDHJ) PROMOVE NO PROTEJE DIREITOS HUMANOS NO PROMOVE GOVERNASAUN DI AK PDHJ Públika Rejultadu Inisiu Monitorizasaun Ba Implementasaun Projetu

More information

Yellow Road Workshop

Yellow Road Workshop YELLOW ROAD WORKSHOP 2014 H H A D I A A M E T I U M A - L A R A N N 1 YELLOW ROAD WORKSHOP 29-30 MAIU - 2014 AJENDA 1. ITA ATU BA NEBE? 2. 3. ITA PRESIZA HALO SAIDA? 2 ITA ATU BA NEBE? APREZENTASAUN 1:

More information

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1

Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1 Persepsaun husi Inan-Feton sira kona-ba Planeamentu Familiar Iha Distritu Viqueque & Dili (Timor-Leste) RELATÓRIU FINAL 1 Heather Wallace, Agostu 2014 2 Persepsaun Husi Inan-Feton sira konaba Planeamentu

More information

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia

16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia 16 Projetu edukativu Pastorál Juveníl Inspetoria nian Filhas de Maria Ausiliadora Inspetoria S. Maria D. Mazzarello TIN Timor - Indonézia ESKOLA Ambiente ne ebé dezenvolve matenek ne ebé sira iha tuir

More information

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP)

Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP) Ami-nia Dalan Mak Ba-oin; Sai Forte Hamutuk Hakbi it Sobrevivente Feto-sira husi Violénsia iha Timor-Leste Liu-husi Peskiza Asaun Partisipativu (PAP) Asosiasaun Chega! ba ita (ACbit) Asia Justice and Rights

More information

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO

INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO INSTITÚTO DO PETRÓLEO E GEOLÓGIA INSTITUTO PÚBLIKU (IPG-IP) ANÁLISE PERIGOSIDADE TSUNAMI IHA TIMOR LESTE UTILIZAUN DADOS DETERMINISTIK FELIX JANUARIO GUTERRES JONES P a g e DIVISAUN RISKU GEOLOJIKU 2019

More information

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA DE MONITORIZAÇÃO DO SISTEMA JUDICIAL Aktualizasaun Justica Periodo : Maiu 2008 Edisaun:... /2008 Perspektiva Legal Konaba Klemensia Prefasiu Iha loron 23 Abril

More information

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa

Jornál Repúblika ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Pa ANEKSU (Lei No.2/2016, data 3 fulan Fevereiro) Republikasaun Lei n.º 3/2004, data 14 fulan abril Lei kona-ba Partidu Polítiku sira Partidu polítiku sira estimula no organiza sidadaun sira nia partisipasaun

More information

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G

««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no G ««free ««gratis ««free ««gratis ««free ««gratis ««Buletin La o Hamutuk Vol. 19, No. 1 Maiu 2018 Parabens ba Povu Timor-Leste no Membru Parlamentu no Governu VIII La o Hamutuk hakarak hato o parabens ba

More information

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20

Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 20 Secretariado Devisão Relações Publicas, Audiovisual e Documentação Agenda N 0 160/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kinta-feira, 15 de Janeiro de 2009 Sesaun Plenária ba loron ohin nian, preside husi

More information

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun

Rezumu Politika_Cover_Tetun_Belun Dinámika Konflitu no Violénsia Liga ba Artes Marsiais iha Timor Leste ONG Belun Rezumu Politika Maiu 2014 Dokumentu ida ne e produz husi programa DAME (Democracy and Development in Action through the Media

More information

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr

ALOLA ANNUAL REPORT 2018 TETUM Final FOR pRINTING eDITING VERS.cdr Fundasaun ALOLA Relatório anual FUNDASAUN ALOLA - Strong Women Strong Nation FETO TIMOR-LESTE IHA STATUS IGUÁL IHA ASPEITU MORIS HOTU-HOTU (Asesu, partisipasaun, papél iha halo desizaun, goza benefísiu

More information

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum

Backup_of_ALOLA ANNUAL REPORT 2015 DRAFT Kinta tetum 2015 RELATÓRIO ANUAL Fundasaun Alola Advokasia Promove Feto Nia Direitu Umanu FUNDASAUN ALOLA Strong Women Strong Nation - Feto Forte Nasaun Forte FETO TIMOR-LESTE IHA STATUS IGUAL IHA ASPEITU MORIS HOTU-HOTU

More information

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr

1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cr 1 Prevalensia infestasaun trichuris suis ba fahi iha suku Lahane Oriental, posto administrativu nain feto, munisipiu Dili Rezumu Paulina Martins da Cruz, 1 Acacio Cardoso Amaral, 2 Lindalva Maria Jeronimo

More information

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final

AtReS - Revista Situasaun - Marsu Tetun Final REVISTA SITUASAUN MARSU 2013 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA ATENSAUN IHA FULAN IDA NE E: Buatus Grupu 51 Kaer Aikulit at Tensaun Konflitu iha Fronteira Asaun Violénsia entre grupu arte marsiais balu TENDENSIA KONFLITU

More information

FretilinOGE19-21Dez2018te

FretilinOGE19-21Dez2018te INTERVENCAO FINAL DA BANCADA FRETILIN NA OCASIAO DA VOTACAO FINAL E GLOBAL DA LEI DO OGE 2019 21 Dezembru 2018 Sr. Presidente Parlamento Nacional, Sr. Primeiro Ministro, e Membros do VIII Governo Constitucional,

More information

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc

Microsoft Word - RevSit Marsu 2014_Final_Tetun.doc REVISTA SITUASAUN MARSU 2014 ASUNTU NE EBÉ PRESIZA TAU ATENSAUN u PNTL na in rua (2) hetan kanek wainhira halo atuasaun ba grupu KRM PNTL na in rua (2) hetan kanek wainhira halo atuasaun ba grupu Konsellu

More information

Land_Law_tetum_Version_3_change[1]

Land_Law_tetum_Version_3_change[1] LEI Nº /2009 [Preâmbulo] REJIME ESPESIÁL KONA BA DEFINISAUN NA IN BA BENS IMÓVEIS NIAN KAPÍTULU I OBJETU NO DEFINISAUN SIRA Artigu 1.º (Objetu) 1. Lei ida ne e estabelese rejime espesiál ba definisaun

More information

Lei te

Lei te LEI N.º9/2017 5 de Maio ALTERASAUN BA DALA-HAT HUSI LEI N.º 6/2006, 28 DEZEMBRU (LEI ELEITORAL BA PARLAMENTU NASIONAL NIAN) Lei n.º 6/2006, 28 dezembru, estabelese prinsipius no normas balun ne ebé maka

More information

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Oe-Cusse Maiu 2015 Sumáriu prosesu julgamentu kazu iha Tribunál Distritál Oe-Cusse Periódu

More information

Remembering the past Final Tetum

Remembering the past Final Tetum TIMOR-LESTE HANOIN-HETAN PASADU Rekomendasaun sira atu harii ho efikás Programa Nasionál ba Reparasaun no Institutu Públiku ba Memória Publikasaun Amnesty International Publikasaun dahuluk iha Fevereiru

More information